30. aprill 2014 kell 12.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-46395
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi XXXvastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
96 504,51 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Margit X(epost [email protected]) Kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtustungi toimumise aeg
18.03.2014
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja Margit Saar
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX põhinõue 71 292,59 (seitsekümmend üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks eurot ja 59 senti) eurot, intressid 490,70 (nelisada üheksakümmend eurot ja 70 senti) eurot ja viivis 22 056,54 (kakskümmend kaks tuhat viiskümmend kuus eurot ja 54 senti) eurot AS-i SEB Pank kasuks.
Välja mõista XXX viivis põhinõudelt (71 292,59 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni AS-i SEB Pank kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Välja mõista XXX menetluskulud 50% ulatuses AS-i SEB Pank kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-13-46395 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud ja menetluse käik
1.19.04.2006 sõlmisid hageja, kostja ja XXX laenulepingu nr XXX (edaspidi laenuleping) summale 137 624 eurot, mille tagatiseks seati I ja II jrk hüpoteegid hageja kasuks XXX mõttelises osas kinnistust asukohaga XXX ja I jrk hüpoteek kinnistule asukohaga XXX (tl 6-12).
2.30.09.2008 sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe nr 1, millega muudeti laenulepingu tagatisi. Laenulepingu tagatiseks jäi vaid kinnistu asukohaga XXX (tl 13-14). 28.01.2010 sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe nr 2, millega muudeti laenulepingu tagatisi. Laenulepingu tagatiste loetellu lisati II jrk hüpoteek kinnistule asukohaga XXX(tl 15-16).
3.Hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 06.10.2010, andes eelnevalt kostjale ja XXXtähtaja laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks (tl 17-18).
4.21.05.2012 esitas hageja laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu asukohaga XXX osas kohtutäiturile täitmisavalduse. Tagatise väärtuse hindamiseks telliti hindamisakt, mille kohaselt oli tagatise turuväärtuseks 24 000 eurot (tl 22-34). 19.07.2012 toimus tagatise esimene enampakkumine hindamisaktijärgse hinnaga (24 000 eurot), mis nurjus (tl 35-40). Tagatis müüdi seitsmendal enampakkumisel 27.02.2013 hinnaga 15 500 eurot (tl 41-43). Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist laekus täiturilt hageja vahekontole 12 985,26 eurot (tl 44), millest hageja kattis laenulepingu võlgnevust summas 5 435,21 eurot ja summas 7 550,05 kaeti kostja teist laenulepingut, mille tagatiseks oli sama kinnistu.
5.04.10.2013 esitas hageja kohtule kostja ja XXX vastu hagi, milles palus kostjalt ja XXXvälja mõista solidaarselt laenulepingust tuleneva põhinõude 71 292,59 eurot, intressi 490,70 eurot, viivise 18 661,35 eurot ja viivise põhinõudelt (71 292,59 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni.
6.30.04.2014 kinnitas kohus hageja ja XXX vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt kohustus XXX tasuma hagejale kokku 72 283,29 eurot, mis sisaldas laenulepingu nr XXX põhiosa nõuet summas 71 292,59 eurot, intressinõuet summas 490,70 eurot ja poolt hageja menetluskuludest, so 500 eurot maksegraafiku alusel. Seoses kompromissi kinnitamisega lõpetas kohus asja menetluse XXX osas ja jätkas menetlust kostja osas. Hageja nõue
7.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 71 292,59 eurot, intressi 490,70 eurot, viivise 18 661,35 eurot ja viivise põhinõudelt (71 292,59 eurolt) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.10.2013 kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 94 lg 1, § 113 lg 1, § 396.
Kostja vastuväited
8.Kostja hagile ei vastanud.
