lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-27968/30

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-27968/30
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2723
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Karme10215730(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. aprill 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27968

Tsiviilasi

Nexen Trade OÜ hagi AS-i Karme vastu müügilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9788,42 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. juuni 2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Nexen Trade OÜ apellatsioonkaebus

liik Kohtuistungi toimumise aeg esindajad

25. märts 2014. a Apellant (hageja): Nexen Trade OÜ (registrikood: 11958947; asukoht: Tallinn Rävala pst 8-A209), esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja (kostja): AS Karme (registrikood: 10215730; asukoht: Viljandimaa Karksi vald Karksi küla), esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 12. juuni 2013. a otsuse

Menetlusosalised ja nende

resolutsioon muutmata. Täiendada kohtulahendit käesolevas otsuses toodud põhjendustega. Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Nexen Trade OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Nexen Trade OÜ esitas 18.07.2012. a hagi AS-i Karme vastu põhivõlgnevuse 5352,80 euro, viivise 4435,62 euro ja viivise 0,15% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja 2011. a novembris kostjale suhkrut. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele võimaldas hageja kostjal hagejale kuuluvast laost suhkrukotid kaasa võtta ning hiljem esitada hagejale kalkulatsioon soetatud suhkru koguse kohta. Hageja esitas kostjale müüdud suhkru eest 07.11.2011 arve nr 1121074; 23.11.2011 arve nr 1121094; 30.11.2011 arve nr 1121085; 10.11.2011 arve nr 1121076; 15.12.2011 arve nr 1121106 ning 16.11.2011 arve nr 1121093. Kuivõrd kostja viivitas eelpoolnimetatud arvete tasumisega, arvestas hageja vastavalt pooltevahelise kokkuleppe tingimustele tasumata võlgnevuselt viivist 0,15% päevas. Kostja ei ole hagejale tasunud arvete nr 1121106 ning nr 1121093 eest. Lisaks ei ole kostja tasunud antud põhivõlgnevuselt viivist, mis käesoleva hagi esitamise seisuga on 2497,70 eurot. Samuti ei ole kostja tasunud nüüdseks tasutud arvetelt nr 1121074, 1121094, 1121085 ning 1121076 kulgenud viiviseid, kogusummas 1937,92 eurot. Seega moodustab kostja viivisevõlgnevus hageja ees käesoleva hagi esitamise seisuga 4435,62 eurot. Nexen Trade OÜ esitas 30.04.2013. a hagiavalduse tervikteksti. Hageja esitas koos hagiavalduse terviktekstiga veel kaheksa arvet, mida hageja on viiviste arvutamisel arvestanud.
2.AS Karme vaidles hagile vastu. Kostja andmetel on ta tasunud põhivõlgnevuse 07.08.2012, mistõttu on hagi põhjendamatu. Hageja nõutud viivisemäär ei ole põhjendatud. Pelgalt arve väljastamine ja sellel märgitud 0,15%-line viivisemäär ei tähenda seda, et pooled oleksid leppinud kokku 0,15%-lises viivisemääras. Hageja ei ole tõendatud kõrgendatud viivisemäära kokkulepet.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus rahuldas 12.06.2014. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis AS-ilt Karme Nexen Trade OÜ kasuks välja viivise 696,35 eurot. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja tuginemine viiviseprotsendile 0,15% ei ole põhjendatud. Arvetest ei nähtu, et pooled on selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Hagi esitamise järgselt tugines hageja ka tellimuse kinnitustele (tl 50, 52, 53, 55, 57 - 61,

