Alfavir OÜ hagi Finnhus Installation OÜ ja S. E. vastu võlgnevuse nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
10.märts 2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Alfavir OÜ (RKxxx, asukoht: Ümera 24-5 Tallinn 13816)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaat Oksana Sobko
Kostja I:
Finnhus Installation OÜ (RKxxx, asukoht: xxx) S. E. (IKxxx, elukoht: xxx)
Kostja II
Vandeadvokaat Hillar Villers Kostja II esindaja:
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi põhivõlgnevuse väljamõistmise nõudes tervikuna ja S. E. vastu esitatud viivise nõudes osaliselt.
2.Välja mõista Finnhus Installation OÜ-lt (RK xxx) ja S. E. ́ilt (IK xxx) solidaarselt Alfavir OÜ (RKxxx) kasuks põhivõlgnevus summas 8 586,28 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus tuhat eurot 28 senti) eurot.
3.Välja mõista S. E. ́ilt (IK xxx) Alfavir OÜ (RKxxx) kasuks viivisevõlgnevusena 8586,28 (kaheksa tuhat viissada kaheksakümmend kuus tuhat eurot 28 senti) eurot.
4.Jätta menetluskulud solidaarselt Finnhus Installation OÜ (RKxxx) ja S.
E. (IK
xxx) kanda. Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates..
ASJAOLUD
1.Puitaken OÜ (edaspidi müüja) ja kostja I sõlmisid 04.08.2010 müügilepingu nr ML008041. 05.10.2010 koostasid pooled vastuvõtmise-üleandmise akti, mille alusel võttis kostja I ostjana vastu müüja poolt müügilepingu alusel valmistatud tooted. Müüja esitas selle kohta arved: 1) 24.09.2010 arve nr 00924-1 summas 10 254,11 eurot; 2) 01.10.2010 arve nr 01001-1 summas 2631, 37 eurot; 3) 01.11.2010 arve nr 01101-3 summas 222,86 eurot. 16.09.2010 sõlmisid müüja ja kostja I uue müügilepingu ML00916-2 ning 13.11.2010 akti alusel võttis kostja I ostjana vastu müügilepingu alusel valmistatud tooted. Nimetatud kauba eest esitati arved: 1) 12.11.2010 arve nr 01112-1 summas 1870,72 eurot; 2) 12.11.2010 arve nr 01112-2 summas 1869,10 eurot. 13.11.2010 esitas kostja II müüjale kirjaliku avalduse, milles ta garanteeris isiklikult tasu müüjalt saadud kauba eest kokku summas 10 457 eurot kuni 31.detsembrini 2010 ja maksmisega viivitamise korral viivise tasumise 0,15% iga viivitatud päeva eest. Hageja leiab, et tegemist on oma sisult käendusega. Kostja I tasus arved üksnes osaliselt. 03.02.2011 esitas müüja kostjatele nõudekirja palvega tasuda võlgnevus. 17.05.2011 tasuti 12.11.2010 arve nr 01112-1 summas 1870,72 eurot. Ülejäänud arved on tasumata või tasutud osaliselt: 1) 24.09.2010 arve nr 00924-1 on tasumata summas 3862,95 eurot; 2) 01.10.2010 arve nr 01001-1 on tasumata summas 2631, 37 eurot; 3) 01.11.2010 arve nr 01101-3 on tasumata summas 222,86 eurot; 4) 12.11.2010 arve nr 01112-2 on tasumata summas 1869,10 eurot. Kokku on võlgnevus summas 8 586,28 eurot. 29.08.2013 loovutas müüja nõuded kostjate vastu hagejale. Hageja on esitanud kostjatele nõudekirja, kuid kostjad ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja palub: 1) välja mõista kostjatelt solidaarselt sissenõutavaks muutunud võlgnevus summas 8 586,28 eurot; 2) välja mõista kostjalt II hageja kasuks viivis summas 10457 eurot.
2.Kohus toimetas kostjale I menetlusdokumendid kätte TsMS § 327 lg.1 järgi hoiustamisega (tl 57-59, 96-98). Kostja I vastust hagile ei esitanud.
3.Kostja II vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt on hageja esitanud vaidluses tähtsust omavad faktilised asjaolud moonutatult ning on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud välja toomata ja tõendid esitamata. Hageja viitab hagis müügilepingutele, kuid ei esitanud nimetatud müügilepinguid. Hagi lisadena 3-5 ja 7-8 on hageja esitanud 5 arvet, millest hagi kohaselt on kostja I poolt tasumata arved nr-d 00924-1, 01001-1, 01101-3 ja 01112-2 kogusummas 8 586,28 eurot. Nimetatud arvetest ei selgu seotus 05.10.2010 ja 13.11.2010 aktidega. Kõrvutades aktid ja arved, selgub, et aktis on toodud toodete loetelu, mis ei kattu arvetel olevate toodetega. Arvetele 01001-1 ja 01101-3 puuduvad viited lepingutele või aktidele, mille alusel need on esitatud. Arved 00924-1 ja 01001-1 on koostatud enne 05.10.2010 akti koostamist, mis tõendab nõuete alusetust. Ka 13.11.2010 akt ja arved nr-d 01112-1 ja 01112-2 ei kattu toodete osas ning arvel 01112-2 puuduvad viited lepingule või aktile. Mõlemad arved on koostatud enne akti koostamist.
