Kohtulahend

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja palus välja mõista viivised tasumata kuumaksetelt 418,72 eurot alates OÜ-le Ralf Grupp väljastatud lepingust tulenevate ja lepingu lõpetamise seisuga täitmata rahalise kohustuse tasumise nõudel märgitud tasumise tähtajast 09.09.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni määraga 0,016 % päevas kokku 17,62 eurot ja alates hagiavalduse esitamisele järgmisest päevast 31.05.2011 kuni 17.10.2011 9,38 eurot, kokku 27 eurot. Lisaks viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest 6900,74 eurot viivisemääraga 0,016% päevas kuni kohustuse täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole tõendanud, nagu oleks ta saanud vara tagasi OÜ Moneklar tagastusteenuse vahendusel. Vara tagastas hagejale OÜ Ralf Grupp esindaja P P . Hageja ei ole tõendanud, et ta on saatnud kostjale 31.08.2010 nõudekirja kohustuse täitmiseks. Kostjal puudus võimalus sõiduki müügiprotsessi mõjutada, kuna hageja ei teavitanud kostjat võlgnevusest ega müügiprotsessist. Hageja ei ole tõendanud, kas seisuga 07.01.2010 sõiduki turuväärtuseks hinnatud 165 000 krooni sisaldas käibemaksu ja kostja leiab, et ei sisaldanud. Sõiduki müüki suunamise aktis nr MS100107-11 väljatoodud sõiduki müügihind ei kajastanud sõiduki tegelikku väärtust. Hageja ei ole tõendanud, kas ja millised puudused sõiduki valduse üleandmisel hagejale esinesid ja kuidas need puudused sõiduki väärtust selle hagejale tagastamise hetkel mõjutasid. 08.06.2010 tehtud lisakalkulatsioon nr 388728 ei näita vara väärtust selle hagejale tagastamise hetkel ja vara väärtus selle hagejale tagastamise hetkel oli vähemalt 198 000 krooni. Hageja võõrandas liisingulepingu esemeks olnud sõiduki liiga odavalt. Sellest tulenevat kahju ei pea aga kandma kostja. Tõendamist ei ole leidnud, et varal oleks selle tagastamisel esinenud puudusi. Hageja kindlustuse nõue alates liisingulepingu ülesütlemisest kuni kindlustusperioodi lõpuni 1915,55 eurot ja selle eest arvutatud intressinõue 4,87 eurot on põhjendamatud, kuna hagejal puudub õigus esitada kostja vastu selliseid nõudeid, mis ei tulene liisinglepingust. Käenduslepingust nr KÄ261115RA tulenevalt käendab kostja üksnes liisinguvõtja kasutusrendilepingust nr 261115RA tulenevaid nõudeid. Kasutusrendilepingu üldtingimuste punktidest 8.1, 8.3, 8.4. 8.4.1, 8.9 ja 8.10 ei tulene, et kostja kui käendaja peaks tasuma pärast liisinguperioodi lõppemist vara kindlustamiseks tehtud kulusid. Vara peab olema kindlustatud kogu perioodi vältel, mil see on kapitalirendilepingu alusel liisinguvõtja valduses, pärast kapitalirendilepingu ülesütlemist ei vallanud liisinguvõtja Ralf Grupp OÜ sõidukit enam kapitalirendilepingu alusel ning tegemist ei ole kasutusrendilepingust tulenevate nõuetega, mille täitmist kostja käendas. Hageja lisakulude nõue 631,23 eurot on põhjendamatu. Sõiduki on omandanud OÜ Moneklar ise, seega puudus vajadus sõiduki müügi vahendamiseks. Transpordikulu nõue on põhjendamatu, sõidukil oli nii liiklus- kui kaskokindlustus, seega oleks saanud sõidukiga liikluses osaleda. Hageja ei ole selgitanud ega põhjendanud, milles defekteerimine seisnes ja kas see oli vajalik, mistõttu defekteerimise kulu 64,55 eurot on ebavajalik ja põhjendamatu. Pesulateenuse kasutamine oli ebavajalik ja põhjendamatu, autopesu ei maksa 42,61 eurot (666,67 krooni). Hageja tasumata rendimaksete (juuni 2008 ja juuli 2008) nõue 418,72 eurot, tasumata rendimaksete eest arvutatud intressinõue 126,80 eurot ning liisingulepingust tulenev kindlustusnõue kuni liisinglepingu ülesütlemiseni 191,77 eurot ja tasumata kindlustusmakse eest arvutatud intressinõue 5,33 eurot oleksid iseenesest põhjendatud, kuid eelnimetatud nõuded oleks hageja saanud rahuldada sõiduki müügist saadava müügihinna arvelt. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja K P ilt 7064,74 eurot ja viivise 0,016 % päevas põhinõudelt 6900,74 eurot alates 06.08.2013 kuni põhinõude täitmiseni Danske Bank A/S kasuks. Menetluskulud jättis kohus 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