samuti 91, 92, 94, 96, 97, 99, 101, 102, 103, 104, 105), hageja selgituste kohaselt saatis hageja kostjale arvete esitamise eelselt tellimuse kinnitused, milles on viiviseprotsendiks märgitud 0,15%. Esialgses hagiavalduses ei esitanud hageja tellimuse kinnitusi (tl 45 p 7-10). Eluliselt usutavuse mõiste kaudu (väidetav elektronkirjade saatmine aadressile [email protected]; sh tl 49, 51, 54, 56, samuti 90, 93, 95, 98,100) ei ole tõsikindlalt võimalik järeldada, et kostja sai kätte ka kõik tellimuse kinnitused, mis puudutavad esialgses hagis nimetatud arveid ja nõustus seadusjärgsest kõrgema viivisemääraga. Seega ei ole hageja tõendanud VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitust kõrgema viivisemäära kokkulepet esialgses hagis nimetatud arvete osas. Hageja esitas hagi kohtusse 18.07.2012 (tl 1). Kostja tasus hagiavalduses nimetatud põhivõlgnevuse summa (5352,80 eurot) 07.08.2012 (tl 46-47, samuti 120-121). VÕS § 88 lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Põhjendatud ei ole tuginemine VÕS § 88 lg-le 8 olukorras, kus pooled ei ole selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata tingimuses (viivise määras) ja hagi esitamise järgselt tasuti kostja poolt hagiavalduses nimetatud põhivõlgnevus. Kostja esindaja väite kohaselt on hageja pooltevahelise praktika kohaselt viiviste nõudmiseks koostanud eraldi viivisearved. Hageja on seda osaliselt kinnitanud (tl 17 pöördel p 2.2.5). Asjaolu, et hageja ei ole arvestanud vaidlusesemega otseses puutumuses kostja poolt tasutud põhivõlgnevuse summat, ei ole tõlgendatav kostja kahjuks olukorras, kus hageja oli tasumise eelselt esitanud hagi, nõudes konkreetset põhivõlgnevust. Kuivõrd pooltel ei olnud kokkulepet viivisemäära osas, siis puudus hagejal alus arvestada viivist 0,15% päevas. Iseenesest on hageja seisukoht õige, et vaidlus kohtus ei välista tsiviilkäivet mittevaidlusaluste arvete osas. Samas olukorras, kus hageja esitas hagi, mille menetlusse võtmise järgselt kostja tasus põhivõlgnevuse, ei ole põhjendatud hageja poolt esialgses hagiavalduses mittemärgitud arvetele tuginemine, st tasutu arvestamine ka esialgses hagiavalduses märkimata arvete eest. Hageja arvutuskäik esialgses hagiavalduses märgitud kuue arve osas seadusjärgse viivisemääraga (tl 89 ja 127) vastab osaliselt uuritud asjaoludele. Kohus lähtus andmetest, mille kohaselt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit on järgmine: 01.07.2005 – 2; 01.01.2006 2.25; 91.07.2006 - 2.75; 01.01.2007 - 3.5; 01.07.2007 - 4; 01.01.2008 - 4; 01.07.2008 - 4; 01.01.2009 - 2.5; 01.07.2009 - 1; 01.01.2010 - 1; 01.07.2010 - 1; 01.01.2011 - 1; 01.07.2011 -1.25; 01.01.2012 - 1; 01.07.2012 - 1. Kostja oli tasumisega viivituses esialgses hagis nimetatud arvete osas järgmiselt: 07.11.2011 arve nr 1121074: summa 2944.80 eurot, perioodi algus 21.11.2011, perioodi lõpp 19.03.2012; viivituses päevi 119, VÕS § 113 lg 1 ls 2 järgne summa 76.81 eurot; 10.11.2011 arve nr 1121076: summa 3926.40 eurot, perioodi algus 24.11.2011, perioodi lõpp 28.05.2012; viivituses päevi 187, viivise summa 160.93 eurot; 16.11.2011 arve nr 1121093: summa 3926.40 eurot, perioodi algus 30.11.2011, perioodi lõpp 19.06.2012; viivituses päevi 202, viivise summa 173,84 eurot; 23.11.2011 arve nr 1121094: summa 981.60 eurot, perioodi algus 07.12.2011, perioodi lõpp 07.08.2012; viivituses päevi 244, viivise summa 52.25 eurot; 30.11.2011 arve nr 1121085: summa 1030.68 eurot, perioodi algus 14.12.2011, perioodi lõpp 19.06.2012; viivituses päevi 188, viivise summa 42.47 eurot; 15.12.2011 arve nr 1121106: summa 3926.40 eurot, perioodi algus 29.12.2011, perioodi lõpp 07.08.2012; viivituses päevi 222, viivise summa 190.05 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 696.35 eurot.

