Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 27.02.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 04.04.2013.a PLACET GROUP OÜ-ga kiirlaenulepingu 300,00 EUR saamiseks (laenuperiood 120 päeva). Laenutaotluse esitamine toimus 04.04.2013.a PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 04.04.2013.a. rahuldas PLACET GROUP OÜ laenutaotluse ning laenusumma 300,00 EUR anti kostjale üle Eesti Posti vahendusel sularahas. Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr XXX üldtingimustes ja selle Lisades I ja III. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 02.08.2013.a. Tegemist oli Kampaania Laenuga. Laenulepingu üldtingimuste p. 1.3. kohaselt on Kampaania Laen rahasumma, mida Laenuandja laenab Laenusaajale reklaamikampaania raames vastavalt Laenuandja Reklaamikampaania tingimustele. Laenu saamise ajal kehtis reklaamikampaania, mille kohaselt laenu nõuetekohase tagastamise korral ei pidanud tasuma laenuintresse. Kui aga laenusaaja ei tagastanud Kampaania Laenu tähtaegselt, tuleb tal lähtuvalt Laenulepingu üldtingimuste p-st 4.6. tagastada Kampaania Laen vastavalt Üldtingimustele (ehk koos intressidega). Laenulepingu nr XXX alusel jättis kostja laenu täies ulatuses tähtaegselt tagastamata, mistõttu lisandub tagastatavale summale ka intress. Laenulepingu p 4.1 kohaselt tagastamisele kuuluv summa on seega 397,60 EUR, s.h põhiosa 300,00 EUR ja 97,60 EUR. Enne laenusumma 300,00 EUR ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja isikusamasuse tuvastamine toimus 04.04.2013.a Tallinnas Mustamäe postkontoris. Isikusamasuse tuvastamisel on kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja Laenusaajana kohustatud hüvitama Laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud. Laenusaajana oli kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 7.1. oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 5, 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 7.2. sätestatust. Laenu tähtaja pikendamise jaoks vastavad andmed on edastatud kostjale koos laenulepingu üldtingimustega Lisas II. Kostja ei kasutanud laenulepingu üldtingimuste Lisas II sätestatud õigust laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks ja jättis saadud laenusumma koos intressidega tähtpäevaks tasumata. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 19.05.2013.a sms-ga esimese meeldetuletuse võla tasumise kohta. Meeldetuletuste edastamine jätkus kuni 19.07.2013.a ning siis edastas hageja maksehäire informatsiooni ka Krediidiinfosse. Selliselt kandis hageja sissenõudmisega seotud kulusid vastavalt PLACET GROUP OÜ hinnakirjale kogusummas 53,50 EUR (sms 4*1,50 EUR + tasuline e-kiri 3*1,50 + meeldetuletused 3*12,00 EUR + krediidiinfo tasuline kiri 7,00 EUR; vt. Lisa 4). VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 EUR. Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt Üldtingimuste punktist 9.3 vähendab hageja sissenõudekulude nõuet 15,50 EUR võrra, paludes kostjalt välja mõista 38,00 EUR. Seega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 435,60 EUR (s.h Laenu põhiosa 300,00 EUR, intressid 97,60 EUR ja võla sissenõudekulud 38,00 EUR). Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestades, et kostja pidi saadud laenu tagastama hiljemalt 02.08.2013.a, siis arvestab hageja viiviseid Laenulepingu nr XXX tingimustest mittekinnipidamisel alates 03.08.2013.a tasumata põhisummalt 300,00 EUR iga maksega viivitatud päeva eest Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 27.02.2014.a viivise suurus on 14,49 EUR. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt seega välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 14,49 EUR. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 300,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni alates 28.02.2014.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kostja vastus Kohtule 18.03.2014. a esitatud vastuses kostja tunnistab võlgnevust, kuid kinnipidamisasutuses viibimise tõttu puuduvad kostjal võimalused võlgnevuse likvideerimiseks. Kostjal puuduvad sissetulekud ja vara. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale tasumata laenulepingus kokkulepitud põhikohustuse eest 300 eurot, intressi 97,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 14,49 eurot ja inkassomenetluse kulud summas 38 eurot. Kostja selgituse kohaselt puuduvad tal rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu ning § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on 04.04.2013. a saanud hagejalt laenu 300 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhinõue kostja vastu on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 300 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingu punkt 8 kokku leppinud intressimääras. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 97,60 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 03.08.2013. a kuni 27.02.2014. a laenulepingu üldtingimuste alusel. Hagejal on kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 03.08.2013. a ning hageja viivisenõue summas 14,49 eurot on põhjendatud. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis alates 28.02.2014. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 38 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on inkassoteenuse kasutamise tinginud kostja tegevusetus. Kostja laenu ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.