Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.04.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-34263
Tsiviilasi
AS Stofort hagi AJ vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
71 433.37 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AJ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/kostja AJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX/XXXXXX X XXXXXXX) Vastustaja/hageja AS Stofort (registrikood 10973005, asukoht Keskallee 19, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa 30321), esindaja v/adv Anton Sigal
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2014
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.06.2013 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.30.08.2012 esitas AS Stofort (hageja) Harju Maakohtule hagi AJ (kostja) vastu käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, paludes kostjalt välja mõista 71 433.73 eurot. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Euroakna Ehitus (endise ärinimega OÜ Fenster Ehitus (pankrotis), edaspidi üürnik) ja hageja 01.07.2007 üürilepingu nr 0705-01, mille alusel andis hageja üürniku kasutusse äriruumid asukohaga XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXXX XXX XXXXXX Harjumaal. Kuna üürnik hilines korduvalt üürimaksete tasumisega või jättis need täielikult tasumata, sõlmisid üürnik ning hageja üürileandjana 04.05.2009 kokkuleppe võla tasumise kohta. Kokkuleppe punkti 1 kohaselt tunnistas üürnik, et võlgneb hagejale 1 182 696 krooni (75 588.05 eurot) ning kohustub tasuma võla vastavalt lisatu maksegraafikule. Punktis 2 lepiti kokku, et üürnik kohustub tasumata summa pealt maksma intressi 10% aastas, ning punktis 3, et juhul, kui üürnik rikub kokkuleppes sätestatud kohustusi, on hagejal õigus nõuda üürnikult kogu punktis 1 nimetatud võlasumma kohest tasumist ja tasumisega viivitamise korral viivist 0,25% päevas iga täitmisega viivitatud kalendripäeva eest.
3.04.05.2009 sõlmisid hageja ja kostja üürniku juhatuse liikmena käenduslepingu, millega kostja võttis kohustuse käendada kõiki kokkuleppest tulenevaid üürniku kohustusi ning vastutada kohustuste kohase täitmise eest. Kostja vastutuse piirmääraks lepiti kokku 1 182 696 krooni (75 588.05 eurot). Samas lepiti kokku, et nõude osalisel tasumisel üürniku poolt väheneb vastavalt ka kostja vastutuse maksimumsumma. Käenduslepingu punktis 2.1 lepiti kokku, et juhul, kui üürnik ei täida 04.05.2009 kokkuleppest tulenevat kohustust tähtaegselt ning nõuetekohaselt, võib hageja nõuda võlgnevuse tasumist omal äranägemisel kas üürnikult või kostjalt või mõlemalt ühiselt.
4.Üürnik ega kostja ei tasunud maksegraafikus kokkulepitud summasid tähtaegselt, tasudes vaid 20.05.2009 esimese makse 65 000 krooni (4154.26 eurot). 05.11.2009 edastas hageja kostjale saldoteatise tasumata võlgnevuse 1 904 408.66 krooni (121 713.90 euro) kohta. Saldoteatise õigsust kinnitas allkirjaga üürniku raamatupidaja.
5.Kuigi hageja edastas kostjale korduvalt kirjalikke ning suulisi meeldetuletusi, ei tasunud üürnik ega kostja võlgnevust. 10.12.2009 esitas hageja üürilepingu ülesütlemisavalduse, võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse. Üürniku võlg hageja ees oli kasvanud 2 219 854.82 kroonini (141 874.58 euroni). Samal päeval esitas hageja võla tasumise nõude ning pankrotihoiatuse ka kostjale. Kostjale esitatud nõudes palus hageja tasuda seni kokkuleppe alusel tasumata summa 1 117 696 krooni (71 433.79 eurot). Nõudest oli vastavalt käenduslepingu punktile 1.2 maha arvatud 20.05.2009 tehtud makse 65 000 krooni (4154.26 eurot), mille võrra vähenes kostja kohustus hageja ees. Kostja ei täitnud hageja nõuet.
6.29.04.2010 kuulutas Harju Maakohus välja üürniku pankroti. Hageja esitas üürniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõude summas 176 420.63 eurot, mida 03.03.2011 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul tunnustati. Kokku tunnustati üürniku pankrotimenetluses nõudeid 3 633 569.53 euro ulatuses. Seega on hageja täitnud kõik temale seadusest tulenevad kohustused ning on õigustatud esitama nõudeid käendaja vastu.
