Kohtulahend

Asjaolud Inga Kellel ja U B il on ühine tütar B C K, kes elab alates

abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg. 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus ei tuvastanud TsMS § 164 lõikes 3 sätestatud asjaolusid ning õiglane on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas tühistada ja uue otsusega jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Elatise ja tagasiulatuva elatise nõue ei ole abieluasi ega põlvnemisasi. Maakohus on tuginenud hageja menetluskulude tema enda kanda jätmisel TsMS § 162 lõikele 4 ja § 164 lõigetele 1 ja 3, kuid arusaamatu on, millele tuginevalt pidas kohus menetluskulude kostja kanda jätmist äärmiselt ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohus ei ole taolist järeldust millegagi põhjendanud. Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et hagi oli esitatud seaduses sätestatud alammääras elatise väljanõudmiseks nii edasi- kui tagasiulatuvalt enne elatisehagi esitamist. Kohus rahuldas hagi nende nõuete osas täielikult. Lisaks sellele on vajalik arvestada, et elatisenõudes on hagejaks alaealine laps, kellel sageli puudub endal vara, mille arvel menetluskulusid kanda ning ainsaks sissetulekuks on suure tõenäosusega väljamõistetud elatis, mistõttu tekib olukord, kus menetluskulusid saab täita üksnes alaealise lapse ehk hageja vara arvelt, milleks ongi alammääras väljamõistetud elatis. Õiglane ei ole jätta seaduses sätestatud alammääras elatise nõude rahuldamise puhul menetluskulusid hageja kanda. Kohtu selgitused TsMS § 164 lg. 3 alusel on ka vastuolulised järeldusega, millega kohus jättis hageja menetluskulud tema enda kanda. Vaidlus selles puudub, et kostja ei ole kohtule tõendeid oma sissetuleku ja vara osas esitanud. Kuivõrd nimetatud sätte alusel saab põhjendada menetluskulude kostja kanda jätmist sõltumata menetluse tulemusest sissetuleku ja vara osas tõendite esitamata jätmisel, puudusid kohtul võimalused nimetatud sättele tuginevalt menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Kohus oleks pidanud TsMS § 162 lg. 1 alusel jätma menetluskulud täielikult kostja kanda ning määrama TsMS § 405 lg. 1 p. 3 alusel lihtotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kuivõrd hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning ka menetluskulude nimekirja. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Maakohtu otsust on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas ja seda ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus hagi sisuliselt lahendas ja kostjalt hagejale elatise välja mõistis. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsuse õigsust osas, millega hagi sisuliselt lahendati. Menetluskulude jaotamisel on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, otsus ei ole selles osas õige ja tuleb tühistada. Kolleegium peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, millega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Nii rahuldas maakohus hagi täielikult ja TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on otsuses viidanud küll TsMS § 162 lõikele 4 (kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik), kuid otsus ei sisalda ühtegi järeldust, mis osundatud sättega seonduks, taoliseks järelduseks alust andvatest 3(4)

faktilistest asjaoludest rääkimata. Osundatud norm ei ole seega otsuse põhjendusega seostatav. Lisaks ei ole aga kostja tuginenud menetluses ka ühelegi asjaolule, mis võiks anda alust viidatud normi kohaldamisele. Et tegemist ei ole hagilise abieluasja ega ka põlvnemisasjaga, on maakohtu viide TsMS § 164 lõikele 1 samuti asjakohatu. Mis puudutab TsMS § 164 lg. 3 kohaldamist, siis ei nähtu otsusest, kuidas maakohus seda normi kohaldas. Kolleegium leiab, et TsMS § 164 lg. 3 (ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta) ei võimalda jätta poolte menetluskulusid kummagi poole enda kanda. Nii on osundatud sätte eesmärgiks võimaldada jätta menetluskulud kostja kanda isegi juhul, kui tema vastu esitatud hagi ei rahuldata, kuid kostja poolt oma sissetuleku ja vara varjamine ei ole võimaldanud hagejal oma nõuet asjakohaselt hinnata ning ta on seeläbi menetluse põhjustanud. Osundatud säte ei võimalda jätta kostjalt menetluskulud välja mõistmata põhjendusel, et ta oma sissetulekuid ja vara ei ole varjanud. Seega, olenemata sellest, kas kostja vaidlusaluses asjas andis vajalikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta, tuleb poolte menetluskulud jätta tema kanda sellest tulenevalt, et hagi oli põhjendatud ja rahuldati täielikult (TsMS § 162 lg. 1, nagu eespoolgi osundatud). Et maakohus jättis menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis ei olnud tal vajadust võtta seisukohta selle kohta, kas vaidlusaluses asjas on vastavalt TsMS § 405 lg. 1 punktile 3 otstarbekas määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks juba kohtuotsuses, nagu osundatud säte seda võimaldab. Kolleegium leiab, et see asjaolu ei takista maakohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määramast TsMS § 174 lg. 1 alusel menetlusosalise taotluse alusel lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Apellatsioonimenetluse menetluskulud tuleb jätta vastustaja (kostja) kanda TsMS § 171 lg. 1 ja § 162 lg. 1 koosmõjust tulenevalt.

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.