Muud › Muud hagiasjad

2-13-38118

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ Narsil esitas 18.08.2013 Viru Maakohtule hagi UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) (edaspidi UÜ Neeva Ehitus) vastu nõudega tunnustada õigussuhte olemasolu UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Narsil vahel seisuga 30.07.2013. Hagiavalduse kohaselt jättis UÜ Neeva Ehitus pankrotihaldur jaotusettepanekust välja OÜ Narsil nõude summas 180,94 eurot. Pankrotihaldur leidis, et 13.06.2013 tasus kolmas isik OÜ Narsil arveldusarvele nõude summas 180,94 eurot ning OÜ Narsil kaotas võlausaldaja staatuse pankrotimenetluses (tl 3-4). Hagiavaldusele on lisatud UÜ Neeva Ehitus pankrotimenetluses kohtuasjas nr 2-03-898 esitatud pankrotihalduri jaotusettepanek (tl 11-12) hageja vastuväide jaotusettepanekule (tl 6-9) ja OÜ Narsil 9.04.2013 hagiavaldus täitedokumendist tulenevate kohustuste ülemineku tunnustamise nõudes (tl 13-14). Hageja esitas 11.09.2013 täiendava vastuse kohtumäärusele ja tasus täiendavalt riigilõivu. Hageja leiab, et hagi UÜ Neeva Ehitus vastu nõudega tunnistada õigussuhte olemasolu seisuga 30.07.2013, ei ole esitatud pankrotimenetluse raames. Antud menetluses on arutamisel õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu või selle puudumine UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Narsil vahel. UÜ Neeva Ehitus pankrotihalduri poolt OÜ Narsil ja UÜ Neeva Ehitus vahelise võlasuhte põhjendamatu eitamine kahjustab hageja õigusi ja huve. 2(6)

2-13-38118 Hageja pankrotimenetluses staatuse väljaselgitamiseks peab olema tuvastatud, et võlausaldaja nõue on täies ulatuses rahuldatud, mille kohta on esitatud käesolev hagiavaldus ja hagiavaldus esitatakse väljaspool pankrotimenetlusest. Siiamaani ei ole keegi OÜ-le Narsil teatanud ega tõestanud, et OÜ Narsil nõue on rahuldatud kolmanda isiku poolt. Hageja väidab, et tema nõue UÜ Neeva Ehitus pankrotimenetluses ei ole rahuldatud ja OÜ Narsil võlasuhe UÜ-ga Neeva Ehitus ei ole lõppenud. Tuvastushagi eesmärk on saavutada selgus OÜ Narsil ja UÜ Neeva Ehitus vahelises võlasuhtes. Hageja nõudeks on tunnustada õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu seisuga 11.09.2013 UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Narsil vahel (tl 24-26). Kohus võttis hagi 26.11.2013 määrusega menetlusse (tl 64-65). Kostja vaidles oma kirjalikus vastuses hagile vastu (tl 75), leides, et pankrotiseaduse § 105 järgi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Pankrotiseaduse § 143 lg.1 järgi pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised. Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. 24.09.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtunik Tamara Šabarova tegi määruse, millega kinnitas UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. Seega, kõik nõuded UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses on tuvastatud. Kohus kinnitas 24.09.2013 määrusega pankrotihalduri 6. septembril 2013 esitatud jaotusettepaneku OÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses järgmises jaotises: Maksu- ja Tolliamet, teise järku nõude summas 55965,45 euro. Kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt teisi võlausaldajaid UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole. Seega, kinnitatud jaotusettepanek sisaldab kõiki tunnustatud nõudeid, mis eksisteerivad UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. Kostja leidis, et arvestades asjaoluga, et OÜ Narsil väidetava nõude puudub kinnitatud jaotusettepanekus, siis tema hagiavalduse ei kuulu rahuldamisele. Esitatud hagi on õiguslikult perspektiivitu ja selle tõttu ei kuulu rahuldamisele. Hageja esitas 17.03.2014 oma kirjalikud seisukohad kostja vastuväidete suhtes (tl 91-101), milles võrreldes 18.08.2013 hagiavaldusega täpsustab kuupäeva, mille seisuga ta palub tunnustada õigussuhte olemasolu. Samuti täiendab hageja sellega oma õiguslikku väidet ja asja faktilisi asjaolusid, ilma et see muudaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. Hageja palub kohut tunnustada õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) ja OÜ Narsil vahel seisuga 17.03.2014. Hageja arvates omab hagi käesoleva menetluse raames küll õiguslikku perspektiivi. Kohus otsustab, kas võlasuhe poolte vahel on lõppenud või säilinud. Mitte midagi enamat hageja ei taotlegi. Hageja kinnitab, et käesolevas tuvastushagis on hageja poolt taotletav eesmärk saavutada selgus OÜ Narsil ja UÜ Neeva Ehitus vahelises võlasuhtes ja tuvastada võlasuhte puudumine või olemasolu nende vahel. Käesolevas menetluses on arutamisel vaid üks küsimus – õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu või selle puudumise kahe juriidilise isiku vahel. Hageja märgib, et põhiseaduse §-le 15 tuginedes on temal õigus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Eelistungil 8.04.2014 jäid pooled oma seisukohtade juurde.