Kuivõrd hagis nimetatud põhivõlgnevus on tasutud, siis alus lisanduva viivise väljamõistmiseks puudub. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 2 kohaselt hageja kanda, sest hagi rahuldatakse osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja. Kuivõrd nimetatud pakkumise tegi kostja esindaja esimesel istungil ja viivitamata ning hageja esindaja kompromissiga ei nõustunud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Nexen Trade OÜ esitas 12.07.2013. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist hagi rahuldamata jätmise osas ja uue otsus tegemist, millega rahuldada hagi täielikult. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1. Tartu Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et kohus ei ole kohaldanud VÕS § 88 lg 8; 2) rikkus maakohus TsMS § 4 lg 2. Kohus on arvutanud seadusjärgse viivise üksnes kuuelt arvelt, mis olid lisatud 18.07.2012 esialgsele hagiavaldusele. Kohus on jätnud põhjendamata, miks ta ei arvestanud viiviseid 14 arvelt; 3) hindas maakohus esitatud asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Esiteks on kohus ekslikult jõudnud seisukohale, nagu oleks hageja poolt viiviseprotsendile 0,15% tuginemine põhjendamatu. Apellant leiab, et pooltevahelist kõrgemas viivisemääras kokkulepet tõendavad: 1) tellimuse kinnitused; 2) arved; 3) asjaolu, et enne kohtumenetlust ei esitanud AS Karme kordagi viivisemäära osas vastuväiteid. Viivisemäär 0,15% päevas ei ole majandus- ja kutsetegevuses haruldane ega põhjendamatult kõrge. Viivis on kooskõlas VÕS § 25 lõike 2 nõuetega ja VÕS §-idega 6 ja 7; 5) on kohus ebaõigesti hinnanud, et kostja on arvetest tuleneva põhivõlgnevuse hagejale tasunud. Apellant leiab, et kohus on jõudnud sellele ebaõigele järeldusele jättes VÕS § 88 lg 8 kohaldamata. Kostjal on endiselt ka põhivõlgnevus kokku summas 5 352,80 eurot.
5.AS Karme vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud pooltel kokkulepet kõrgendatud viivisemääras. Hageja ei tuginenud tellimuse kinnitustele ega nende saatmisele e-kirjadega esialgses hagis. Hageja on hagis ise tunnistanud, et vaadeldavad suhkru müügid (novembris 2011. a) ei toimunud tellimuse kinnituste kaudu, vaid kostjal oli vaba voli laost suhkur võtta ja esitada alles hiljem kalkulatsioonid võetud koguste kohta. Hageja selgitused suhkru müümise kohta on ka ilmselgelt vastuolulised; 2) soovib hageja tugineda arvetele (asjaoludele), millele esialgne hagi ei tuginenud. Hageja on oma uues viivisearvestuses lugenud ka varasemate (8 arve) pinnalt tekkinud viivise kaetuks kostja poolt põhivõlgnevuse kustutamiseks tehtud maksega. Maakohus on õigesti leidnud, et põhjendatud ei ole hageja poolt esialgses hagiavalduses mittemärgitud arvetele tuginemine, st tasutu arvestamine ka esialgses hagiavalduses märkimata arvete eest. Kohus on kostja hinnangul iseenesest tuvastanud hageja hea usu põhimõttega vastuolus oleva käitumise;

