Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.05.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-3135
Tsiviilasi
KÜ Virmalise 28/30 hagi AS-i Tallinna Küte vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
208 079,39 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Virmalise 28/30 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.04.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Virmalise 28/30 (registrikood 80141878, asukoht Virmalise 28, Tallinn), lepinguline esindaja Andry Krass Kostja AS Tallinna Küte (registrikood 10811060, asukoht Punane 36, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Leho Pihkva
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 06.11.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta KÜ Virmalise 28/30 kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.Korteriühistu Virmalise 28/30 esitas 21.01.2013 Harju Maakohtusse hagi AS-i Tallinna Küte vastu kahju 184 993,85 euro ja viivise saamiseks. Hageja täpsustas menetluse käigus viivisenõuet ja palus välja mõista 01.09.2011 - 10.05.2013 eest 24 887,43 eurot ning viivise 8% aastas alates 11.05.2013 kuni kohustuse täitmiseni.
2.Hageja kui korteriühistu ülesanne on Tallinnas Virmalise tn 28 asuvate korteriomandite koosseisu kuuluva kaasomandi eseme valitsemine ja korteriomanike ühiste huvide esindamine. Kostjale kuulub Videviku tänava piirkonnas keskkütte magistraaltorustik, mis läbib Virmalise 28 asuvat kinnisasja. Ajavahemikul juuni august 2011 teostas kostja kinnisasjal tehnovõrgu ehitustöid, mille käigus tekitas tahtlikult tugeva vibratsiooniga korterelamu vundamendi ebaühtlase vajumise, välis- ja siseseintesse läbivad praod, aknasilluse ning karniisi purunemise. Korterelamule ehitustöödega kaasnenud negatiivsed mõjud on kirjeldatud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ (REIB) poolt läbiviidud uuringus GK-0687.
3.Ruut Ehituse OÜ hinnapakkumuses täpsustati ehitustööde mahtu, tuues hoonesiseste piirde- ja kandekonstruktsioonide remondimahud välja korterite kaupa. Seoses hinnapakkumusega oli hageja välisfassaadi kahjustustest tulenev nõue 121 873,85 eurot. Samuti taotles hageja OÜ Mikrovai pakkumise alusel kostjalt välja mõista vundamendi vajumise peatamise maksumuse 62 160 eurot.
4.Olukorras, kus a) korterelamu seisukord fikseeriti kostja poolt enne ehitustööde algust, b) seisukorra fikseerimise käigus ei tuvastatud kortermajal hagi aluseks olevate kahjustuste olemasolu, c) kõik kahjustused olid fikseeritud kostja ehitustööde lõppemisel, ning c) kahjustused asuvad korterelamu osas, mis kostja poolt kasutatud ehitustehnoloogiat arvestades pidigi saama ehitustööde käigus kahjustatud, tuleb eeldada, et hagi aluseks olevad kahjustused tekkisid kostja poolt läbiviidud ehitustööde tulemusena.
5.Ruut Ehituse OÜ pakkumus lähtus eeldusest, et kõik eluhoone rekonstrueerimistööde mõjualas asuvad kandvad konstruktsioonid on vaja üle kontrollida. Tulenevalt eeltoodust oli pakkumuse kuluridade 2, 3 ja 7 eesmärk veenduda selles, et eluhoone on jätkuvalt ohutu ning vastab ehitusseaduse § 3 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Pakkumuse kuluread 4 ja 6 on seotud eluhoone välisilme taastamisega, mis muutusid väliskonstruktsioonides olevate pragude täitmisel kostja poolt „triibuliseks“. Pakkumuse kulureas 5 ja 8 nimetatud kulude teostamise vajalikkus oli tõendatud REIB OÜ uurimistöö aruandega GK-0687, mis viitas kahjustuste tekkimisele rekonstrueerimistööde ajal. Pakkumise kuluridade 1 ja 9 nimetatud kulutused on vajalikud eelpool loetletud tööde teostamiseks.
Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hagejal puudub pädevus hagiavalduses nimetatud nõuete esitamiseks. Ruut Ehitus OÜ hinnapakkumine viitab korterites 1-22 viimistluse taastamisele, mis lubab järeldada, et arvestatud on korteriomandite reaalosades teostamisele kuuluvate töödega. Korteriomandite reaalosade suhtes kuulub nõudeõigus korteriomandite omanikele isiklikult, mitte korteriühistule. Korteriomanike isiklike nõuete esitamine nähtub hagiavaldusele lisatud üldsõnalistest hinnapakkumistest.
7.Hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel puudub põhjuslik seos. Kahjustused, millele hageja viitab, on peamiselt tingitud hoone vajumisest. Hoone vajumine on tingitud nõrgast aluspinnasest ja sellel mittevastavast vundamendist, mistõttu hakkas hoone vajuma pärast valmimist 1958. a.
8.Kostja ei ole hoonet tahtlikult kahjustanud. Vaatamata kõigile kostja rakendatud ettevaatusabinõudele ja lisakulutustele paratamatult tekkinud kahju on kostja heastanud.
9.Täiendavalt tellis kostja REIB-ilt võrdleva analüüsi torustiku ehitusele eelnenud ja järgnenud olukorra kohta - töö GK-0687-1. Selleks pildistas REIB hoone fassaadi tööde eelselt 20.06.2011 ja tööde järgselt 05.09.2011 ning võrdles fassaadipragusid fotodel. Nimetatud võrdlusest nähtus, et torustiku ehitustöödega kaasnenud mõju on vähene. Analüüsidest ilmnes, et kostja tellitud torustiku renoveerimistöödega kaasnenud hoone kahjustused olid marginaalsed võrreldes hoone varasemast vajumisest tingitud ulatuslike kahjudega. Kuigi torustiku ehitusprojekt ei näinud ette sulundseina maassejätmist, siis rajas kostja omal kulul torustiku kaeviku toestamiseks sulundseina, mille jättis tööde lõpetamisel maasse vähendamaks hoone edasist vajumist. Kostja kandis sellega seoses lisakulu 17 850 eurot. Kostja on vastavalt AÕS § 158 lg 4 sätestatule heastanud tema tegevuse tagajärjel hoonele tekkinud vähese kahju. Selleks tellis hageja alltöövõtja AS Küte ja Ehitus ehitustööde tagajärjel vastavalt REIB analüüsidele tekkinud täiendavate pragude täitmise injekteerimise meetodil ja kandis sellega kaasnevad kulud 3270 eurot.
10.REIB teostas täiendavad mõõtmistööd 20.11.2012, s.o ca 15 kuud pärast tööde lõppu ja tuvastas, et hoone jätkab vajumist, mis on toimunud kogu hoone eluea jooksul. Seega ei ole hoone vajumine põhjuslikus seoses kostja teostatud töödega, vaid tegemist on loomuliku protsessiga, mis on tingitud nõrgast aluspinnasest ja hoone konstruktsioonist. Kahjustused, mille tekitamist hageja kostjale ette heidab, on tekkinud hoone loomuliku vajumise tulemusena ning ei ole põhjuslikus seoses kostja tellitud torustiku ehitustöödega. Oma tegevusega kausaalses seoses olnud kahju kostja heastas. Esimese astme kohtu otsus
11.Harju Maakohus rahuldas 06.11.2013 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis AS-ilt Tallinna Küte välja hüvitise 15 564,60 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni hageja kasuks. Kohus jättis menetluskulud 7,45% ulatuses kostja ja 92,55% ulatuses hageja kanda.
12.Kohus leidis, et olukorras, kus hageja nõuab kahju hüvitamist seoses töödega, mis hõlmavad Virmalise 28, s.t ehitise kui terviku, lähtepunktist oluliste parandustööde tegemist, ei ole hageja esitanud nõudeid, mis kuuluvad korteriomandite omanike pädevusse.
