Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. mai 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-13-21103
Tsiviilasi
Delyar Pärna hagi Swedbank Liising AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2013/1245
Tsiviilasja hind
1379,12 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Delyar Pärna apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Delyar Pärn (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Armand Mark Vastustaja (kostja): Swedbank Liising AS (registrikood: 10434248; asukoht: Tallinn Liivalaia 8), esindaja Külli Reinfeld
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 28. novembri 2013. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Delyar Pärna kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Delyar Pärn esitas 03.05.2013. a hagi Swedbank Liising AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2013/1245.
Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses Swedbank Liising AS-i hagi S.V, S.V2 ja Delyar Pärna vastu võlgnevuse väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-10-27351). 31.10.2011 määrusega kinnitas kohus Swedbank Liising AS-i, S.V ja S.V2 vahelise kompromissi, mille kohaselt kohustuvad S.V ja S.V2 tasuma hagejale 12 049 eurot igakuiste maksetena (29.04.2011-15.04.2016) ja intressi tagastamata summalt 6% aastas. Delyar Pärna osas tegi kohus 31.10.2011 tagaseljaotsuse, millega rahuldas Swedbank Liising AS-i hagi. Delyar Pärn esitas 31.10.2011 tagaseljaotsuse peale kaja, mille kohus rahuldas ning 20.09.2012 otsusega mõistis kohus hagejalt Swedbank Liising AS-i kasuks välja 1052,16 eurot ja viivise 7% põhinõudelt (1052,16 eurot) alates 08.06.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Otsuse resolutsiooni p-i 5 kohaselt on hageja kohustus solidaarne 31.10.2011 kompromissi kinnitamise määruses S.V ja S.V2 kohustusega. Hageja oli seisukohal, et kostjal ei ole õigust hageja kui solidaarkohuslase vastu nõuet esitada, kuna S.V ja S.V2 tasuvad kinnitatud maksegraafiku alusel kostjale nõuetekohaselt võlgnevust. Hageja oli seisukohal, et kuna tema kohustus on solidaarne S.V ja S.V2 kohustusega ning see kohustus on vastavalt 31.10.2011 kohtumäärusega kinnitatud maksmise korrale täidetud, ei oma kostja nõuet hageja vastu. Hageja ei nõustunud kostja seisukohtadega (tl 57-62). Hageja viitas VÕS § 67 lg-le 1 ning leidis, et kuna S.V ja S.V2 kohustuse täitmise aluseks on maksegraafik, mida nad täidavad kuni 15.04.2016, siis võlga sissenõudja ees tekkinud ei ole ning kostjal ei saa tekkida ka sissenõudeõigust solidaarkohuslase vastu. Solidaarvastutus tähendab seda, et solidaarvõlgnike suhtes saab täitemenetlust läbi viia koos.
2.Kostja hagi ei tunnistanud (tl 36-42). Kostja märkis, et lähtudes solidaarkohustuse tähendusest, on kostjal õigus nõuda kõigilt isikutelt kohustuse täitmist seni, kuni kogu kohustus on täidetud, kuid kostja ei saa nõuda hagejalt enam kui temalt on 20.09.2012 otsusega välja mõistetud. Kuna S.V ja S.V2 ei ole kogu tasumisele kuuluvat summat kostjale
tasunud (tasutud seisuga 03.06.2013 5798 eurot) ja tasuda jääb enam kui 20.09.2012 otsusega on hagejalt välja mõistetud, on kostjal õigus nõuda täitmist ka hagejalt. Kostja märkis, et seni kuni kogu solidaarne kohustus ei ole täidetud, ei saa hageja väita, et tema osa solidaarsest kohustusest on täidetud. Hageja ei ole kostjaga maksegraafikut sõlminud, kostja nõue on muutunud sissenõutavaks, seega on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist. Solidaarne saab olla kohustus, mitte aga kohustuse täitmise viis.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 28.11.2013. a otsusega rahuldamata Delyar Pärna hagi Swedbank Liising AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2013/1245. Kohus jättis Tartu Maakohtu 07.05.2013. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olev täitemenetlus nr 084/2013/1245, jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas 31.10.2011 kompromissis sõlmitud maksegraafikust tulenev kohustus sisaldab endas ka hagejalt 20.09.2012 otsusega väljamõistetud kohustust ja kas hageja osas on kostja nõue muutunud sissenõutavaks. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hagiavalduse kohaselt on hageja solidaarkohuslane koos S.V ja S.V2ga kostja ees. 31.10.2011 määrusega kinnitas kohus kostja ja S.V ning S.V2 vahelise kompromissi, mille kohaselt sõlmisid S.V ja S.V2 kostjaga maksegraafiku summas 12 409,92 eurot tähtajaga kuni 15.04.2016 (tl 7-8). 20.09.2012 otsusega mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 1052,16 eurot ja viivised. Otsuse p-i 5 kohaselt on hageja kohustus solidaarne S.V ja S.V2 kohustusega (tl 11-15). VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja solidaarkohuslane ning kostja saab hagejalt nõuda 1052,16 euro tasumist seni kuni kogu kohustus on täidetud. Hageja oli seisukohal, et S.V ja S.V2 tasuvad võlga maksegraafiku alusel ja kuna ka hageja on solidaarkohuslane, ei ole nõue muutunud sissenõutavaks. Tsiviilasjas 2-10-27351 on olemas kaks jõustunud kohtulahendit, mõlemad hõlmavad ühest lepinguesemest tulenevat solidaarkohustust. Hageja leidis, et 31.10.2011 kompromissi määrus laieneb temale osas, mis puudutab solidaarkohustust ja nõude sissenõutavaks muutumist ning S.V ja S.V2 ei ole kohustust rikkunud. VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustus on jagatud 31.10.2011 määruse ja 20.09.2012 otsuse alusel selliselt, et S.V ja S.V2 tasuvad solidaarselt kokku 12 409,92 eurot ja hageja tasub solidaarselt nendega 1052,16 eurot ja viivise. Seega on hageja solidaarkohustus piiratud summaga 1052,16 eurot, millest rohkem kostjal õigust nõuda ei ole. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale 20.09.2012 otsusest tuleneva võlgnevuse tasunud või kostjaga maksegraafiku sõlminud. Kohus oli seisukohal, et solidaarne on küll kahest lahendist tulenev kohustus ehk siis kogu nõue 12 409,92 eurot aga mitte täitmise viis. Täitmise viisi osas on mõlemad kohtulahendid eraldiseisvad ja teineteisest sõltumatud täitedokumendid TMS § 2 mõttes. VÕS § 67 lg 1 kohaselt, kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või
tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega. Asja materjalidest nähtuvalt täidavad S.V ja S.V2 määruse alusel oma kohustust viisil, milles pooled määruses kokku leppisid - maksegraafikuna osamaksetena kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja ei ole oma solidaarkohustust täitnud. Seega on kostja nõue muutunud sissenõutavaks ja täitemenetluse algatamine on õiguspärane. Maakohus rahuldas 07.05.2013. a Delyar Pärna avalduse hagi tagamiseks. Kohus leidis, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Delyar Pärn esitas 04.12.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tekib õigus nõuda apellandilt kohustuse täitmist siis, kui S.V ja/või S.V2 jätavad oma kohustuse täitmata. Apellandi kohustus on solidaarne S.V ja S.V2 31.10.2011 kohtumäärusega kinnitatud kohustusega (otsuse punkt 5). Apellant leiab, et tähtsust ei oma asjaolu, et tegemist on ühest laenulepingust tuleneva kohustusega ja tegemist on kahe sama numbriga kohtulahendiga; 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et Delyar Pärna kohustus ei ole sõltuvuses S.V ja S.V2 kohustusest Swedbank Liising AS-i ees täita kohustus ositi (täitmise viisist sõltuvus). Apellant on seisukohal, et juhul, kui 20.09.2012 kohtuotsusega oleks piirdutud vaid Delyar Pärna kohustuse tuvastamisega Swedbank Liising AS-i ees, omaks Swedbank Liising AS õigust nõuda väljamõistetud kohustuse tasumist või selle mittetasumise korral esitada avaldus tema kasuks välja mõistetud summa sissenõudmiseks kohtutäiturile TMS § 2 alusel. Antud juhul on 20.09.2012 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 5 täiendavalt sätestatud, et hageja kohustus on solidaarne S.V ja S.V2 kohustusega. Kui ositi täitmise kohustust ei ole rikutud, siis puudub alus solidaarkohuslase vastu nõuet esitada; 3) on kohus põhjendatult seisukohal, et S.V ja S.V2 ei ole kohustust rikkunud. Nende kohustuse osas ei ole sissenõutavaks muutunud nõuet.