3) on hageja 30.04.2012. a hagi terviklikus tekstis muutnud nii hagi asjaolusid kui ka hagi eset; 4) ei ole põhjendatud hageja poolt tuginemine VÕS § 88 lg-le 8 olukorras, kus pooled ei ole selgelt väljendanud soovi kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes (viivise määr) ja hagi esitamise järgselt tasuti hageja poolt hagiavalduses nimetatud põhivõlgnevus. Kostja hinnangul on kohus võtnud VÕS § 88 lg 8 mitterakendamise aluseks hageja poolse hea usu põhimõtte vastase käitumise, mis väljendub ka selles, et hageja on andnud VÕS § 88 lg-le 8 tuginemisest teada alles 17.09.2012. a seisukohtades. 07.08.2012. a maksekorralduse selgitusena on märgitud konkreetsete arvete andmed, mis tähendab, et võlgnik on ise määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. VÕS § 88 lg 9 kohaselt ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Iseenesest on kohtuotsuses kajastamata kostja väljatoodud vastuolu, mille kohaselt on hageja 17.09.2012. a dokumendis rakendanud VÕS § 88 lg 8 reeglit vaid arve nr 1121093 puhul, teise hagis tasumata märgitud arve nr 1121106 puhul seda tehtud ei ole. Samas on hageja 17.09.2012. a dokumendis viide, et VÕS § 88 lg 8 on rakendatud arve nr 1121076 puhul, mis on täiesti arusaamatu, sest hagiavalduse punkt 2.2. kohaselt on 10.11.2011. a arve nr 1121076 tasutud. Hageja väidab, et see arve (nr 1121076) summas 1646,52 euro ulatuses (peale VÕS § 88 lg 8) on maksmata. Selline käitumine on vastuoluline ja kinnitab kostja väidet, et hageja ei ole varasema praktika kohaselt rakendanud VÕS § 88 lg 8.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus lahendab esmalt menetluslikud küsimused poole taotluse kohta, seejärel võtab seisukoha apellatsioonkaebuses vaidlustatud maakohtu otsuse osas: milline on kohustuste täitmise järjekord, viivise määra suurus ja milliste arvete osas on viivise nõue põhjendatud.
8.Apellant soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses. Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse vastuses taotluse võtta asja juurde saldoteatis nr 2612. Vastustaja põhjendas uue tõendi esitamist sellega, et nimetatud teatis kinnitab, et 13.01.2012 seisuga esitati saldoteatis viiviseta. Vastustaja soovis asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil. Ringkonnakohus määras asja läbivaatamiseks kohtuistungi
25.märtsil 2014. Apellandi esindaja soovis, et kohus määraks asja arutamise kirjalikus menetluses ja alternatiivselt nõustus asja läbivaatamisega kohtuistungil ilma apellandi osavõtuta. Taotlusi ega seisukohti apellant esitada ei soovinud. Ringkonnakohus vaatas asja läbi 25.03.2014 kohtuistungil ilma menetlusosalisteta. Ringkonnakohus jättis seisukoha võtmata vastustaja esitatud taotluse osas uue tõendi vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 654 lg 5 ja TsMS § 238 lg 4 alusel saab kohus võtta seisukoha vastustaja taotluse osas käesolevas otsuses. Ringkonnakohus saab arvestada uue tõendiga vaid TsMS § 652 lg 4 toodud eeldustel. Käesolevas asjas esitas vastustaja koos vastusega uue tõendi ja põhistas seda. Apellandile toimetati kostja taotlus kätte, apellant ei osalenud määratud kohtuistungil ja ei esitanud seisukohti ega vastuväiteid vastuse kohta.

Ringkonnakohtu arvates saab õigusteadmistega isiku poolt esindatud apellandi selgesõnalist avaldust, et ta midagi esitada ega väita ei soovi, lugeda tõendi vastuvõtmisega nõustumuseks. Ringkonnakohus rahuldab vastustaja taotluse ja võtab asja juurde saldoteatise nr 2612.