3(9)

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 ja § 115 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ettenähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Käenduslepinguga nr KÄ-261115RA on tõendatud, et koos kasutusrendilepinguga sõlmiti 15.11.2006 käendusleping, mille kohaselt kostja vastutab täies ulatuses lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, sealhulgas liisingumaksete, intressimaksete, lepingutasu, kindlustusmaksete, viiviste ja leppetrahvide ning võla sissenõudmisega seotud kulutuste tasumise eest. Käendaja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktile1 469 404 krooni. Kasutusrendilepingu nr 261115RA üldtingimuste punkt 16.1 esimene lause sätestab, et kõik lepinguosaliste vahelised teated ja sõnumid seoses lepinguga edastatakse kirjalikult või faksiga lepingus sätestatud lepinguosaliste juriidilistel aadressidel või mõnel muul aadressil, mille üks lepinguosaline on teisele lepinguosalisele kirjalikult teatavaks teinud. Kasutusrendilepingu esilehe ja käenduslepinguga on tõendatud, et liisinguvõtjat OÜ Ralf Grupp esindas lepingu sõlmimisel juhatuse liikmena kostja K P , kes oli ühtlasi kasutusrendilepingu käendajaks ning kelle registrijärgne ja postiaadress oli Magasini 3a-26 Tallinnas. Sama aadress oli ka OÜ Ralf Grupp juriidiliseks ja postiaadressiks. Äriregistri teabesüsteemi väljavõttega on tõendatud, et OÜ Ralf Grupp OÜ asukoha ja juhatuse liikme kande muutmine kinnitati 08.07.2008. Vara tagastamise nõudest nr SL/TK-2293/12.08.2008 nähtuvalt saatis hageja nõude kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 16.1 liisinguvõtja lepingus märgitud juriidilisele aadressile Magasini 3a-26 Tallinnas. Pooled ei ole esile toonud, et liisinguvõtja või kostja oleks teatanud hagejale liisinguvõtja lepingus märgitud juriidilise või postiaadressi muutumisest. Seega on hageja tahteavaldus TsÜS § 69 lg 3 alusel liisinguvõtja poolt lepingus märgitud aadressil kättesaadud ja lepingu ülesütlemine 12.08.2008 tõendatud. Kostja väited selle kohta, et hageja ei teatanud talle kui käendajale liisinguvõtja võlast, mistõttu ta minetas võimaluse võlgasid tasuda, on ainetud, kuna võlgnevused tekkisid ja võlgnevusi kajastavad arved saadeti liisinguvõtjale ajal, kui kostja oli veel liisinguvõtja juhatuse liikmeks. Kostja ei käitunud VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega kooskõlas, kui ta jättis pärast võlgade tekkimist liisinguandjale liisinguvõtjaga seotud muudatustest teatamata, mistõttu VÕS § 145 lg 2 viimane lause ei välista temalt lepingu ülesütlemisega seotud kulude väljamõistmist. Kasutusrendilepingu, rendimaksete tasumise graafiku ja arvetega nr 20080607048, 20080708591, 20080808634 on tõendatud, et liisinguvara jääkväärtus oli lepingu lõpetamise seisuga august 2008

4(9)

