Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-31245
Tsiviilasi
Nordecon AS-i hagi Eesti Varaehitus OÜ vastu leppetrahvi, kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
230 734,41 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Varaehitus OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.04.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nordecon AS (registrikood 10099962, asukoht Pärnu mnt 158/1, Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Kerstin Linnart Kostja Eesti Varaehitus OÜ (registrikood 11300202, asukoht Nõmme tee 6, Kohila alev, Kohila vald, Raplamaa), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ahti Kuuseväli
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 12.11.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Eesti Varaehitus OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.Nordecon AS esitas 25.06.2013 Harju Maakohtusse hagi Eesti Varaehitus OÜ vastu leppetrahvi, kahju hüvitamise ja viivise saamiseks.
2.Pooled sõlmisid 26.07.2010 ehituse alltöövõtulepingu Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride katuse ehitamiseks. Tööde alustamise tähtaeg oli 10.08.2010 ning tööd tuli üle anda 12.11.2010. Kostja alustas töödega alles 2010. a oktoobris ega andnud töid tähtaegselt üle.
3.07.10.2010 saatis kostja hagejale e-kirja, milles teatas, et ei saa töödega jätkata ebasobivate ilmastikutingimuste ning materjali puudumise tõttu. 08.10.2010 vastas hageja, tuletades kostjale meelde lepingu järgseid tööde teostamise tähtaegu ja palus esimesel võimalusel jätkata. 18.11.2010, ehk pärast tööde üleandmise tähtpäeva möödumist, nõudis hageja tööde teostamise detailse ajagraafiku esitamist. 19.11.2010 vastas kostja esindaja, et ei saa tööde teostamise kohta ajagraafikut esitada, kuna tööde teostamise võimalikkus ilmneb iga päeva hommikul. Kostja esitas ilmast ning temperatuurist tulenevaid põhjendusi, miks tal ei olevat võimalik töid teostada.
4.22.12.2010 edastas kostja esindaja hagejale Ameerika Ehituskeemia OÜ 01.12.2010 teate, et materjali hinda tõstetakse alates 01.01.2011. Kostja nõudis 17.02.2011 ekirjaga hagejalt materjali kallinemise kulu hüvitamist. Kuna hageja oli eelkõige huvitatud tööde kiirest valmimisest, nõustus ta kompenseerima kostjale materjali kallinemise hinnavahest 50% vastutuleku korras ning nõustus tööde teostamisega ajavahemikus 01.04. - 31.05.2011. E-kirjas 04.04. hageja rõhutas üle, et nõustus kompenseerima 50% materjali hinnatõusust vastutulekuna kostjale, omamata lisakulu hüvitamiseks tegelikult mingit kohustust. Samuti ei muutnud pooled lepingu tähtaegu, vaid hageja poolt välja pakutud 31.05.2011 oli ainult vastutulek kostjale.
5.09.06.2011 e-kirjas teatas kostja, et tööde teostamist ei toimu, kuna kostja ei ole kindel, et hageja talle materjali kallinemisest tingitud hinnavahe hüvitab. Ühtlasi möönis kostja sellega, et töid ei teostata ega kavatsetagi teostama asuda, kui hageja ei tasu materjali kallinemisest tingitud hinnavahet. 30.05.2011 saatis hageja kostjale kirja, milles juhtis tähelepanu tähtaegadest mittekinnipidamisele ning lepingu rikkumisele. Samas kirjas määras hageja lepingu üldtingimuste p 7.2 kohaselt leppetrahvi ning andis kostjale täiendavad tähtajad ettekirjutuse täitmiseks 31.05.2011 ning kõigi tööde lõpetamiseks telgede 4-5 lõigus 22.06.2011. Kostja tähtaegadest kinni ei pidanud. Kuna hagejal olid
peatöövõtjana kohustused tellija ees ning kostja tegevus seadis kõigi tööde tähtaegse lõpetamise ohtu, oli hageja sunnitud andma tööd üle teisele alltöövõtjale. Kuna uute alltöövõtjate hinnad oli kostja hinnast kõrgemad, kannatas hageja sealjuures kahju.
6.26.06.2011 esitas hageja kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ning kahju hüvitamise ning leppetrahvi nõuded hinnangulises suuruses. Hageja viitas lepingu ülesütlemise alusena lepingu üldtingimuste p-le 13.4.4. Hageja andis kostjale tööde lõpetamiseks täiendavaid tähtaegu, seega oli hagejal õigus leping üles öelda ka VÕS § 116 lg 6 alusel.
