Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Eesti Inkasso OÜ esitas 25.02.2014 Harju Maakohtule hagi XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SNEL Grupp OÜ ja kostja laenulepingu, mille alusel sai kostja 300 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama ühe osamaksena hiljemalt 11.04.2013. Laenu saamiseks täitis kostja internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenu taotluse ankeedi ja kinnitas üldtingimustega nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas laenutaotluse ja laenusumma kanti kostjale üle tema poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud VÕS § 410 lg 1 tähenduses sidevahendite (internet) kaudu järgides VÕS § 4031 ja § 404 nõudeid. Kostja jättis laenu kokkulepitud kuupäevaks (11.04.2013) tagastamata ja ei ole seda teinud kuni hagi esitamiseni. Laenuandja meeldetuletustele kostja ei reageerinud ega täitnud kohustust täiendava tähtaja jooksul. SNEL Grupp OÜ loovutas nõude hagejale 05.06.2013 ning teavitas nõude loovutamisest kostjat. Hageja taotleb VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, lg 7, § 108 lg 1, § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 164 lg 1, lg 2 alusel mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 300 eurot ja sisse nõutavaks muutunud viivis. Lepingu üldtingimuste järgi on kokkulepitud viivise määraks 0,33% iga viivitatud päeva eest põhivõlalt. Hagi esitamise sisuga oli viivise suuruseks 315,81 eurot. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja viivise suuruse mõistliku suuruseni. Hageja poolt hagiavalduses esitatu kohaselt soovib ta kostjalt viivise väljamõistmist hagi esitamise seisuga 300 eurot. Intressi suuruseks leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku 0 eurot. Hagiavalduses märgitu kohaselt intressi hageja ei nõua. Kohtukulud palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited Kostja märgib hagile esitatud vastuses, et ta viibib Tallinna vanglas, kus tal puuduvad igasugused maksevõimalused. Ta ei oma kinnisvara ega muid materiaalseid varasid, ei oma töökohta, sissetulekud puuduvad täiesti, hakkab esitama taotlust eraisiku pankrotiks lähiajal. Eeltoodut arvestades palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostja poolt esitatud kirjalike seisukohtadega ning tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Puudub vaidlus selles, et pooled sõlmisid laenulepingu, mille järgi kohustus kostja saadud laenuraha laenuandjale tagasi maksma hiljemalt 11.04.2013. Kuivõrd kostja jättis laenatud raha tagasimaksmise kohustuse täitmata, oli laenuandja eest, tulenevalt nõude loovutamisest, hageja õigustatud nõudma kostjalt kohustuse täitmist ja viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, p 6), sh esitama hagi kohtule, kuna kostja vabatahtlikult lepingust tulenevat kohustust ei täitnud (TsMS § 3 lg 1). VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et kostja ainus vastuväide hagile seisneb selles, et ta viibib vangalas, kus tal puuduvad igasugused maksevõimalused ning juhindudes ülal viidatud VÕS sätetest, rahuldab kohus hagi.

Tõenditena on hageja esitanud kostja laenutaotluse (kiirlaen), laenuandja üldtingimused, laenusaaja ja laenuandja andmed, laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku (kuumakse suuruseks on 300 eurot, intressi suuruseks 0 eurot, maksekuupäevaks 11.04.2013), Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe, laenuandja poolt kostjale saadetud 13.05.2013 võlateatise, hageja ja laenuandja vahelise 15.04.2013 koostöölepingu (nõude loovutamise leping), 05.06.2013 nõude loovutamise teatise kostjale, viivise ja intressi arvestuse. Arvestades, et hageja on hagiavalduses märkinud, et intressi suurus oli laenuandmisel kokkulepitud 0 eurot, kuid hageja poolt esitatud intressiarvestus (t lk 35) sisaldab intressi kohta märget 30 eurot, kontrollis kohus viivisearvestuse üle. Viivis tuleb arvestada 300 eurolt 319 viivitatud päeva eest lepingus kokkulepitud viivisemääraga 0,33% iga viivitatud päeva eest. Viivise suuruseks on 315,81 eurot, so sama summa, mis on märgitud hageja viivisearvestusse ja tähendab seda, et viivise arvestamisel hageja intressiga ei arvestanud. Seega on hageja poolt esitatud viivisearvestus õige. Kuna hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudega samas suuruses (300 eurot), on see proportsionaalne, mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendid 3-2-1-66-05, 3-21-72-05 ja 3-2-1-92-05). Asjaolu, et kostja viibib vanglas ning tal selle tõttu maksevõimalused puuduvad ei ole ühegi seaduse alusel hagi rahuldamata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja põhivõlgnevuse 300 eurot ning viivise 300 eurot. Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ning § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 600 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 100 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus kostja menetluskulud kostja enda kanda ning hageja menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg-ga 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.