12 628,10 eurot (197 586,78 krooni, käibemaksuta), et tasumata rendimaksed olid 418,72 eurot ja intress 126,80 eurot. Hageja liiklus- ja kaskokindlustuse nõue tuleneb kasutusrendilepingu üldtingimuste punktidest 8.1, 8.3, 8.4, 8.4.1, 8.9, 8.10, mille kohaselt kasutusrendilepingu põhivõlgnik OÜ Ralf Grupp oli kohustatud sõiduki kindlustama kogu perioodi vältel, mil see oli põhivõlgniku kui liisinguvõtja valduses. Vaidlust ei ole, et põhivõlgnik vara ei kindlustanud ja hageja täitis vara kindlustamise kohustuse tema eest kogu perioodi vältel, mil sõiduk oli kuni 18.12.2009 põhivõlgniku valduses. Hageja nõue kostja vastu tasumata kindlustuse eest on kokku 2010,54 eurot ja intress 10,20 eurot. Hageja nõue kindlustuse eest on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb liisinguandja VÕS § 367 lg 1 sätestatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel. Vara tagastamise aktiga on tõendatud, et liisinguvõtja esindaja P P andis kaubiku üle 18.12.2009 OÜ Moneklar esindajale ning et kaubiku esi- ja tagaosa olid avariilised. Sõiduki müüki suunamise aktiga nr MS100107-11 on tõendatud, et peale vara tagasisaamist hindas hageja 07.01.2010 sõiduki turuväärtuseks 165 000 krooni (10 545,42 eurot). Hageja väitel sisaldab hindamisaktil toodud liisingueseme väärtus 165 000 krooni 20%-st käibemaksu. Seega on kaubiku turuväärtus käibemaksuta 137 500 krooni (8787,85 eurot). Hageja väide, et hindamisaktil märgitud summa sisaldab käibemaksu on põhjendatud, kuna käibemaksuseadusest tulenevalt on maksukohuslane kohustatud näitama kauba hinda koos sellele lisanduva käibemaksuga. Hageja väited, et hindamisaktis märgitud hind sisaldas käibemaksu, on tõendatud 09.01.2013 OÜ Moneklar seletuskirjaga. OÜ Hiteh Autoteenindus poolt 08.06.2010 koostatud lisakalkulatsioonist nr 388728 nähtuvalt tellis hageja peale vara müüki suunamist remondi pakkumise, millelt on näha kaubikul olevad puudused ja et nende puuduste remontimise maksumus. Remonttöid sõidukile ei teostatud. Hageja realiseeris sõiduki 28.07.2010 hinnaga 91 666,67 krooni (käibemaksuta). Arvetega nr 1007058 19.07.2010 ja 20100711669 28.07.2010 ja ostu-müügilepingu nr 100728-1-M lisaga nr 1 (vara üleandmise-vastuvõtmise akt) on tõendatud, et hageja müüs sõiduki Leetu hinnaga 91 666,67 krooni (5858,57 eurot, käibemaksuta). Aktis on loetletud kaubiku puudustena väga halb rehvide seisukord, halb uste korrasolek ja käsipiduri reguleeritus, sidur ei tööta normaalselt, katuseluuk ei ole korras. Eeltoodud tõenditele tuginedes järeldub, et kaubiku turuväärtus ei ületanud hageja müüki suunamise aktis märgitud turuhinda 165 000 eurot (10 545,42 eurot) ja kuna hageja arvestaski oma nõude VÕS § 367 lg-test 1 ja 3 lähtuvalt hindamisaktis toodud turuväärtusest 137 500 kooni (8 787,85 EUR, käibemaksuta), siis on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud. Kostja vastuväited, et kaubiku väärtus oli kõrgem, on põhjendamata ja tõendamata. Seega on liisingueseme jääkmaksumuse ja üleandmise aja väärtuste vahe (12 628,106 eurot – 8787,85 eurot) 3840,25 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 367 lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses kasutusrendilepingu ülesütlemisega ning sõiduki müügiga hagejale tekkinud lisakulud on tõendatud OÜ Moneklar arvega nr 1008024 04.08.2010, arve tasumist tõendava maksekorraldusega nr 2415, 09.01.2013 OÜ Moneklar seletuskirjaga, 30.04.2013 OÜ Moneklar selgitusega arve nr 1008024 kohta koos selle lisadega, Hiteh Autoteenindus OÜ arvega nr 294850, millest nähtuvalt on lisakuludeks kaubiku müügi vahendustasu, defekteerimine ehk tehnilise seisukorra hindamine ja müügieelne kontroll, transport, pesulateenus ja vara tagastusteenus. Nimetatud kulusid saab vastavalt

5(9)