Kostja II ei ole käendanud müügilepingutest tulenevaid nõudeid ja käendatav kohustus puudub. Nimetatud kiri on käsitletav kostja II kinnitusena, et talle kui eraisikule müüja poolt kauba müümisel, tasub ta selle maksumuse 10 457 eurot hiljemalt 31.12.2010. Müüja ei ole kostjale II kaupa müünud, seega puudub kostjal II tasumise kohustus. Juhul, kui kostja II ja hageja õiguseellase vahel oleks enne nõude loovutamist olnud kehtiv käendusleping, siis see on lõppenud. Kirjast nähtub, et kohustuse täitmise tähtaeg oli piiratud kuupäevaga 31.12.2010. Hageja viivisenõue on põhjendamatu ja hagi rahuldamise korral taotleb kostja viivise vähendamist. Kostja II leiab, et põhikohustuse puudumise tõttu puudub tal ka kohustus viivise tasumiseks. Viivisenõue on ebamõistlikult suur. Mõistlik suurus oleks 500 eurot. Hagile lisatud dokumentidest ei selgu, et hageja oleks nõude loovutamise teel omandanud nõude kostja I vastu. Müüja poolt on nõude loovutusteade allkirjastamata ning allkirjastamata loovutusteade ei too kaasa õiguslikke tagajärgi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus tuleb rahuldada põhivõlgnevuse osas tervikuna ja kostja II vastu esitatud viivise nõudes osaliselt.
5.Hagi ese: välja mõista kostjatelt solidaarselt põhivõlgnevus summas 8 586,28 eurot ja viivis summas 10457 eurot.
6.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) Puitaken OÜ (edaspidi müüja) ja kostja I sõlmisid 04.08.2010 müügilepingu nr ML008041 ja 16.09.2010 müügilepingu ML00916-2. Müügilepingu pooled on koostanud vastuvõtmise-üleandmise aktid, mille alusel võttis kostja I ostjana vastu müüja poolt müügilepingute alusel valmistatud tooted. 2) Kostja I poolt on tasumata või on tasutud osaliselt: 24.09.2010 arve nr 00924-1, millest on tasumata summas 3862,95 eurot; 01.10.2010 arve nr 01001-1, millest on tasumata summas 2631, 37 eurot; 01.11.2010 arve nr 01101-3, millest on tasumata summas 222,86 eurot; 12.11.2010 arve nr 01112-2, millest on tasumata summas 1869,10 eurot. 3) Kostja II oli kostja I juhatuse liige, kes allkirjastas kostja I nimel müügilepingud ja üleandmise-vastuvõtu aktid. 4) kostja II on esitanud müüjale (Puitaken OÜ) kinnituse järgmises sõnastuses: „Mina, S. E., isikukood 38408222232, isiklikult garanteerin tasu Puitaken OÜ-le tarnetud kauba eest summas 10 457,00 eurot ... kuni 31.detsembrini 2010 a. Maksmisega viivitamise korral garanteerin viivise tasumise suuruses 0,15% iga viivitatud kalendripäeva eest.“ Kinnitus on kostja II poolt allkirjastatud 13.11.2010.
7.Nõudeõiguse loovutamise seaduslikkus 7.1 Kostja II leiab, et nõue ei ole hagejale üle läinud, kuna loovutusteade on allkirjastamata. 7.2 VÕS § 164 lg.1 kohaselt võlausaldaja võib nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule. VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et ta on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
Nõude loovutamine on käsutustehing (TsÜS § 6 lg.3), mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale. 7.3 Maakohus on seisukohal, et teade ei ole iseenesest nõudeõigust tõendavaks dokumendiks. Allkirja puudumine nõudeõiguse loovutamise teatel ei tee teadet olematuks. VÕS § 170 kaitseb võlgnikku ning juhul, kui kostjatel võlgnikena oli kahtlusi nõude loovutamise seaduslikkuse osas, oli neil õigus nõuda VÕS § 172 alusel nõude loovutamise dokumenti. Maakohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud (VÕS § 170).