3(6)

2-13-38118 Kostja leidis, et hagi tuleb kas jätta rahuldamata või läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse tõttu. Hageja leidis, et pankrotimenetlus käib nii kohtulikus kui ka kohtuvälises menetluses. Kuna antud asjas osutus pankrotihalduri kaudu käiv kohtuväline menetlus hagejale ebaedukaks siis soovib hageja minna oma nõude kaitsmiseks kohtulikku teed. Hageja seisukohalt olenemata pankrotimenetluse tulemustest ja selles tehtud otsustustest võib kohus sisuliselt arutada ja teha lahendi ka antud tuvastushagis.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 425 lg 1 ja lg 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata. Vajaduse korral peab kohus hagi läbivaatamata jätmise otsustamiseks kohtuistungi. Hageja palub tunnustada õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu UÜ Neeva Ehitus ja OÜ Narsil vahel seisuga 17.03.2014. Hageja väitel on käesolevas menetluses arutamisel vaid üks küsimus – õigussuhte (kui võlgniku ja võlausaldaja) olemasolu või selle puudumise kahe juriidilise isiku vahel. Siiamaani ei ole keegi OÜ-le Narsil teatanud ega tõestanud, et OÜ Narsil nõue on rahuldatud kolmanda isiku poolt. Hageja väidab, et tema nõue UÜ Neeva Ehitus pankrotimenetluses ei ole rahuldatud ja OÜ Narsil võlasuhe UÜ-ga Neeva Ehitus ei ole lõppenud. OÜ Narsil tuvastushagi eesmärk on saavutada selgus OÜ Narsil ja UÜ Neeva Ehitus vahelises võlasuhtes. Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-03-898 (UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetlus) kinnitas Viru Maakohus 24. septembri 2013 määrusega pankrotihalduri 6. septembril 2013 esitatud jaotusettepaneku UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses. OÜ Narsil esitas 5. oktoobril 2013 määruskaebuse jaotusettepaneku kinnitamise kohtumääruse peale. Viru Maakohus keeldus 30.10.2013 määrusega OÜ Narsil poolt 05. oktoobril 2013 esitatud määruskaebust Viru Maakohtu 24. septembri 2013 kohtumääruse peale menetlusse võtmast. Kohus leidis, et ei ole OÜ-l Narsil õigust jaotusettepaneku kinnitamise määruse peale määruskaebust esitada, sest ta ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja kes esitas vastuväite jaotusettepaneku peale. Seoses OÜ Narsil võlausaldaja staatuse kaotamisega 13. juunil 2013, mil oli tema nõue UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu täies ulatuses rahuldatud, tagastas kohus läbivaatamatult OÜ Narsil esitatud vastuväited jaotusettepanekule. OÜ Narsil esitas 08.11.2013 määruskaebuse, milles vaidlustas tsiviilasjas nr. 2-03-898 30.10.2013 Viru Maakohtu määruse täies ulatuses. Tartu Ringkonnakohus 18.12.2013 määrusega jättis määruskaebuse rahuldamata ja määrus muutmata. Määrus jõustus 18.12.2013. Eeltoodust lähtuvalt järeldab kohus, et tsiviilasjas nr 2-03-898 tehtud Viru Maakohtu 30.10.2013 määruses on juba tuvastatud, et OÜ Narsil nõue summas 180, 94 eurot UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu on täies ulatuses rahuldatud. See kohtumäärus jõustus 18.12.2013.