7.Seejärel saatis kostja 02.08.2011 hagejale kirja, mille pealkirjastas kui ülesütlemise avalduse, leppetrahvi ja kahju nõude. Hageja ülesütlemisavaldus on kehtiv, kostja ülesütlemisavaldus ei oma õiguslikku tähendust. Kostja ülesütlemisavaldus on esitatud pärast lepingu lõppemist. Lepingu rikkumist ei vabanda vääramatu jõud väidetavalt ilmast tingitud tööde takistuste osas ega materjali kallinemine ning hagejapoolne keeldumine kallinemisest tekkinud kulu täiel määral hüvitamisest. Hagejal ei olnud kohustust tasuda ehitusmaterjali kallinemise eest ka juhul, kui see ei oleks olnud tingitud kostjapoolsest lepingu rikkumisest. Lepingu p 4.2 sätestab, et lepingu hind on lõplik ja selle suurus ei sõltu materjali või muude asjade, tööjõu või teenuste kallinemisest või töömahu või mistahes kulutuste suurenemisest.
8.Hageja leppetrahvi nõue koosneb kahest osast. Esimene osa - leppetrahvi suurus ettekirjutuse järgimata jätmise eest lepingu üldtingimuste p 7.2 alusel on 55 (viivitatud päevade arv tähtajast kuni lepingu lõppemiseni ülesütlemise tõttu) * 127,82 eurot (p 7.2 järgne leppetrahvi määr ühes päevas) = 7030,1 eurot. Teine osa - lepingu p 8.1 kohaselt on 33 (päevade arv täiendavast tähtajast kuni lepingu lõppemiseni ülesütlemisega) * 0,5% (leppetrahvi määr lepingu p 8.1 alusel) * 252 706,65 eurot (lepingu hind) = 41 696,60 eurot. Kokku on hageja leppetrahvi nõue 48 726,70 eurot.
9.Hageja kahjunõude moodustavad tööde teistele alltöövõtjatele üleandmisest tekkinud kahju ning telgi paigaldamise kulud. Kahjunõue seondub kallima asendustehingu tegemise vajadusega, mille tingis kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine kostja rikkumiste tõttu. Seega katab leppetrahv hagejale kostja poolt tekitatud kahju kuni lepingu ülesütlemiseni ning kahju hüvitamise nõue katab lepingu ülesütlemise järgselt hagejale tekkinud kahju. Seega need nõuded ei kattu ning mõlemad on sissenõutavad. Täidetud on kõik VÕS §-s 127 sätestatud kahju hüvitamise eeldused. Teiste alltöövõtjate kaasamise vajadus oli põhjuslikus seoses kostja rikkumisega, samuti pidi sellise kahju tekkimine olema kostjale ettenähtav.
10.Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu hinnaks oli 3 954 000 krooni ehk 252 706,65 eurot koos käibemaksuga. Sellest 177 480,89 eurot on hageja kostjale teostatud tööde eest tasunud. Seega, selle osa maksumus, mis jäi kostja poolt teostamata ning mille osas tuli hagejal sõlmida asendustehing, oli 252 706,65 – 177 480,89 = 75 225,76 eurot.
11.Angaaride renoveerimise tähtaegseks lõpetamiseks tuli hagejal pärast lepingu ülesütlemist kiiresti leida uued alltöövõtjad. Asendustehing läks hagejale maksma märgatavalt rohkem kui oli tööde maksumus lepingu alusel. Alltöövõtjale K-Kate Katused OÜ tasus hageja kokku 26 478 eurot; Katuse Profid OÜ - 4542 eurot; Globalcapital OÜ - 52 622,4 eurot; Soojustusfirma Okk OÜ - 77 830,8 eurot ja Eriman Oy - 39 516,8 eurot. Kokku tasus hageja alltöövõtjatele 200 990 eurot. Seega oli uute alltöövõtjatega sõlmitud asendustehing 200 990 – 75 225,76 = 125 764,24 eurot kallim kui kostjaga sõlmitud lepingu alusel tööde hind. Seega oli hageja kahju 125 764,24 eurot.