9.Apellandi väide, et maakohus ei põhjendanud, miks tuleb käesolevas vaidluses jätta VÕS § 88 lg 8 kohaldamata, ei ole õige. Maakohus on otsuses märkinud, et poolte vahel oli kujunenud praktika, et viivise nõudmiseks esitas hageja eraldi viivisarved. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Käesolevas asjas esitas hageja kostjale korduvalt arveid, sealhulgas esitati järgnevad arved olukorras, kus eelmised olid tasutud viivitusega, kuid uutel arvetel ei ole märgitud viivise nõuet. VÕS § 113 lg 1 annab võlausaldajale viivise nõudeõiguse, kohustus viivist tasuda ilma arveta saab tuleneda poolte vahel sõlmitud kokkuleppest. Kostja on sellise kokkuleppe sõlmimist eitanud ning hageja ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku viivise tasumises ilma arvet esitamata. VÕS § 88 lg-s 9 sätestatud võlausaldaja nõusolek võib olla antud ka vaikimisi vastavalt praktikale või tavale. Kui võlgnik täidab kohustuse vastavalt arvele, kuid võlausaldaja soovib, et eelnevalt täidetaks kõrvalkohustused (sh viivis), siis peab võlausaldaja sellest võlgnikku eraldi teavitama. Teavitamine saab eelkõige toimuda viivisearve eraldi esitamisega või järgneval arvel viivise kajastamisega. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt esitatud arved kinnitavad, et pooltevaheline praktika oli selline, et hageja esitas kostjale arved, millel oli kajastatud üksnes kauba maksumus, kostja tasus arvel märgitud summa. Kostja ei saanud ega pidanud ise arvel olevale summale liitma viivist. Eeltooduga on tuvastatud, et hageja ei ole õigustatud lähtuma VÕS § 88 lg 8 toodud kohustuste täitmise järjekorrast, kuna poolte vahel oli hageja vaikiva nõustumise tõttu välja kujunenud praktika, et kostjal on kohustus tasuda arvel olev summa.
10.Apellandi väide, et pooltel oli kokkuleppe suurema viivise määra osas, ei ole tõendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et poolte vahel puudus kokkulepe viivise suuruse osas. Asjaolu, et hageja esitas arve, millel oli märgitud viivise suurus ning kostja tasus nimetatud arvel oleva summa viivitusega, ei kinnita poolte vahel viivise suuruse osas kokkuleppe sõlmimist. Arve tasumist ilma viiviseta ei saa lugeda TsÜS § 68 lg 2 või 3 alusel otseseks või kaudseks tahteavalduseks, millest nähtuks kostja soov tuua kaasa õiguslik tagajärg, st nõustumine arvel märgitud viivise suurusega. Ka hageja poolt kostjale saadetud kinnitused ei tõenda kostja poolt tahteavalduse tegemist viivise määra kohta.
11.Apellandi väide, et maakohtu lahendis puuduvad põhjendused hageja poolt hagi terviktekstis täiendavalt esitatud 8 arve tasumisega viivitamise osas, on õige. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsust. Arvestades menetluse käiku on pooled saanud hageja poolt täiendavalt esitatud nõude osas oma seisukohad esitada ning apellatsioonimenetluses esitati üks uus tõend, mille ringkonnakohus asja juurde võttis.

Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas täiendava nõude 30.04.2013 (hagi esitati 18.07.2012). Täiendusest on raske aru saada hageja nõude suuruse kujunemisest. Hagi terviktekstina pealkirjastatud dokumendi p-s 2.13. on esitatud arvestused hagile lisatud kuue arve osas, kuid nõude põhjenduse jaotises 3.1. viidatakse 14-le arvele, hagi resolutsioonina sõnastatud nõudes on viivise suurus sama suur kui esialgses hagis toodud summa 4435,62 (lk 82-88). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et hageja poolt 30.04.2013 esitatud viivise nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Esialgses hagis, mille hageja esitas 18.07.2012, esitas hageja nõude viivise väljamõistmiseks novembris ja detsembris 2011 kostja poolt arvete tasumisega viivitamise eest. Täiendavas nõudes, mille hageja esitas 30.04.2013, hakkas hageja tuginema tasumisega viivitamisele arvete osas, mis esitati enne neid arveid, mis esialgses hagis nimetati, s.o perioodil september kuni oktoober 2011. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei käitunud heas usus, kui algselt väitis, et kostja oli viivituses novembri maksetega ning pärast kostja poolt põhivõlgnevuse täielikku tasumist ja enam kui poole aastast kohtumenetlust, esitas täiesti uue väite, et kostja oli erinevate arvete tasumisega viivituses juba varasemast perioodist. Hageja jättis hagi esitades kostjale eksitava mulje, et varasemate maksete tasumise osas tal pretensioone ei ole, viivise nõude täiendamist uute arvetega ei nimetanud hageja ka maakohtu menetluse käigus enam kui poole aasta jooksul. Hageja poolt täiendavalt esitatud viivise nõude vastuolu hea usu põhimõttega toetab ka apellatsioonimenetluses esitatud saldoteatis, mis esitati ilma viiviseta. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue mõista välja viivis perioodil 16.09.2011 -20.10.2011 esitatud 8 arve eest, tuleb jätta rahuldamata VÕS § 6 lg 2 alusel, mille kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Samuti TsÜS § 138 lg 2 alusel, mille kohaselt ei ole õiguse teostamine lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.

12.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.