13.Kohus asus seisukohale, et lähtuvalt hageja esitatud asjaoludest tuleb kohaldada VÕS §-i 1043, millest tulenevalt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju
tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Uurimistöö aruandes nr GK-0687 on tõendatud, et kostja rikkus hageja omandit VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes, millest tulenevalt on tõendatud kostja tegevuse õigusvastasus. Uurimistöö aruandega nr GK0687 oli tõendanud kahju tekkimine, kuna selles on kirjeldatud hoone olukorda enne ja pärast kostja teostatud töid. Kohus leidis, et põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejale tekkinud kahju vahel leidis tõendamist. Kui kostja ei oleks hageja kinnistul ehitustöid teostanud, ei oleks hageja hoonele uurimistöö aruandes kirjeldatud täiendavaid kahjustusi tekkinud.
14.VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 võimaldavad jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Kohus leidis, et hagejale tekkinud kahju ei olnud mõistliku inimese vaatepunktist erakordne. Asjaolu, et kahju võimalik tekkimine oli kostjale ette näha, kinnitas 15.06.2011 hagejale edastatud garantiikiri, milles kostja garanteeris hagejale tööde käigus tekkinud põhjendatud kahju hüvitamise. Seega kostja nägi ette, et ehitustöödega võivad hoonele kaasneda kahjustused.
15.Kohus analüüsis, millises ulatuses tuleb kostjal hagejale tekitatud kahju hüvitada. 2012. a septembris koostatud uurimistöö aruande nr GK-0687-1 kokkuvõttest nähtus, et seoses kostja teostatud ehitustöödega on kahjustuste esinemise proportsioonid kogu maja ulatuses järgnevad – 90% ulatuses kahjustused puuduvad, 9% ulatuses on kahjustused väga väikesed, 1% ulatuses on väikesed kahjustused. Kohus leidis et nimetatud aruandega leidis tõendamist, et kõigist majal esinevatest kahjustusest on 10% tekkinud seoses kostja poolt läbi viidud soojustorustiku rajamisega.
16.Hageja leidis, et MK, kes koostas uurimistöö aruande nr GK-0687-1 ning kes andis tunnistaja ütlusi, ei ole andnud objektiivset hinnangut. Kohus leidis, et hageja ise esitas koos hagiavaldusega tõendina tunnistaja koostatud uurimistöö, mis tähendab, et hageja on tunnistajat piisavalt usaldusväärseks tõendiallikaks pidanud. Asjaolu, et kõik tunnistaja ütlused ning menetluse käigus esitatud seisukohad ei ole hageja väiteid soosivad, ei tähenda, et tunnistaja oleks ebausaldusväärne. Kohus leidis, et puudus alus kahelda tunnistaja ütluste objektiivsuses ning tunnistaja koostatud uurimistöö aruannetes esitatud seisukohad ning kohtus antud ütlused olid üldjoontes samasisulised ning järjepidevad. Tunnistaja oli võrdselt nii hageja kui kostjaga olnud tööalases kokkupuutes. Hageja väide, et tunnistaja vastutab koos kostjaga hagejale tekkinud kahju eest, on põhjendamatu, kuna tsiviilasja materjalist ei nähtu, et hageja oleks oma nõude suunanud tunnistaja vastu. Kohus leidis, et MK koostatud uurimistöö aruanded ning tunnistajana antud ütlused olid usaldusväärsed ja objektiivsed tõendid.
17.Võttes arvesse, et hageja tõendi kohaselt oleks kõigi hoonel esinevate kahjustuste remontimise kulud 121 873,85 + 62 160 = 184 033,85 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada nimetatust 10%, mis on 18 403,39 eurot, kuna 10% majal esinevatest kahjustusest oli tekkinud seoses kostja ehitustegevusega.