4(6)

2-13-38118 Tsiviilasjas nr 2-03-898 tehtud Viru Maakohtu 30.10.2013 määruse kohaselt ei ole OÜ-l Narsil jaotusettepaneku kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust, sest ta ei ole pankrotimenetluses võlausaldaja, kes esitas vastuväite jaotusettepaneku peale. Seoses OÜ Narsil võlausaldaja staatuse kaotamisega 13. juunil 2013, mil oli tema nõue UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu oli täies ulatuses rahuldatud, tagastas kohus läbivaatamatult OÜ Narsil esitatud vastuväited jaotusettepanekule. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ja tsiviilasja nr 2-03-898 materjalidest lähtudes ei ole hagi esitamine UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu seisuga 17.03.2014 õigussuhte olemasolu tunnustamise nõudes põhjendatud, kuna 30.10.2013 tsiviilasjas 2-03-898 tehtud kohtumäärusega on juba tuvastatud, et OÜ Narsil nõue summas 180,94 eurot UÜ Neeva Ehitus (pankrotis) vastu on täies ulatuses rahuldatud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning esitatud hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel. Kohus leiab, et hageja viited põhiseaduse §-le 15 on antud juhul alusetud, kuna hagejal oli võimalus realiseerida oma õigusi eelpool märgitud pankrotimenetluses tsiviilasjas nr 2-03898, mida ta ongi teinud (sh määruskaebemenetluses). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg-st 1 tulenevalt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivu tagastamine 5(6)

2-13-38118

Hageja esitas 7.03.2014 kohtule taotluse riigilõivu osalise tagastamiseks, kuna hageja ei ole nõus kohtu järeldusega, et tegemist on pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõudega (tl 8283). Hageja palub muuta Viru Maakohtu 30.08.2013 kohtumäärust, muuta nõutava riigilõivu suurust vastavalt TsMS § 125 sätestatule ning tagastada hagejale käesolevas menetluses ülemakstud riigilõiv 190 euro ulatuses TsMS § 150 lg 1 p1 alusel. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks Kohus, kontrollinud Riigikassa andmeid, tuvastas, et hageja esindaja Valeri Kois tasus 18.08.2013 Rahandusministeeriumi kontole viitenumbriga 2900072136 riigilõivu summas 50 eurot (selgituses märgitud „riigilõiv: hageja: osaühing Narsil avaldus“) ja 13.09.2013 riigilõivu summas 200 eurot (selgituses märgitud „riigilõiv asjas 2-13-38118 Kois Valeri“), kokku 250 eurot (tl 16, 28). Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata tuleb hagejale tagastada kogu menetluses tasutud riigilõiv. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale tuleb tagastada kogu tsiviilasjas nr 2-13-38118 tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Tagastatav summa kanda OÜ Narsil arveldusarvele nr XXX Kohtumääruse avalikult teatavakstegemine TsMS § 452 lg 1 kohaselt tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg 1 ja 2 kohaselt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine ei välista ega piira kohtu kohustust toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte, kui seda ei anta talle kätte TsMS § 453 lõikes 1 nimetatud viisil. TsMS § 463 lg 2 alusel kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodud põhjendustel tehakse kohtumäärus avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 8.04.2014 kell 16.00 ja toimetatakse menetlusosalistele kätte.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.