2-13-46395 Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
10.Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Juhindudes TsMS §-st 410 lahendab kohus hageja taotluse alusel asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
12.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-st 1, mille kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
13.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 19.04.2006 sõlmisid hageja, kostja ja XXX laenulepingu nr XXX summale 137 624 eurot, mille tagatiseks seati I ja II jrk hüpoteegid hageja kasuks XX Xmõttelises osas kinnistust asukohaga XXX ja I jrk hüpoteek kinnistule asukohaga XXX (tl 6-12). 30.09.2008 sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe nr 1, millega muudeti laenulepingu tagatisi. Laenulepingu tagatiseks jäi vaid kinnistu asukohaga XXX (tl 13-14). 28.01.2010 sõlmiti laenulepingu lisakokkulepe nr 2, millega muudeti laenulepingu tagatisi. Laenulepingu tagatiste loetellu lisati II jrk hüpoteek kinnistule asukohaga XXX(tl 15-16). Hageja ütles laenulepingu erakorraliselt üles 06.10.2010, andes eelnevalt kostjale ja XXX tähtaja laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks (tl 17-18). 21.05.2012 esitas hageja laenulepingu tagatiseks oleva kinnistu asukohaga XXX osas kohtutäiturile täitmisavalduse. Tagatise väärtuse hindamiseks telliti hindamisakt, mille kohaselt oli tagatise turuväärtuseks 24 000 eurot (tl 22-34). 19.07.2012 toimus tagatise esimene enampakkumine hindamisaktijärgse hinnaga (24 000 eurot), mis nurjus (tl 35-40). Tagatis müüdi seitsmendal enampakkumisel 27.02.2013 hinnaga 15 500 eurot (tl 41-43). Peale täitemenetluse kulude mahaarvamist laekus täiturilt hageja vahekontole 12 985,26 eurot (tl 44), millest hageja kattis laenulepingu võlgnevust summas 5 435,21 eurot ja summas 7 550,05 kaeti kostja teist laenulepingut, mille tagatiseks oli sama kinnistu.
14.Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal laenu tagastamise ja intresside maksmise kohustus. Laenulepingu punktist 4.3 tulenevalt oli kostjal kohustus iga kuu 10. kuupäeval alates 10.06.2006 tasuda intressi. Laenu lõplik tagastamise tähtaeg oli 10.06.2046 (tl 6). Puudub vaidlus, et kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud,
2-13-46395 mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles alates 06.10.2010 (tl 17). Nähtuvalt hageja poolt esitatud laenu maksete aruandest on kostja võlgnevus põhiosas 71 292,59 eurot ja intressivõlgnevus 490,70 eurot (tl 19-21). Kostja ei ole nimetatud võlgnevuste suurusele vastu vaielnud, ega tõendanud, et ta oleks tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi suuremas ulatuses, kui hageja poolt esitatud laenu maksete aruande väljavõttest nähtub. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhinõude ja intressinõude osas põhjendatud. Kohus märgib, et kostjalt laenulepingust tulenevate nõuete väljamõistmist ei välista see, et hageja on XXX sõlminud kompromissi. Laenulepingu punktis 3.2.3 on kokku lepitud kostja ja XXX solidaarne vastutus. Seega on hagejal tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nii kostjalt kui XXX. Solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleerib VÕS § 69, mille lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti ja lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
15.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 15.5 kohaselt oli viivisemääraks 9% aastas. Kui muutus VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär ja/või muud viivisemäära reguleerivad seadusesätted, siis oli hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses lubatud maksimaalses määras. Viivist arvutati tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust (tl 8). Hageja on arvestanud viivist alates 10.08.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni, so 03.10.2013 seadusjärgse viivisemäära alusel summas 18 661,35 eurot (tl 45). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles laenukohustuste täitmisega viivituses, pidi arvestama viivise maksmise kohustusega, mis tulenes ka laenulepingu punktist 15.5. Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivis edasiulatuvalt kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ajavahemikul 04.10.2013 kuni 31.12.2013 oli vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja VÕS § 94 lg-le 1 seadusjärgne viivisemäär 8,50% aastas ja alates 01.01.2014 on seadusjärgne viivisemäär 8,25% aastas. Alates 04.10.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 30.04.2014 on 208 päeva, mistõttu lisandub viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 3 395,19 eurot, so 8,50/365/100x71292,59x89+8,25/365/100x71292,59x119. Seega kuulub kostjalt kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistmisele viivis 22 056,54 eurot, so 18 661,35+3395,19 ning edasi viivis põhinõudelt 71 292,59 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni.
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 71 292,59 eurot, intressi 490,70 eurot, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 22 056,54 eurot ja viivise põhinõudelt 71 292,59 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 30.04.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
2-13-46395
17.Võttes arvesse, et 28.04.2014 kinnitatud kompromissiga jäid hageja menetluskulud pooles ulatuses XXX kanda, jätab kohus kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 hageja ülejäänud menetluskulud 50% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.