7.Üürniku pankrotimenetluses toimunud varade müügist laekus pankrotivarasse 735 661.09 eurot, millest 728 592.79 eurot laekus AS-i Swedbank kasuks koormatud kinnistu müügist. AS Swedbank esitas üürniku pankrotimenetluses tunnustamiseks pandiga tagatud nõude summas 27 365 463.96 krooni (1 748 971.91 eurot). Seega kuuluks kõigi ülejäänud võlausaldajate vahel jagamisele ca 7 000 eurot, millest ei jätku tõenäoliselt isegi menetluskulude katteks. Seega võib eeldada, et pärast esimese järgu nõude ja menetluskulude nõude rahuldamist ei jätku kõigi ülejäänud nõuete rahuldamiseks ning hageja poolt üürniku pankrotimenetluses esitatud nõue on tõenäoliselt lootusetu.
8.Kuna üürnik rikkus kokkuleppest tulenevaid kohustusi, on hagejal õigus nõuda kokkuleppe täitmist lisaks üürnikule ka kohustusi tagavalt käendajalt. Hageja nõue kostja vastu on 1 117 696 krooni (71 433.79 eurot). Hageja nõue koosneb võlgnevuse põhisummast, nõudele ei ole arvutatud juurde intressi ega viivist.
9.Hageja ei nõustunud kosja vastuväidetega. Üürnik ei ole tasaarvestust teinud ja käendaja ei saa seda teha põhivõlgniku eest, lisaks on kahjunõue tõendamata ja väidetav kahjunõue, mis muutus sissenõutavaks aprillis 2009, aegunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lõigete 1 ja 2 ning § 146 lõike 1 järgi. Lisaks on aegunud ka kulude nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lõigete 1 ja 2 alusel, kuna leping üürnikuga lõppes 31.12.2009. Kõik lepingud kirjutas kostja, sealhulgas ka üürniku nimelt, alla kokkuleppega üheaegselt. Pandiõiguse realiseerimise tagajärjel müüdi maha seadmed 6391.16 euro eest, mille võrra vähendati üürniku võlga hageja ees. Pankrotimenetluses tunnustati hageja nõuet 176 420.63 eurot ja seetõttu ei kata pandiesemest saadu üürniku võlga, mis on suurem nõudest käendaja vastu. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on tõendamata ja alusetu. Kostja palus hagejal esitada käenduslepingu originaal, kuna kostja ei mäletanud, et ta oleks sellise lepingu sõlminud. Kostja soovis kontrollida selle ehtsust.
11.Isegi, kui käendusleping sõlmiti, rikkus hageja üürilepingut ja üürnikul on nõue hageja vastu. Hageja pidi andma üüritud asja üürniku kasutusse ja mitte tegema takistusi asja kasutamiseks, kuid tegi seda ikkagi. Hageja lülitas aastal 2009 välja kütte ja elektri ning üürniku tootmisprotsess seiskus, mille tulemusel tekkis kahju hinnanguliselt 100 000 eurot. Lisaks on üürnik teinud ruumidele kulutusi ja parendusi 700 000 euro ulatuses ja tal on VÕS § 286 lõike 1 alusel õigus nõuda nende hüvitamist. Selleks, et küte sisse lülitataks, sõlmisid hageja ja üürnik 04.05.2009 kokkuleppe ning üürnik maksis graafikujärgse makse. Ruumid vabastati 01.10.2009.
12.Hageja müüs 01.02.2010 avalikul enampakkumisel tervikvarana üürileandja pandiõigusega koormatud vara ja selle väärtuseks oli 395 101 eurot, mis kattis kogu võlgnevuse. Vara kuulus AS-ile Swedbank Liising, mitte üürnikule. Vara väärtus, mis realiseeriti pandiõiguse kaudu, ei olnud 6391.16 eurot. Hageja poolt vara võõrandamine Ametlike Teadaannete kaudu, teatades sellest ette 15 päeva ja määrates alghinnaks 6390 eurot, ei olnud mõistlik. Mõistliku enampakkumise korraldamise puhul saanuks hageja pandiõiguse teostamisel vara müügist rohkem raha.
Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas 14.06.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja 71 433.73 eurot. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigete 1 ja 2 järgi kostja kanda. Kohus viitas VÕS § 76 lõikele 1, §-le 100, § 101 lõike 1 punktile 1, § 142 lõikele 1 ja § 145 lõikele 1.
14.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: • hageja (üürileandja) ja OÜ Euroakna Ehitus (üürnik) sõlmisid 01.07.2007 üürilepingu nr 0705-01 ja üürnik sai kasutusse äriruumid asukohaga XXXXXXXX XXXX XXXXXX XXXXX XXX XXXXXX Harjumaal; • üürnik rikkus üürilepingut – hilines üürimaksetega või jättis need täielikult tasumata ning üürnik ja hageja sõlmisid 04.05.2009 kokkuleppe võla tasumise kohta; • üürnik tunnistas üürilepingust tulenevat võlga vastavalt kokkuleppe punktile 1 summas 75 588.05 eurot, kohustus selle tasuma vastavalt maksegraafikule ning lisaks kohustus tasuma intressi 10% aastas ning viivist 25% päevas iga täitmisega viivitatud kalendripäeva eest; hagejal on õigus punkti 3 järgi kokkuleppes nimetatud üürnikupoolse rikkumise korral nõuda üürnikult kogu kokkuleppe punktis 1 nimetatud võlasumma kohest tasumist; • 20.05.2009 tasus üürnik esimese makse 65 000 krooni (4154.26 eurot), rohkem ei tasunud; • Seisuga 05.11.2009 oli üürniku võlg 1 904 408.66 krooni (121 713.90 eurot); seisuga 10.12.2009 2 219 854.82 krooni (141 874.58 eurot); • 10.12.2009 esitas hageja üürilepingu ülesütlemisavalduse, võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse; • pandiõiguse realiseerimisel müüdi 01.02.2010 seadmed 6391.16 euro eest, mille võrra vähenes üürniku võlg hageja ees; • 29.04.2010 kuulutas Harju Maakohus välja üürniku pankroti ja hageja nõuet tunnustati suuruses 176 420.63 eurot, pankrotimenetluses ei ole hageja oma nõuet rahuldada saanud, käendaja on pankrotimenetlusest võlgniku suhtes teadlik; • üürnik ei ole väidetavat kahju hüvitamise või muude lepingust tulenevate hüvitiste nõudeid tasaarvestanud hageja nõudega; • üürnik ega käendaja ei ole tasunud hagejale kokkuleppe järgi 71 433.73 eurot.
15.Ülaltoodud vaidlustamata asjaolusid hinnates leidis kohus, et hageja ja üürnik OÜ Euroakna Ehitus (pankrotis) sõlmisid 01.07.2007 äriruumi üürilepingu nr 0705-01 VÕS § 271 järgi. Samuti leidis kohus viidatud asjaolusid hinnates, et üürnik rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ja jäi üürileandjale võlgu 75 588.05 eurot ning tunnistas selle kohustuse olemasolu 04.05.2009 sõlmitud kokkuleppes. Kokkuleppe näol on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, sest sellest tunnistas üürnik olemasolevast üürisuhtest tulenevaid kohustusi ja lubas need kohustused täita. Lisaks on hageja eelmainitud vaidlustamata asjaolude kohta esitanud üürilepingu ja kokkuleppe.
16.Kuna nõue tuleneb kokkuleppejärgsest võlgnevusest, ei ole tähtsust 10.12.2009 üürilepingu ülesütlemise teatel, võla tasumise nõudel ja pankrotihoiatusel OÜ-le Fenster Ehitus, 10.12.2009 võla tasumise nõudel ja pankrotihoiatusel kostjale, jaotusettepanekul ega avaliku suulise enampakkumise protokollil.