12.Telgi paigaldamise maksumus oli 13 057,65 eurot pluss käibemaks. Telgi paigaldamist leping ette ei näinud, kuna tööde teostamise tähtaegade järgimise korral kostja poolt ei oleks ilmnenud vajadust telki paigaldada. Telk paigaldati võimaldamaks katusetööde teostamist ajal, mil õhutemperatuur oli katusevahu paigaldamiseks liiga madal ning telgi
abil hoiti seda kunstlikult kõrgemal. Seega põhjustas telgi paigaldamise vajaduse ning ühtlasi ka sellega kaasnevad kulud kostja lepingu tähtaegadest mitte kinnipidamine. Järelikult on kostja kohustatud telgi paigaldamise maksumuse hagejale hüvitama. Kokku on hageja poolt nõutav kahju hüvitis 125 764,24 + 13 057,65 = 138 821,89 eurot. Kostja vastuväited
13.Kostja hagi ei tunnistanud. Eesti Varaehitus OÜ ei ole Nordecon AS-iga sõlminud seda ehituse alltöövõtulepingut, millele kogu kohtuasi on rajatud. Hagiavalduses nimetatud leping on sõlmitud Nordecon Ehitus AS-iga. Nordecon AS on ise kohtule esitanud alltöövõtulepingu, millest nähtub, et Nordecon AS ise lepingu pooleks ei ole. Esimese astme kohtu otsus
14.Harju Maakohus rahuldas 12.11.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis Eesti Varaehitus OÜ-lt välja leppetrahvi 48 726,70 eurot ja kahju hüvitise 138 821,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 20 319,03 eurot ja alates 25.06.2013 viivise leppetrahvi nõudelt määras 22% aastas ning kahju hüvitamise nõudelt 138 821,89 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
15.Kohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2010 ehituse alltöövõtulepingu Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride katuse ehitamiseks. Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist. Kohus nõustus hagejaga, et kostja kasutas menetlusosalise õigusi pahauskselt. TsMS § 328 lg 1 järgi menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kohtule on esitatud kostja juhatuse liikme RÕ 02.08.2011 kiri Nordecon AS-ile, kus kostja juhatuse liige kinnitab, et Nordecon AS ja Eesti Varaehitus OÜ vahel on tõesti sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 03.10.011.010, mille kohaselt kohustus kostja andma lepingu tingimustele vastavad tööd üle 12.11.2010. Seega üritas kostja kohut eksitada. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei saa kostja võtta tagasi ka nõusolekut tsiviilasja kirjalikuks menetlemiseks. Kostja oli hiljemalt 02.08.2011 teadlik, et vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded ja kohustused on Nordecon AS-ile üle läinud. TsMS § 329 lg 1 järgi menetlusosalised peavad menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kohus määras asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamise tähtajaks 07.10.2013 ja pikendas kostja taotlusel tähtaega kuni 31.10.2013. Kostja esitas seisukoha kohtule elektrooniliselt 31.10.2013 kell 23.47 ja sama dokumendi koos tõenditega 04.11.2013, seega menetlustähtaega rikkudes, hilinenult. Kohus leidis, et kostjal puudus igasugune mõjuv põhjus tõendite hilisemaks esitamiseks. Hilinenult esitatud tõendid jättis kohus tähelepanuta.
16.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
17.Kohus leidis, et lepingu p 3.1. järgi pidi kostja hagejale tööd üle andma 12.11.2010. Kostja ei eita tööde teostamata jätmist, kuid leidis kirjas hagejale, et tööde lõpptähtaeg oli kokku leppimata. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 13.1 võis lepingut muuta ainult poolte vahelise kirjaliku kokkuleppega. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et tööde teostamise lõpptähtaega oleks kirjaliku kokkuleppega muudetud. Kostja ei
andnud töid hagejale tähtaegselt üle, kostja ei teinud seda ka rikkumise kõrvaldamiseks antud täiendava tähtaja jooksul, s.o. 22.06.2011. Kohtu hinnangul ütles hageja kehtivalt töövõtulepingu alates 09.08.2011 üles. Vastavalt lepingu üldtingimuste p-le 13.4.4. tellija võib lepingu üles öelda kui töövõtja rikub lepingust tulenevaid kohustusi niivõrd, et lepingu jätkamine on tellija jaoks seotud oluliste lisakulutuste või riskidega. Kohtule esitatud tõendid kinnitasid, et kostja ei kavatsenudki lepingujärgseid töid teostada, enne kui hageja ei hüvita materjali kallinemisest tekkinud lisakulutusi. Samas materjali kallinemisest tekkinud lisakulud olid seotud kostja enda viivitusega tööde alustamisel. Samuti on üldteada asjaolu, et talve lähenedes ilmaolud halvenevad, tööde õigeaegsel alustamisel ning tähtaegsel lõpetamisel ei oleks halvad ilmaolud lepingu täitmist takistanud. Kostjal ei olnud seega õiguslikku alust keelduda kokkulepitud tööde teostamisest ning hagejal oli pooltevahelisest lepingust ning ka VÕS § 116 lg 6 tulenevalt õigus leping üles öelda. VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on oluline lepingurikkumine muu hulgas see, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohus leidis, et kostjal ei olnud võimalik juba lõppenud lepingut 02.08.2011 üles öelda. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne kujundusõigus, mis muutub TsÜS § 69 järgi kehtivaks selle isiku poolt kätte saamisega, kellele see on suunatud. Hageja oli 26.07.2011 esitanud lepingu ülesütlemise avalduse. Kostja enda kinnituse kohaselt sai kostja avalduse kätte ning 19.07.2011 vastanud sellele. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja lõppenud lepingut veelkordselt üles öelda.
