Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Heiki Kolk 15.aprillil 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-13-55748 388,31 eurot Placet Group OÜ hagi T. K. vastu võlgnevuse nõudes Hageja Placet Group OÜ, registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 4, Tallinn, 10120 Harjumaa; esindaja Anne Talviste, ITM Inkasso OÜ, asukoht Fr.R.Kreutzwaldi 4 Tallinn, e-post:[email protected]; kostja T. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi T. K. vastu.
2.Välja mõista T. K. (K. ) Placet Group OÜ kasuks 363 (kolmsada kuuskümmend kolm) eurot ja 56 senti, millest 300 eurot on põhivõlgnevus; 13,60 eurot tasumata intress; 11,96 eurot sissenõutavaks muutunud viivis; 38 eurot võla sissenõudmise kulud.
3.Välja mõista T. K. (K. ) Placet Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt, so 300 eurolt, alates 04.03.2014 kuni põhivõlgnevuseni tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 11,96 eurot ei tohi ületada põhivõlgnevuse 300 euro suurust.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Välja mõista T. K. (K. ) Placet Group OÜ kasuks menetluskulu 105 (ükssada viis) eurot.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Placet Group OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse
avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. T. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto EE 891010220034796011) või AS –s Swedbank (konto EE 932200221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto EE403300333416110002 või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti fil), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu menetluses on Placet Group OÜ hagi T. K. vastu 363,56 euro nõudes, millest 300 eurot on tasumata põhivõlgnevus; 13,60 eurot tasumata intress; seisuga 03.03.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 11,96 eurot ning võla sissenõudmise kulud 38 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude, arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt viivised alates 04.03.2014 VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses päevas tasumisele kuuluvast põhisummast (300 eurolt) kuni põhivõlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 12.08.2013 laenutaotluse 300 euro saamiseks. Laenutaotluse esitamine toimus Placet Group OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee. Enne laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sel hetkel kehtinud laenu üldtingimustega. 12.08.2013 anti kostjale Eesti Posti vahendusel üle sularahas. Kostja kohustus laenu koos intressidega 313, 60 eurot tagastama 11.09.2013. Kostja jättis laenusumma koos intressidega tähtpäevaks täies ulatuses tasumata. Kostja on teadlik, et kui ta ei täida oma varalisi kohustusi, siis on ta kohustatud laenuandjale hüvitama ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud vastavalt kehtestatud teenustasude hinnakirjale, tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p 9.3. Hageja on arvestanud viivist perioodi 12.09.2013-03.03.2014 eest VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhivõlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest summas 11,96 eurot.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 15.03.2014 (tl 51) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt 2 (4)
kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 14-19).
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud ärakirjad laenutaotlusest, isikusamasuse tuvastamise ankeedist, laenulepingu üldtingimustest ning hinnakirjast, laenu väljastamise kviitungist, väljavõtte süsteemist tasumiste ja osamaksete laekumise kohta (tl 25-40). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 1, 2; 76 lg 1; 82 lg 1, 7; 94; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, 397 lg 1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tulenevalt VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisnõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina kuni põhinõude täitmiseni.
4.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt 3 (4)
tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 363,56 eurot ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut alates 04.03.2014 kuni tagastamata põhivõlgnevuse, so 300 euro täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 11,96 eurot, ei tohi ületada põhivõlgnevuse 300 euro suurust. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
5.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 75 eurot ja hageja õigusabikuludest 30 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 30 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel ja arvestades TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatut ja menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot, õigusabikulu 30 eurot, so kokku 105 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.