17.Pandiese tuleb realiseerida VÕS § 305 lõike 4 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 294 järgi avalikul enampakkumisel, välja arvatud, kui pandipidaja ja pantija on kokku leppinud muus viisis § 294 lõike 4 järgi. Käesolevas vaidluses ei ole tõusetunud küsimust, et hageja ehk pandipidaja ja üürnik ehk pantija oleks leppinud kokku üürilepingujärgse pandi
realiseerimise muus viisis kui avalik enampakkumine ja mida oleks rikutud ning mis annaks aluse kahjunõude esitamisele AÕS § 294 lõike 5 järgi. Pandieseme enampakkumise aja ja koha avaldamisega 15.01.2010 (t lk 69) Ametlikes Teadaannetes on teatavaks tehtud enampakkumise aeg ja koht nii pantijale (põhivõlgnikule) kui kolmandale isikule. Asjaolu, et märgitud vara müüdi kostja arvates turuhinnast madalama hinnaga, mille kinnituseks on kostja esitanud asjatundaja arvamuse 02.11.2010 (t lk 70), ei tähenda, et märgitud protseduur oleks ebaõige või enampakkumisel kujunenud hind ebaõige. Enampakkumisel vara müügil ei saagi kujuneda asja hind nö tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 järgi kohaliku keskmise hinna järgi. Kostja ei ole väitnud, et tema või kellegi teise isiku poolt tehtud paremat pakkumist kui 160 000 krooni ei oleks enampakkumisel arvestatud. Hageja esitatud avaliku suulise enampakkumise protokollist (t lk 92) nähtuvalt osales pakkumisel 3 isikut, kes kõik tegid pakkumised, sealhulgas on hinda tõstetud mitu korda alates alghinnast 100 000 kroonist kuni lõpphinnani 160 000 kroonini. Eeltoodu alusel leidis kohus, et pandieseme realiseerimine 6391.61 euro eest avalikul enampakkumisel, kus selle hind kujunes pakkumiste kaudu ega ole seetõttu TsÜS-i § 65 järgne hind, ei toimunud ebaõige hinnaga. Nii ei ole hageja üürileandjana käitumine asja realiseerimisel vastuolus hea usu põhimõttega.
18.Eeltoodud asjaolusid hinnates leidis kohus, et kostja väide, et asja turuväärtusega müügi korral katnuks saadav raha üürileandja võla, ei ole õige. Kohus nõustus hagejaga, et pandieseme realiseerimisest saadud 6391.61 eurot kattis vaid osa üürniku võlast, millest järelejäänud võlga tunnustati üürniku pankrotimenetluses. Kuna vaidlus puudus selles, et hageja ei ole saanud oma nõuet 176 420.63 eurot üürniku pankrotimenetluses rahuldatud, on seega üürnik endiselt hagejale võlgu viidatud 176 420.63 eurot ehk enam kui kokkuleppes tunnustatud võlgnevuse suurus. Eeltoodu tõttu ei ole tähtsust ka hageja saldoteatisel OÜ-le Fenster Ehitus ega jaotusettepanekul.
19.Lepinguga (t lk 7) on hageja tõendanud, et sõlmis 04.05.2009 ehk samal päeval, kui kostja kirjutas üürniku (endise nimega OÜ Fenster Ehitus) nimel alla hageja ja üürniku vahelisele kokkuleppele koos maksegraafikuga (t lk 5-6), üürniku kohustuste täitmise tagamiseks kostjaga käenduslepingu. Kuna mõlemad lepingud on sõlmitud ühel ajal, ei ole usutav, et kostja ei mäleta seda, et ta käenduslepingule alla kirjutas, eriti kui arvestada, et ta ei vaidlusta asjaolu, et ta ei mäletaks samal päeval üürniku nimelt kokkuleppe ja maksegraafiku allakirjutamist. Eeltoodu alusel leidis kohus, et asjas on tõendatud, et hageja ja üürniku vahel 04.05.2009 kokkuleppest tulenevaid kohustusi tagab kostja käendus 04.05.2009 sõlmitud käenduslepingu järgi kooskõlas VÕS § 142 lõikega 1. Viidatud käenduslepingu järgi on kostja vastutus piiratud 1 182 696 krooniga (75 588.05 eurot).