18.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Alltöövõtulepingu üldtingimuste p 7.2. järgi kui töövõtja rikub lepingust ja üldtingimustest tulenevat kohustust, võib tellija esitada töövõtjale nõude rikkumise kõrvaldamiseks, andes ettekirjutusega töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku pikkusega tähtaja. Kui töövõtja ei täida ettekirjutust selleks antud mõistliku tähtaja jooksul, peab ta maksma tellijale leppetrahvi 2000 krooni iga ettekirjutuse täitmisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem, kui 10% lepingu hinnast. Tellija võib ettekirjutuse esitada 180 päeva jooksul vastava kohustuse rikkumisest teada saamisest. Hageja tegi 20.05. kostjale ettekirjutuse, 26.07.2011 esitas leppetrahvi nõude. Kohus leidis, et hageja leppetrahvi nõue 55 viivitatud päeva eest 7030,10 eurot lepingu p 7.2. alusel on õiguslikult põhjendatud. Hageja esitas kostjale lepingus ettenähtud korras ettekirjutuse, kostja jättis ettekirjutuses märgitud rikkumised kõrvaldamata. Kohus leidis, et puudub pooltevaheline kirjalik kokkulepe sõlmitud lepingu muutmiseks, üksnes kostja lootus, et lepingut asutakse muutma, ei ole aluseks oma lepinguliste kohustuste täitmata jätmiseks.
19.Vaidlusaluse alltöövõtulepingu p 8.1. järgi töövõtja kohustub tasuma tellijale tööde tähtaja ja/või tööde vaheetapi tähtaja ja/või tööde teostamise graafikus sätestatud tähtaja ületamise eest leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast päevas, kuni tööde tellija poolt lõppakti ja/või vaheakti ja/või tööde teostamise akti alusel tööde vastu. 30.05.2011 andis hageja kostjale täiendava tähtaja kõigi tööde lõpetamiseks telgede 4-5 lõigus 22.06.2011. Kostja töid ei lõpetanud. Kostja hinnangul oli tegemist järjekordse nõudega teostada töid ebakvaliteetselt ja paigaldusnõudeid eirates. Kohus leidis, et kostja poolt loetletud asjaolud ning kahtlus, kas tellitud materjalid ka välja makstakse ei vabanda lepingu rikkumist. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole
vabandatav. Hageja esitas leppetrahvi nõude alates tööde teostamiseks antud täiendava tähtaja möödumisest kuni lepingu ülesütlemise avalduse tegemiseni, s.o perioodi 23.06. - 26.07.2011 eest 41 696,60 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd pooled on lepingut sõlmides pidanud leppetrahvi määra mõistlikuks, puudus kohtul alus leppetrahvi vähendamiseks.
20.Hageja kahjunõue seondub kallima asendustehingu tegemise vajadusega, mille tingis kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine kostjapoolsete lepingu rikkumiste tõttu. Seega katab leppetrahv hagejale kostja poolt tekitatud kahju kuni lepingu ülesütlemiseni ning kahju hüvitamise nõue katab lepingu ülesütlemise järgselt hagejale tekkinud kahju. Lepingu p 8.3 kohaselt on pooltel õigus lisaks leppetrahvile nõuda kohustust rikkunud poolelt täiendavalt ka kogu kahju hüvitamist.