VÕS 367 lg-le 4 pidada liisinglepingu ülesütlemisest tulenevateks lisakuludeks, mis tulevad kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vara tagastamise nõudega nr SL/TK-2293/12.08.2008, mille hageja saatis kooskõlas lepingu üldtingimuste punktiga 16.1 liisinguvõtja lepingus märgitud juriidilisele aadressile Magasini 3a-26 Tallinnas, on tõendatud lepingu ülesütlemine 12.08.2008 ja nõue viia lepingu objektiks olnud kaubik Citroen Jumper 2.2 Saksa Auto Kasutatud Autode müügiplatsile, aadressil Paldiski mnt 71, Tallinnas. Vara tagastamise aktiga on tõendatud, et liisinguvõtja esindaja P P andis kaubiku üle 18.12.2009 OÜ Moneklar esindajale. Järelikult ei täitnud liisinguvõtja hageja kasutusrendilepingu üldtingimuste punktist 5.6, 5.9, 10.3 tulenevat nõuet tagastada kaubik Saksa Auto Kasutatud Autode müügiplatsile, mistõttu oli OÜ Moneklar tagastusteenuse kasutamine põhjendatud ja selle kulu 191,73 eurot (3000 krooni) arvega nr 1008024 04.08.2010 on tõendatud. Põhjendatud on ka vahendustasu 293,99 eurot (4600 krooni), mis moodustas ca 4,19% müügihinnast, väljamõistmine kostjalt, kuna OÜ Moneklar esindaja seletuskirjast nähtuvalt sisaldas vahendustasu müügikuulutuste internetiportaalis üles panemise ja seal hoidmise kulusid, sõiduki müügiplatsil hoidmise kulusid, ja müügieelse ettevalmistusega seotud kulusid. Transpordi kulu 38,35 eurot (600 krooni) on põhjendatud kulu, kuna OÜ Moneklar 30.04.2013 selgituse kohaselt sisaldab kulu sõiduki transporti autotreileriga 3 korda: OÜ-st Moneklar OÜ-sse Hiteh Autoteenindus defekteerimisele, OÜ-st Hiteh Autoteenindus OÜ-sse Karleri Autohooldus Tähetorni 21 pesulasse, OÜ-st Karleri Autohooldus pesulast hageja koostööpartneri OÜ Moneklar müügiplatsile. Defekteerimine ehk tehnilise seisukorra hindamine ja müügieelne kontroll hinnaga 64,55 eurot (1010 krooni) on põhjendatud, kuna kaubiku esi- ja tagaosa olid üleandmiseakti kohaselt avariilised. Põhjendatud on ka kaubiku müügieelne pesulateenus 42,61 eurot (666,67 krooni), mis seisnes tehtud pigipesus, kaubaruumi, mootori pesus ja istmete keemilises märgpesus koos salongi koristusega. Seega on hageja põhinõue 6900,74 eurot ja intressi nõue 137 eurot põhjendatud ja tõendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja arvestas viiviseid üksnes tasumata kuumaksetelt 418,72 eurot alates 09.09.2010 kuni 17.10.2011 määraga 0,016 % päevas kokku 27 eurot ja palus TsMS § 367 alusel mõista kostjalt välja viivised alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudest lepingujärgse viivise määraga 0,016% päevas. Viivise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha asja uueks arutamiseks maakohtule saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on kaevatava otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti VÕS § 367 lg-t 3. Kohus oleks pidanud nõude läbivaatamisel arvesse võtma liisingulepingu esemeks olnud sõiduki väärtuse sõiduki tagastamise hetkel. Lisaks ei ole hageja mitte mingil viisil tõendanud, et just sõiduki tagastamise hetkel esinesid sõidukil sellised puudused, nagu hageja väitis. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 367 lg 4. Antud juhul ei olnud hageja poolt nõutavate kulutuste näol tegemist põhjendatute, vajalike ja mõistlike kulutustega.