5.Swedbank Liising AS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks; 2) lähtudes solidaarkohustuse tähendusest on käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus vastustajal on õigus nõuda kõigilt kolmelt kohustatud isikult kohustuse täitmist seni kuni kogu kohustus saab täidetud, kuid vastustaja ei saa apellandilt nõuda rohkem kui on temalt 20.09.2012 kohtuotsusega välja mõistetud. Seega on väär apellandi väide justkui tekiks vastustajal õigus nõuda apellandilt kohtuse täitmist alles siis, kui S.V ja S.V2 rikuksid maksegraafikust tulenevat tasumiskohustust;
3) kuna apellant ei ole maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks sõlminud ning 20.09.2012 kohtuotsus on jõustunud, on apellandilt välja mõistetud summa muutunud sissenõutavaks ning vastustajal on õigus nõuda hagejalt 20.09.2012 kohtuotsusega välja mõistetud summa tasumist korraga. Seda ei muuda asjaolu, et S.V ja S.V2 täidavad oma kohustust vastavalt kokkulepitud maksegraafikule.
RINGKONNAKOHTU LAHEND
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
28.novembri 2013. a otsus muutmata. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse väited ei ole aluseks maakohtu otsuse tühistamisele.
7.Põhjendatud ei ole apellandi väide selles, et hagejalt võib nõuda kohustuse täitmist alles siis, kui S.V ja/või S.V2 jätavad oma kohustuse täitmata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kohustus on solidaarne kostjate kohustusega. VÕS § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Võlausaldaja saab solidaarkohustuse kaudu valikuvõimaluse, milliselt solidaarvõlgnikult ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Käesoleval juhul on Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-10-27351 määranud kindlaks, millises ulatuses peavad solidaarkohustuse täitma S.V ja S.V2 ning millises ulatuses Delyar Pärn. Maakohus on õigesti leidnud, et Tartu Maakohtu 31.10.2011. a kompromissi kinnitava määruse ja 20.09.2012. a otsuse alusel (tsiviilasi nr 2-10-27351) on solidaarkohustus jagatud selliselt, et S.V ja S.V2 tasuvad solidaarselt kokku 12 409,92 eurot ja hageja tasub solidaarselt nendega 1052,16 eurot ja viivise. VÕS § 65 lg 2 järgi tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra. Materiaalõiguse kohaselt on võlausaldajal seega õigus nõuda täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses, mitte saada oma nõudele rahuldust kõikidelt solidaarvõlgnikelt korraga täies ulatuses. Võlausaldajal on õigus nõuda solidaarkohustuse täitmist üksnes võlgnetava kohustuse ulatuses. Hageja solidaarkohustus on piiratud summaga 1052,16 eurot. Hagejalt ei või võlausaldaja nõuda enam kui 1052,16 eurot. Asjaolu, et S.V ja S.V2 on asunud oma osa solidaarkohustusest täitma, ei tähenda seda, et hagejalt ei ole õigus tema osa solidaarkohustusest nõuda. Tartu Maakohtu 20.09.2012. a otsusega on hagejalt mõistetud välja 1052,16 eurot ja viivis. Hageja ei ole oma kohustust täitnud ehk solidaarkohustus 1052,16 euro ja viivise osas on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et täitemenetluse algatamine hageja suhtes oli õiguspärane.
8.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel Delyar Pärna kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.