20.Kohtule esitatud kirjaga 10.12.2009 on hageja tõendanud, et teavitas kostjat võlgniku võlast, käenduslepingust ning et kostja on kohustatud selle käenduslepingu alusel võla 117 696 krooni (71 433.79 eurot) hagejale ära tasuma. Viidatud kirja on kostja isiklikult kätte saanud (t lk 18-19). Seega on hageja tõendanud, et on käendajalt nõudnud kohustuse vabatahtlikku täitmist. Kuna vaidlus puudus selles, et käendaja ei ole hagetavat võlgniku võlga 71 433.79 eurot tasunud ning et see on ka võlgniku poolt tasumata, siis rikub ta käenduslepingust tulenevat põhivõlgniku kokkuleppe täitmise tagamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist VÕS § 76 lõike 1, § 101 lõike 1 punkti 1, § 108, § 142 lõike 1 ja § 145 lõike 1 alusel. Hageja nõue on seega tõendatud, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb eelmainitud sätete alusel hageja kasuks välja mõista 71 433.79 eurot. Apellatsioonkaebus
21.26.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks arutamiseks, või kui ringkonnakohus leiab, et saab asja ise lahendada, siis teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnorme eelmenetluse läbiviimise osas, millega jättis kostja sisuliselt ilma õigusest oma vastuväidete jaoks tõendeid esitada. Kohus andis kostjale tähtaja kuni 21.02.2013 vastata kohtu 04.12.2012 kirjale, jättes teatamata, et tegemist on eelmenetluse lõppemise tähtajaga. 22.02.2013 teatas kohus e-kirjaga pooltele, et eelmenetlus on lõpetatud. Nimetatud põhjustel keeldus kohus menetlemast kostja 26.04.2013 taotlusi ja vastuväiteid. Käesolevas asjas puudub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 392 lõike 1 punktidele 1-4, § 398 lõikele 1, § 463 lõigetele 1 ja 2, § 464 lõigetele 1 ja 3 ning § 441 lõikele 1 vastav kohtuniku kirjalik määrus eelmenetluse lõpetamise kohta, mistõttu sai ja võis kostja olla põhjendatult seisukohal, et eelmenetlus ei ole lõppenud. Kostja hinnangul peab kohus eelmenetluse lõpetamise vormistama määrusega, seega kui antud juhul lõpetati eelmenetlus mitte kohtuistungil, siis oleks TsMS § 464 lõikest 3 lähtuvalt pidanud tehtama kirjalik TsMS § 441 lõike 1 nõuetele vastav määrus. Vaidlus puudub selle üle, et asjas puudub kirjalik määrus eelmenetluse lõpetamise kohta. Kuna eelmenetlus ei olnud nõuetekohaselt lõpetatud, jättis kohus alusetult ja põhjendamatult menetlemata kostja 26.04.2013 esitatud taotlused ja vastuväited.
23.Isegi, kui asuda seisukohale, et eelmenetlus lõpetati seaduse nõuete kohaselt, siis võttes arvesse eelmenetluse tähtsust ning sellega seotud menetlusõiguslikke tagajärgi, tuleb kostja hinnangul TsMS § 306 lõike 5 alusel pooltele kätte toimetada ka eelmenetluse lõpetamise määrus. Käesoleval juhul sai kostja esindaja eelmenetluse lõppemisest teada tagantjärgi 06.05.2013 kohtuistungil, kuna mingil teadmata põhjusel ei jõudnud kostja esindajani kohtu 22.02.2013 e-kiri eelmenetluse lõpetamise kohta.
24.Lisaks tuleb asuda seisukohale, et kostja vaidlustas käenduslepingu ehtsuse juba oma esialgses vastuses, mistõttu pidi kohtule ja hagejale nimetatud asjaolu olema teada. Seega puudus alus jätta 06.05.2013 menetlemata kostja taotlust käekirjaekspertiisi läbiviimiseks. Tegemist on olulise menetlusõigusnormi rikkumisega.
25.Maakohus kohaldas ka ebaõigesti materiaalõiguse norme, mis puudutavad üürileandja pandiõiguse realiseerimist AÕS-is vallaspandi kohta sätestatu kohaselt. Hageja on oma üürileandja pandiõigusest tulenevaid õigusi seoses panditud vara müügiga kasutanud ebamõistlikult ja hea usu põhimõtte vastaselt, millega on kahjustanud nii oma huve üürivõla tagasisaamisel kui sellega vahetult kostja õigusi ja huve. Kostja jääb oma maakohtu menetluses esitatud seisukoha juurde, et 01.02.2010 toimunud enampakkumisel hageja poolt 6391.16 euro eest AS-ile Swedbank Liising võõrandatud seadmete, mis asusid üürniku ruumides, tegelik väärtus oli 395 102 eurot, kindlasti aga mitte vähem kui 300 000 eurot. Hageja ei informeerinud põhivõlgnikku ega kostjat vara müügist vähemalt kuu aega ette (AÕS § 293 lõige 1), rikkudes oluliselt pandi müügiks seaduses ette nähtud imperatiivset korda.