21.VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leidis, et on tõendatud, et hageja on alltöövõtulepingu kostjaga kehtivalt üles öelnud, kuivõrd kostja ei teostanud kokkulepitud töid tähtaegselt. Alltöövõtulepingu lisas 2 kokkulepitud ning kostja poolt teostamata jäänud tööd on teostatud teiste alltöövõtjate poolt. Lisaks tekkis hagejal vajadus telgi paigaldamiseks, kuivõrd vaidlusaluste tööde teostamise ajaks oli õhutemperatuur liiga madal. Kostja poolt lepingus kokkulepitud tähtaegade järgmisel ei oleks tekkinud vajadust ka telgi paigaldamiseks. Uute alltöövõtjatega asendustehingu tegemise vajaduse tõttu tekkis hagejal kahju 125 764,24 eurot ning telgi paigaldamise tõttu tekkis kahju 13 057,65 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu p 8.3 järgi kohustus hüvitada tekkinud kahju, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 138 821,89 eurot.
22.Kooskõlas lepingu p-ga 5.1. tasub viivitav pool lepingus sätestatud maksete tasumisega viivitamisel teisele poolele viivist 22% aastas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 26.07.2011. Kostja on seisuga 25.06.2013 viivituses 695 päeva. Kokku moodustab viivis 20 319,03 eurot. Kohus leidis, et viivisenõue oli õiguslikult põhjendatud. Kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõude täitmiseni. Kahju hüvitamise nõudelt kuulub seega viivis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates hagi esitamisest 25.06.2013 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata tsiviilasi tagasi uueks arutamiseks maakohtule. Kohtuotsuse põhjendamata jätmise tõttu puudub apellandil võimalus kohtuotsust sisuliselt hinnata. Apellant leiab, et asja esmakordne lahendamine peab toimuma maakohtus, mis on vajalik juba ainuüksi kaebeõiguse tagamiseks.
24.Maakohus rikkus TsMS § 341 lg-t 1, mis sätestab üldise reegli, et tsiviilasi vaadatakse läbi ja lahendatakse kohtuistungil. Apellant andis oma esimeses vastuses hagile nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, kuna vastustaja oli isik, kellega apellant ei olnud sõlminud lepingut, mille rikkumisele on vastustaja nõue rajatud.
Apellandiga lepingu sõlminud isik ja hageja isik erinesid nii nime, registrikoodi, kui ka aadressi poolest. Vastustaja ei olnud hagiavalduses kinnitanud oma õigusjärglust. Alles seejärel, kui apellant tugines oma esimeses vastuses sellele, et vastustaja ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks ega saa seetõttu apellandi vastu üldse nõuet esitada, asus vastustaja oma nõudeõigust põhjendama ja tõendama. Apellandi hinnangul tulnuks vastustaja hagi esitamise õigus kohtu poolt välja selgitada juba hagi menetlusse võtmisel.
25.Maakohus põhjendas istungimenetlusest keeldumist sellega, et apellant oli hagi saamise ajal teadlik vastustajale hagemise õiguse andnud äriühingute ühinemisest. Apellant sellega ei nõustu. Maakohtu selline käsitlus ei arvesta eluliste asjaoludega, mis mõjutasid apellandi juhatuse liiget erinevates olukordades erinevalt käituma.
26.Apellandi poolt augustis 2011 lepingu sõlmimise kinnitamise kohta soovib apellant selgitada, et on olnud kogu aeg teadlik, et ta on töövõtu suhtes Nordecon-iga. Olukorras, kus ehituslepingu täitmise pinnalt olid poolte suhted teravnenud, soovis kostja olukorda eelkõige selgitada ning leida võimalus lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Aastal 2011 oli kesksel kohal võimaluste leidmine tööde jätkamiseks. Sellises olukorras ei pööranud apellandi juhataja tähelepanu sellele, kas leping oli sõlmitud Nordecon ASiga või Nordecon Ehitus AS-iga. Apellandi juhataja isegi ei kontrollinud lepingu sõlmimise kuupäeva, vaid keskendus oma vastuses lepingu täitmisega seotud sisulistele probleemidele. Kohtumaterjalide saamisel, kui enam lepingu täitmine ja probleemide sisuline ületamine ei olnud võimalik, pööras apellandi juhataja tähelepanu sellele, kellega ja millal on leping sõlmitud ning kes on õigustatud lepinguga seotud vaidlust lahendama. Kui apellandi juhataja avastas, et leping sõlmiti teise äriühinguga, siis sellest lähtuvalt ta kohtule oma esimese vastuse ka esitas. Apellandi juhataja lähtus oma esimese vastuse esitamisel lihtsast loogikast, et tema vastu võib nõudeid esitada ainult see isik, kellega on ta lepingu sõlminud. Menetlusökonoomika seisukohalt oli apellandi käitumine adekvaatne ning vastas tegelikule olukorrale. Pärast seda, kui vastustaja esitas õigusjärglust puudutava põhjenduse ja tõendi, oli tegemist oluliselt teistsuguse olukorraga ning sellises olukorras pidi apellant asuma ennast kaitsma hagis esitatud väidete vastu sisuliselt. Kohtul pidi juba ainuüksi hagiavalduses toodud asjaoludest olema selge, et tegemist on faktirohke ja keeruka vaidlusega. Apellandi hinnangul on maakohus kergekäeliselt jätnud kohtuistungi pidamata ning kõiki asjaolusid arvestades tulnuks asi lahendada istungimenetluses.