18.Hageja taotles viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja leidis, et just 01.09.2011 tuleb lugeda viivisenõude alguskuupäevaks, kuna selleks ajaks pidi kostja uurimistöö aruandele nr GK-0687 tuginedes olema teadlik tekkinud kahjustustest ning kostja oli väljastanud garantiikirja, milles lubas kõik kahjustused hüvitada. Kohus leidis, et enne tööde teostamist garantiikirja väljastamine ei tähenda, et kostja oli teadlik tema vastu esitatud nõudest ja selle suurusest. Tsiviilasja materjalist ei nähtunud, et hageja oleks kostjale esitanud kahju hüvitamise osas
konkreetselt määratletud nõude enne hagiavalduse esitamist, seega tuleb VÕS § 113 lg 2 alusel lugeda viivise arvestamise alguseks hagiavalduse kostjale kättetoimetamise kuupäev, mis on 24.01.2013. Hageja viivisenõude perioodi osas täiendavaid tõendi ei esitanud. Võttes arvesse, et hageja põhjendatud nõue oli 18 403,39 eurot ja viivise määr 8% aastas, on 107 päeva 24.01. - 10.05.2013 eest viivis 4,03 x 107= 431,21 eurot.
19.Kostja hüvitas AÕS § 158 lg 4 alusel hagejale 3270 eurot, kuna tasus hoone fassaadil esinevate pragude injekteerimise tööde eest. Kohus leidis, et eeltooduga kostja tõendas, et ta on hagejale seoses tekkinud kahjuga juba hüvitanud 3270 eurot. Hageja ei vaielnud kostja pool teostatud remonditöödele ega hüvitamise viisile vastu.
20.Kohus leidis, et sulundseina maasse jätmist ei saa lugeda tekitatud kahju hüvitamiseks. Nimelt paigaldas kostja sulundseina seoses läbi viidavate töödega ning kostja jättis selle maasse põhjusel, et vältida edasiste kahjustuste suurenemist. Ka 15.10.2013 istungil üle kuulatud tunnistaja MK kinnitas, et sulundsein jäeti alles, kuna selle eemaldamine oleks põhjustanud täiendavat vibratsiooni ja tekitanud tühimiku, mis oleks kaasa toonud hoone edasist vajumist. Olukorras, kus kostja paigaldab ja jätab sulundseina maasse, et vältida enda poolt põhjustatud täiendavaid kahjustusi, ei ole tegemist kahju hüvitamise või kõrvaldamisega AÕS § 158 lg 4 mõttes. Võttes arvesse, et kostja hüvitas hagejale tekitatud kahju 3270 eurot, tuleb see kahju kogusummast maha arvata: 18 834,60-3270=15 564,60 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras TsMS § 367 alusel tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates 24.01.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni hageja kasuks. Apellatsioonkaebus
21.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsusega mõista AS-ilt Tallinna Küte välja kahjuhüvitis 168 900,46 eurot, viivisvõlgnevus 8% aastas perioodi 01.09.2011 - 10.05.2013 eest, 24 456,22 eurot, viivisvõlgnevus 8% aastas, alates 11.05.2013 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda.