26.Samuti oli hagejal hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võõrandada panditud vara mõistlikul viisil selliselt, et saada vara müügist võimalikult suurt tulu. Puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli kalli ja spetsiifilise varaga, puitakende tootmisliiniga. Kostja on tõendanud, et vara väärtus oli 300 000 kuni 400 000 eurot. Arvestades vara väärtust ja võimalikke ostjaid, ei ole tõenäoline sellise vara müümiseks leida ostjat, kes maksaks vara väärtusele ligilähedastki hinda, kuulutades sellest Ametlikes Teadaannetes 15 päeva ette. Kostja hinnangul, kui hageja oleks käitunud enampakkumist ja müügiprotsessi korraldades
mõistlikult, oleks hageja suure tõenäosusega saanud vara müügist kaetud kogu oma nõude OÜ Fenster Ehitus vastu, kuid kindlasti ulatuses, mis on kostja käenduse maksimaalseks summaks.
27.Kostja palus 26.04.2013 menetlusdokumendis nõuda välja 01.02.2010 enampakkumise protokollis viidatud lisad, mis on vajalikud selleks, et tõendada enampakkumise formaalsust ja näilikkust ning asjaolu, et kostja ei vastuta juhul, kui hageja tegutseb endale kahjulikul viisil. Kuna kohus nimetatud taotlust ei menetlenud, jäid kostja õigused kaitseta. Vastustaja seisukoht
28.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele ja taotlustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
29.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära vastustaja seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulisi rikkumisi ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, mis oleks saanud viia ebaõige lahendi tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse seisukohtadele.
30.Apellant on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme eelmenetluse läbiviimise osas ja jättis sellega kostja sisuliselt ilma õigusest oma vastuväidete jaoks tõendeid esitada. Apellant põhjendab oma seisukohta järgmiste asjaoludega: kohus andis kostjale 21.02.2013 tähtaja vastata kohtu 04.12.2012 kirjale, kuid ei teatanud, et tegemist on eelmenetluse lõppemise tähtaja; 22.02.2013 teatas kohus e-kirja teel eelmenetluse lõppemisest ja eelmenetluse lõppemisele tuginedes keeldus 26.04.2013 kohtuistungil rahuldamast kostja täiendavate tõenditega seonduvaid taotlusi.
31.Kolleegium apellandi etteheidetega maakohtu tegevusele eelmenetluse lõpetamisel ei nõustu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud: 1) määruse hagiavalduse menetlusse võtmise kohta koos hagimaterjalidega ja kohustusega esitada 14 päeva jooksul vastus hagile koos kõigi taotluste ja tõenditega iga faktilise väite tõendamiseks sai kostja isiklikult kätte 24.09.2012 (t lk 40); 2) kostja kirjalik vastus saabus 08.10.2012 aadressilt XXXXXXXXXXX (t lk 44-48); 3) 07.12.2012 edastas kohtusekretär kostja elektronposti aadressile kohtuniku 04.12.2012 kirja, milles selgitas nii vaidluse lahendamisel kohaldatavat materiaalõigust kui kostja tõendamiskoormust, sealhulgas kohustust esitada tõendeid hiljemalt 04.01.2013 (t lk 57-58, 60); 4) kuna kostja kirja kättesaamisest ei teatanud ega tähtaegselt kohtule esi vastanud, kordas sekretär saadetist 07.01.2013, mille kättesaamist kostja samal päeval kinnitas (t lk 62, 63); 5) 16.01.2013 esitas kostja lepinguline esindaja v/adv Janek Väli advokaadibüroost Laus&Partnerid taotluse menetluse peatamiseks koos seisukohtade esitamise tähtaja pikendamiseks kuni teises tsiviilasjas on menetlus lõppenud (t lk 64-67); 6) 04.02.2013 määrusega jättis maakohus taotluse rahuldamata ja andis kostjale uue tähtaja vastata kohtu 04.12.2012 kirjale kuni 14.02.2013 (t lk 93); 7) dokument pandi AETi üles 04.02.2013, kostja esindaja avas selle 11.02.2013, põhjendades viivitust töövõimetuslehel viibimisega perioodil 04.02-11.02.2013 (t lk 95, 9697, 103); 8) 14.02.2013 taotles advokaat kohtukirjale vastamise tähtaja pikendamist, mille kohus ka rahuldas, edastades vastava teate 18.02.2013 esindaja e-aadressile XXXXXXXXXXXXX; kirja kättesaamist kinnitas kostja esindaja ringkonnakohtu 15.01.2014 istungil (t lk 98-100, 104, 189); 9) kostja tähtaegselt kohtule ei vastanud ja