8.Nõue kostja II vastu 8.1 Hageja leiab, et kostja II on andnud käenduse müügilepingutele. 8.2 VÕS § 142 lg.1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Füüsilisest isikust käendaja puhul tuleb tuvastada, kas ta tegutses käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmist tagades majandus- või kutsetegevuses või väljaspool seda. Samuti on oluline eristada käendaja isiklikku seotust põhivõlgnikuga ja käendaja vahetut majanduslikku huvi põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu. 8.3 Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja II oli kostja I juhatuse liige, kes on hagis nimetatud müügilepingud sõlminud ning tõendamist on leidnud, et nn kinnituse allkirjastamise seisuga oli kostjale I esitatud arvetest tulenev nõude suurus 10 457 eurot (tl 12, 19-20, 25, 84-89). 17.05.2011 tasus kostja I võlgnevusest 1870,72 eurot ja võlgnevuse suuruseks jäi 8586,28 eurot. 8.4 Maakohus leiab, et kostja II, kes oli kostja I juhatuse liige 13.11.2010, on võtnud füüsilise isikuna kohustuse tasuda müüja pool tarnitud kauba eest 10 457 eurot hiljemalt 31.detsembriks 2010 a. Kohus ei pea usaldusväärseks kostja II vastuväiteid, et tegemist oli nn tulevase kohustuse käendusega. VÕS §-st 142 lg.2 tuleneb, et tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Antud juhul on raske määratleda nn kinnitusest tulenevat kohustust füüsilisele isikule S. E.ile tarnitud kauba eest. Maakohus on seisukohal, et 13.11.2010 S. E.i poolt allkirjastatud kinnitust tuleb lugeda kostja II käenduseks kostja I nimel sõlmitud müügilepingutele. Nimetatud käendusest tuleneb kostja II tahe vastutada müüja ees kostja I kohustuste täitmise eest. Kostja II allkiri käendusel kinnitab tema tahteavaldust. Kohus ei nõustu kostja II väitega, et käendus oli piiratud tähtajaga 31.12.2010 (VÕS § 142 lg.3). Käendusest tuleneb üksnes kohustuse täitmise tähtaeg. 8.5 Kohtule esitatud 04.08.2010 müügilepingu ja 16.09.2010 müügilepingu müügieseme spetsifikatsioonidest ja vastuvõtu aktidest nähtub, et kostja I on kätte saanud kõik müügilepingu müügieseme spetsifikatsioonis märgitud tooted ja seda on kinnitanud kostja I seadusliku esindajana S. E. (kostja II). Seega põhjendatud vastuväidete esitamiseks piisanuks kostjatel esitada kohtule tõendid, et nad on lepingutest tuleneva kohustuse täitnud. Selliseid tõendeid ei ole kostjad kohtule esitanud. 8.6 Asjaolu, et kostjale esitatud arvetel on mõnel juhul märgitud kaubanimetus erinevalt müügilepingu spetsifikatsioonis ja aktist märgitust, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. 8.7 Müügilepingu nr ML00804-1 müügieseme maksumus oli ilma käibemaksuta 178 067 krooni ehk 11380,56 eurot ja müügilepingu ML009916-2 müügieseme maksumus oli ilma
käibemaksuta 48 784 krooni ehk 3117,87 eurot. Müügilepingutest nähtub, et kostjal I oli kohustus tasuda müüjale ilma käibemaksu arvestamata 226 851 krooni ehk 14 498,42 eurot (käibemaksuga 17 398,10 eurot). Müüja esitas kostjale I arved summas kokku 16 848,16 eurot. Kostja I on tasunud arvetes nõutud summadest arve nr 00924-1 osaliselt summas 6391,16 eurot (100 000 krooni) arve nr 01112-1 täielikult summas 1870, 72 eurot. Kokku on kostja I tasunud müügilepingutest tuleneva kohustuse summas 8261,88 eurot. Eelpool nimetatud müügilepingute alusel esitatud arvetest tulenev kohustus on jäänud seega summas 8586,28 eurot. 8.8 Tulenevalt sellest, et müüjapoolne kohustuse täitmine on tõendatud, on hagi õiguslikult põhjendatud ja tõendatud summas 8586,28 eurot.
9.Viivise nõue kostja II vastu Maakohus on seisukohal, et müüjal pidi olema juba 31.detsembriks 2010 (käenduslepingus märgitud kohustuse täitmise tähtpäev) mõistetav, et kostjad on raskustes kohustuse täitmisega. Ka see, et peale 17.05.2011 makset summas 1870,72 arve nr 01112-2 eest enam uusi laekumisi kostjatelt ei tulnud, pidi müüjat tähelepanelikuks tegema ja teda sundima aktiivsemale tegevusele võlgnevuse kättesaamiseks. Müüja loovutas nõude hagejale alles 29.08.2013. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et viivise nõuet tuleb vähendada ja põhjendatud viivise nõudeks kostja II vastu on 8586,28 eurot, so põhinõude ulatuses.
10.Nõue kostja I vastu. Kohus leiab, et kuna menetlusdokumendid edastati kostjale I TsMS § 327 alusel, tuleb lugeda menetlusdokumendid kostjale I kättetoimetatuks. Kostja I vastust kohtule ei esitanud. Hageja on hagis nõuet kostja I vastu õiguslikult põhistanud ning tõendanud kohtule esitatud müügilepingute (tl 84-87), OÜ Puitaken kontoväljavõtte (tl 88-89) ja kauba üleandmisevastuvõtmise aktidega (tl 12, 25), millest tuleneb, et kostja I on müügilepingutes märgitud kauba kätte saanud. Kuna kostja I ei ole tõendanud, et ta on lepingutest tuleneva kohustuse täitnud, tuleb hagi rahuldada summas 8586,28 eurot.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 162 lg.1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
seoses hagi rahuldamisega, tuleb menetluskulud jätta
TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kohtunik O. Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.