22.Maakohus asus ekslikult seisukohale, et vastustaja poolt apellandile tekitatud kahju ei olnud mõistliku inimese seisukohast midagi erakordset. Ehitustööde tagajärjel toimunud korterelamu karniisi varingut, vundamendi ebaühtlast vajumist, kandvate konstruktsioonide purunemist, korterelamu soojuspidavuse vähenemist jms dokumentaalselt tõendatud mõjusid silmas pidades on maakohtu seisukoht vastuolus ühiskonnas kehtivate väärtushinnangutega ning õigusaktidega ehitustegevusele pandud nõuetega. Maakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-53-06, milles Riigikohus leidis, et VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 võimaldavad jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. Seda, et kahju tekkimisel ei olnud tegemist erakordse sündmusega, tõendavad tunnistaja ütlused, kes märkis järgmist: „Need mõjud, mis hoonele tekkisid olid selles ehitusolukorras üsna tavapärased. Olles neid töid teostanud ca 20 aasta jooksul, olen näinud halvemaid pilte.“ Tunnistaja ütlusi toetab ka RPN Projekt ekspertarvamus: „on alust arvata, et trassi ehitustööde, sh sulundseina ehitamine hoone vahetus läheduses ilma ehitusloata, kohaliku omavalitsusega kooskõlastamata, oli soojatrassi ehitaja poolt taotluslik, varjamaks trassi ehitustöödega hoone ohuolukorda asetamist.“
23.Maakohus on hüvitise suuruse arvutuskäigus tõlgendanud apellandi poolt asjas esitatud tõendeid apellandi käsitlusest erinevalt, ilma seda pooltega eelnevalt läbi arutamata. Kohus asus seisukohale, et kõikide korterelamu kahjustuste remondikulud
on 184 033,85 eurot. Tegelikult on nimetatud summa kulu, mille osas on tõendatud põhjuslik seos korterelamule tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Maakohus on kahjuhüvitise suuruse arvestamisel tõlgendanud uuringut GK-0687-1 valesti, arvestamata tunnistaja/uuringu autori ütlustega, mille kohaselt puudutab see uurimustöö välisfassaadi. Uurimustöö puudutab kogu korterelamu fassaadi, samas kui apellandi fassaadiga seotud nõude suurus tuleneb üksnes vastustaja poolt kahjustatud fassaadiosa kahjustuste kõrvaldamisest.
24.Maakohus on ebaõigesti vähendanud hüvitisnõuet 3270 euro osas, mille osas vastustaja oma süü heastas. Apellandi kahjunõue ei kattu eeltoodud summa osas vastustaja poolt hüvitatuga, mis nähtub apellandi hüvitisnõude sisu ja vastustaja poolt teostatud tööde võrdlemisel. Vastustaja seisukoht
25.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
26.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on hagi rahuldamata jätmise osas.
28.Asjakohatu on apellandi pahameel tulenevalt maakohtu otsuses sisalduvast lausest, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju ei olnud mõistliku inimese seisukohast midagi erakordset. Maakohus hindas VÕS § 127 lg 3 alusel kahju võimalikku ettenähtavust kostjale ja leidis, et kahju oli ettenähtav (st ei olnud erakordne), mistõttu kostja ei vabane kahju hüvitamise kohustusest VÕS § 127 lg 3 alusel.
29.Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel tõlgendanud hageja poolt esitatud tõendeid hageja käsitlusest erinevalt ega ole tõlgendanud uuringut GK-0687-1 valesti. Hageja tugineb nõude alusena REIB poolt läbiviidud uuringule GK-0687, milles on käsitletud kogu hoone seisukorda ja remondivajadust, mitte ainult neid puudusi, mis tekkisid kostja tegevuse tõttu. Hageja on võtnud hinnapakkumise OÜ-lt Mikrovai elamu ebaühtlaste vajumiste peatamiseks vundamentide aluse pinnase tugevdamiseks injektsioonpuurvaiadega. Samas nähtub asja materjalist, et hoone on vajunud ja vajub pidevalt ka sõltumata kostja tegevusest. Hageja võttis hinnapakkumise Ruut Ehituse OÜ-lt väliskonstruktsioonide avamiseks, pragude täitmiseks ja viimistlemiseks, tegemata vahet, millised praod olid hoonel enne ja millised tekkisid või suurenesid kostja tegevuse tulemusena. Seega on paljasõnaline ja asja materjaliga vastuolus hageja väide, et nõutud summa puudutab üksnes kulu, mille osas on tõendatud põhjuslik seos korterelamule tekkinud kahju ja vastustaja tegevuse vahel.
30.Maakohus on õigesti vähendanud hüvitisnõuet 3270 euro võrra, mille osas leidis tõendamist kahju vabatahtlik heastamine. Selle summa on kostja kulutanud hoone fassaadil esinevate pragude täitmiseks ja viimistlemiseks, mis on hageja kahjunõude osa. Menetluskulude jaotus ja selgitus
31.Maakohus jättis menetluskulud 7,45 % ulatuses kostja kanda ja 92,55 % ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud täielikult hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.