Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Lõpetada tsiviilasja nr 2-13-52179 menetlus PLACET GROUP OÜ hagis Hxxxx Pxxx vastu laenulepingust tuleneva võla ja viivise nõudes.

Menetluskulude jaotus

Kohus võttis hagi 24.01.2014. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja esitas 05.02.2014. a kohtule menetlusabi taotluse temale riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kohus rahuldas 14.03.2014. a määrusega kostja menetlusabi taotluse osaliselt. Kohus otsustas anda kostjale riigi õigusabi esindamiseks tsiviilasja menetluses kohtus kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 1⁄2 osas osamaksetena pärast menetluse lõppemist. Advokatuur määras kostjale riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi abi Rene Hallemaa Advokaadibüroo Valge & Uiga OÜ-st. 31.03.2014. a esitas kostja esindaja kohtule poolte vahel 28.03.2014. a sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnistamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on loobunud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale nõude esitamisel tasutud riigilõivu summast 1/2 osa, mis on 37,50 eurot. Teise poole palus hageja endale riigilõivu

tagastada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Kostja menetluskuluks on temale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud. Kohus otsustas 14.03.2014. a määrusega kostjale riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud 1⁄2 osas osamaksetena pärast menetluse lõppemist. Kostja esitas kohtumäärusele määruskaebuse, kuid Tartu Ringkonnakohus jättis 11.04.2014,a määrusega maakohtu 14.03.2014.a määruse muutmata. Kostja esindaja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamiseks summas 324 eurot. Kohus leiab, et esindaja tasu ja kulud on põhjendatud ja teeb esindajale tasu ja kulude välja maksmise kohta eraldi määruse. Kuna 14.03.2014.a määruse kohaselt peab kostja ise tasuma poole temale õigusabi osutamisega kaasnenud kuludest, siis tuleb kostjalt RÕS § 25 lg 1 alusel välja mõista 162 eurot. Vastavalt RÕS § 16 lg 1 ja 4 määrab kohus kindlaks osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.