6(9)

Kohus on jätnud VÕS § 6 kohaldades ebaõigesti kohaldamata VÕS § 145 lg 2. Hageja ei teavitanud kostjat mitte mingil viisil liisingulepingust tulenevast põhivõlgniku võlgnevuse olemasolust ega kavatsusest asuda võlga liisinguvõtjalt (põhivõlgnikult) sisse nõudma, seega ei saa olla kostja vastutav ka võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest. Maakohus asus seisukohale, nagu oleks kostjal olnud hageja poolt antud võimalus osaleda sõiduki müügiprotsessis ja sõiduki hinna kujundamisel ning teated tuleks kättetoimetatuks lugeda TsÜS § 69 lg 3 alusel, tuginedes kasutusrendilepingu üldtingimuste punkti 16.1 esimesele lausele. Kostja oli antud õigussuhtes käendaja, mitte kasutusrendilepingu pooleks. Käenduslepingus taolist tingimust ei ole aga ette nähtud. Käesolevas kohtuasjas käendaja vastu esitatud hagi lahendamisel ei oma mitte mingisugust tähtsust asjaolu, millisele aadressile saatis hageja oma nõudekirjad võlgnikule. Maakohus on jätnud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja kindlustuse nõue perioodi eest pärast liisingulepingu ülesütlemist ei ole kasutusrendilepingust tulenev nõue (liisinguvõtja ei kasutanud sõidukit enam kasutusrendilepingu alusel), vaid tsiviilõiguslik nõue, mille hageja saab esitada üksnes liisinguvõtja vastu. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates leidnud, et hageja nõue liisingulepingu ülesütlemisest tulenevate lisakulude väljamõistmiseks on põhjendatud. Samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis maakohtu arvates peaksid tõendama liisingulepingu esemeks olnud sõiduki väärtust ja seisukorda. Põhjendamatu on maakohtu arvamus, et hindamisaktis väljatoodud hind peaks obligatoorselt sisaldama käibemaksu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud samad väited, mis ta esitas maakohtule ja maakohus on otsuses neid põhjalikult käsitletud. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 367 lg 3 ja määranud ebaõigesti liisingueseme väärtuse selle tagastamise hetkel. Kolleegiumi arvates on maakohus õigesti lähtunud liisingueseme tagastamise aegse väärtuse hindamisel OÜ Moneklar poolt 07.01.2010 koostatud sõiduki müüki suunamise aktist (I kd lk 79) ja OÜ Moneklar 09.01.2013 seletuskirjast (I kd lk 158), millest tuleneb, et tagastatud kaubiku müüki suunamise hind oli 165 000 krooni, mis sisaldas käibemaksu. Apellatsioonkaebuse esitaja ei ole selgitanud, miks ta arvab, et müügihind ei sisalda käibemaksu. Hageja on kohustatud arvestama käibemaksu, mistõttu lisandub

7(9)