22.02.2013 teatas kohtunik e-kirja teel eelmenetluse lõpetamisest, samuti toonitas, et kostja tähtaegselt ei vastanud ja enam asjas tõendeid, taotlusi, väiteid esitada ei saa, samuti asus kohus kooskõlastama kohtuistungi aega, pakkudes selleks 29.04.2013; e-kiri oli saadetud mõlema esindaja elektroonilisel aadressil, sealhulgas XXXXXXXXXXX (t lk 105); 10) kostja esindaja sellele teatele ei vastanud; 11) 25.02.2013 saatis kohtunik kostja esindaja samale aadressile e-kirja, teatades, et hageja esindajale algselt pakutud kohtuistungi aeg ei sobi ja paludes teatada, kas uus aeg 06.05.2013 kostja esindajale sobib (t lk 110), sellele kirjale vastas esindaja 12.03.2013 (t lk 111).
32.Eeltoodust nähtub, et maakohus andis kostjale korduvalt võimalusi esitada eelmenetluses kõik oma seisukohad koos tõenditega ja/või taotlustega tõendite kogumiseks. Maakohus rahuldas ka kostja taotluse vastava tähtaja pikendamiseks. Kuna kostja talle antud võimalusi ei kasutanud, lõpetas maakohus korrektselt eelmenetluse, teatades sellest ka sõnaselgelt poolte esindajatele. Kostja vandeadvokaadist esindaja sai samalt e-aadressilt nii enne 22.02.2013 kui pärast nimetatud kuupäeva kätte kõik temale saadetud kohtukirjad. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-123-07 punktis 12 rõhutanud, et majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Eelmenetluse lõpetamise määrus ei ole edasi kaevatav, seega ei pea see vastama TsMS § 465 lõikes 2 sätestatud sisureeglitele. Tegemist ei ole ka menetlusdokumendiga, milline tuleb menetlusosalistele kätte toimetada TsMS § 306 mõttes. Seega oli maakohtul tulenevalt TsMS § 310 lõikest 1 õigus valida viis 22.02.2013 määruse menetlusosalistele edastamiseks.
33.Kolleegium on ka seisukohal, et kostja taotlus allkirja ehtsuse määramiseks ei ole põhistatud. Kostja ei toonud maakohtus (t lk 45, 117) esile asjaolusid, millised annaksid nende õigsust eeldades alust kahelda selles, et kostja ei allkirjastanud 04.05.2009 kuupäeva kandvat käenduslepingut (t lk 7-8). Kostja on vaid märkinud, et ei mäleta allkirjastamist. Lepingudokumendilt nähtuvad kostja allkirjad mõlemal lehel, sealhulgas teisel lehel on ka välja kirjutatud eraldi veel eesnime esitäht ja perekonnanimi koos kuupäevaga. Kostja ei vaidlustanud samal kuupäeval tema poolt samal viisil OÜ Fenster Ehitus juhatuse liikmena käendatud kohustuse kohta võla tasumise kokkuleppe ja maksegraafiku allkirjastamist (t lk 5, 6). Samuti ei vaidlustanud ta 10.12.2009 üürilepingu ülesütlemisavalduse, võla tasumise nõude ja pankrotihoiatuse kättesaamist, mille kohta on dokumendil samuti tema samal viisil antud isiklik allkiri ja milline sisaldab sõnaselgelt tervet lõiku esimesel lehel „samal kuupäeval sõlmitud käenduslepingu“ kohta, sealhulgas viidates konkreetsele lepingu punktile. Võrreldes visuaalselt viidatud dokumentidel olevaid kostja allkirju kohtudokumentide kättesaamist tõendaval kinnitusel oleva allkirjaga (t lk 40), ei teki kolleegiumil mingit kahtlust, et kõik loetletud allkirjad on kostja poolt kirjutatud.
34.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.