27.Maakohus ei ole vastanud apellandi ühelegi vastuväitele. Apellant ei nõustu kohtu väitega, et apellant oli oma vastuse esitanud hilinemisega. Kohus on ise märkinud, et kohtu määratud tähtaeg oli 31.10.2013 ning apellant esitas oma vastuse samal päeval. See, et apellant esitas vastuse lisad hiljem, ei muuda tema vastuse esitamist hilinenuks. Lisade hilisemat esitamist tuleks käsitleda vastuses esinenud puuduste kõrvaldamisena. Apellant esitas vastuse lisaks olevad tõendid dokumentide suure mahu tõttu paberkandjal ülejärgmisel tööpäeval, selline viivitus ei saanud põhjustada menetluse lahendamise viibimist. Kohtuotsusest võib järeldada, et kohus jättis tõendid arvestamata just sellel põhjusel. Kohtu käitumine on olnud selles osas siiski vastuoluline. Kohtu ekirjast võis järeldada, et kohus arvestab hilinenult esitatud tõenditega asja õige lahendamise huvides, mis on tsiviilkohtumenetluse esmane eesmärk (TsMS § 2). Apellant jääb kõigi maakohtus esitatud vastuväidete juurde neid kaebuses kordamata. Vastustaja seisukoht
28.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
29.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.
30.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, lahendades asja kirjalikus menetluses. Mõlemad pooled olid nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning puudus oluline menetlusliku olukorra muutus, mis oleks võimaldanud kostjal oma nõusolekut tagasi võtta. TsMS § 403 lg 2 kohaselt võib pool asja kirjalikuks menetlemiseks antud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Oluliseks muutuseks ei saa pidada asjaolu, et hageja viitas oma hagemisõiguse kinnitamiseks äriregistris avalikult kättesaadavatele andmetele, samuti kostja selgitust, et lepingu täitmise ajal ei pannud ta tähele, et tema lepingupartner on muutunud ning et hagi esitamisel arvas ta, et tema vastu esitab hagi lepinguga mitteseotud isik. Maakohus leidis otsuses õigesti, et kostja pidi hiljemalt 02.08. 2011, mil ta alustas oma kirja hagejale sõnadega „Nordecon AS (Tellija) ja Eesti Varaehitus OÜ (Töövõtja) vahel on tõesti 26.07.2010 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping nr 03.10.011.010...“, olema teadlik, et on lepingulises suhtes Nordecon AS-iga.
31.Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, jättes tähelepanuta kostja poolt 04.11.2013 tähtaega rikkudes esitatud dokumendid. Kostjal puudus mõjuv põhjus tõendite hilisemaks esitamiseks. Kostja seisukoht, et tõendite hilisem esitamine oli ainult 31.10.2013 esitatud seisukoha puuduste kõrvaldamine, on põhjendamatu. 31.10.2013 oli kõigi asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamise lõpptähtaeg ning see oli juba pikendatud tähtaeg. Juba 28.06.2013 hagi menetlusse võtmise määruses teavitati kostjat sellest, et ta peab oma vastuses hagile esitama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks.
32.Maakohus ei ole otsuses märkinud, et jätab kostja 31.10.2013 esitatud seisukohad tähelepanuta. Maakohus on neile ka hinnangu andnud. Kuna tegemist oli kostja paljasõnaliste väidetega, millele hageja vastu vaidles, ei saanud maakohus otsuse tegemisel nendega arvestada. Menetluskulude jaotus ja selgitus
33.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
34.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.