tema vara müümisel sellele käibemaks. Tegelikult müüdi auto tunduvalt madalama hinnaga, kuid hageja on oma nõude alusena lähtunud liisingueseme tagastamise aegsest väärtusest, mis määrati 07.01.2010 OÜ Moneklar aktiga. Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolu, et liisingueseme väärtus tagastamise ajal oleks olnud suurem maakohtu poolt tuvastatust. Maakohus on õigesti lugenud liisinguvõtjale teated kätteantuks TsÜS § 69 lg 3 alusel teadete saatmisega liisingulepingus näidatud aadressile. Käendajale eraldi teadete saatmist liisingu- ega käendusleping ette ei näinud. Samas on olnud liisingulepingu kehtivuse ajal kostja liisinguvõtja Ralf Grupp OÜ juhatuse liige, mistõttu pidi ta olema teadlik, et Ralf Grupp OÜ ei ole tasunud liisingumakseid. Kolleegiumi arvates ei ole maakohus kohaldanud ebaõigesti VÕS § 145 lg 2, kuna see ei välista käendajalt VÕS § 367 lg-s 4 sätestatud kulude väljamõistmist. Apellant väitis, et hageja on tegutsenud viisil, kus ta ei võimaldanud kostjal osaleda auto müügiprotsessis, mistõttu ei olnud kostjal võimalik tekkivaid kulutusi vältida. Apellant ei ole selgitanud, mil moel oleks tal olnud võimalik olnud VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitamise kuuluvaid kulusid vältida. Kuna hageja ei ole oma nõuet seostanud liisingueseme müügihinnaga, siis apellandi poolt müügiprotsessis osalemine ei saanud mõjuda liisingueseme tagastamise aegsele väärtusele. Samuti ei veena ringkonnakohut apellandi väited selle kohta, et maakohus on ebaõigesti määranud kindlaks VÕS § 367 lg-st 4 tulenevad lisakulud, mis on liisinguandjale tekkinud seoses liisingulepingu ülesütlemisega. Hageja on põhjendanud, miks ta pidi kulutusi tegema ja kulutuste tegemise kohta on ta esitanud OÜ Moneklar arved teenuste osutamise kohta, mille alusel hageja on OÜ-le Moneklar tasunud. Tagastamisteenuse kohta märgib kolleegium, et kuna liisinguleping öeldi üles 12.08.2008 ja auto tagastati 18.12.2009 (I kd lk 77), siis oli hageja poolt põhjendatud kasutada OÜ Moneklar poolt osutatavat teenust. See, et auto andis 18.12.2009 hagejale üle Ralf Grupp OÜ juhatuse liige P P , ei anna alust järelduseks, et tagastusteenus ei olnud põhjendatud. Hageja tasus müügiteenuse osutamise eest vahendustasu 293,99 eurot. Apellant selle kuluga ei nõustunud, kuna OÜ Moneklar ostis auto ise. OÜ Monklar poolt hagejale saadetud seletusest tuleneb, et OÜ Moneklar ostis auto ise ainult sellel eesmärgil, et lihtsustada auto realiseerimist Leedu Vabariiki ja jääda ise ostja ees müügilepingu järgi vastutavaks. Seega oli OÜ Moneklar poolt auto ostmine seotud vahendusteenuse osutamisega. Vaidlust ei ole, et auto on koheselt pärast OÜ Moneklar poolt ostmist edasi müüdud Leedu Vabariiki. Kolleegium leiab, et kuna hagejale auto müümisel osutati OÜ Moneklar poolt vahendusteenust ja kostjad ei ole tõendanud, et seda teenust oleks saanud mujalt odavamalt, siis oli vahendustasu õigesti välja mõistetud. Samuti oli põhjendatud liisingueseme transport treileriga, kuna liisingueset oli vaja transportida müügieelsesse kontrolli, pesulasse ja müügiplatsile, kuid pärast 18.12.2009 oli lõpetatud liikluskindlustuse leping, mistõttu auto liikluses ei saanud osaleda. Järgnevalt kontrollib kolleegium kindlustusmaksete tasumise nõuet. Kindlustusmakseid on hageja arvestanud perioodi eest enne liisingulepingu ülesütlemist, s.o kuni august 2008, ja kuna Ralf Grupp OÜ ei tagastanud liisingueset koheselt ja hageja sai auto oma valdusse alles 18.12.2009, siis ka ajavahemiku eest, millal auto oli pärast liisingulepingu lõppu Ralf Grupp OÜ valduses. Maakohus rahuldas kindlustusmaksete ja neilt arvestatud intressi tasumise nõude. Apellant ei vaidlusta väljamõistetud kindlustusmaksete suurust, kuid väidab, et tema kui käendaja ei olnud vastutav kindlustusmaksete tasumise eest, kuna tema vastutus piirdus ainult liisingulepingust tulenevate kohustustega. Kolleegium sellega ei nõustu. Vara kindlustamise ja selle eest tasumise kohustuses olid hageja ja Ralf Grupp OÜ kokku leppinud kasutusrendilepingus ja üldtingimuste p 8.1 järgi oli liisinguvõtja kohustatud liisinguandja poolt aktsepteeritavas kindlustusaktsiaseltsis liisingulepingus toodud tingimustel sõlmima vara kindlustuslepingu, kus soodustatud isikuks on liisinguandja. Kõik kindlustusega seotud kulud kannab liisinguvõtja. Vara peab olema kindlustatud kogu perioodi vältel,

8(9)

mil see on liisingulepingu alusel liisinguvõtja valduses. Seega tulenes kindlustamise kohustus ja kindlustusmaksete tasumise kohustus liisingulepingust. Kuna käendaja vastutas kõigi liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest, siis vastutas ta ka kindlustusmaksete ja neilt arvestatud intressi tasumise kohustuse täitmata jätmise eest. Seega on kostja apellatsioonkaebuse väide ebaõige ja maakohus on õigesti välja mõistnud kindlustusmaksed ja intressi. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi apellatsiooniastmes kantud kulud apellandi (kostja) kanda. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis pole alust jätta ka menetluskulusid hageja kanda.

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.