Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-13-61057

ASJAOLUD

XXXOÜ esitas 23.12.2013 Harju Maakohtule hagi OÜ XXXja XXX vastu võla ja viivise väljamõistmiseks. Kohus jättis 02.01.2014 määrusega XXXOÜ hagi OÜ XXXja XXX vastu menetlusse võtmata XXX vastu esitatud nõuete osas. Kohus võttis 15.01.2014 määrusega XXXOÜ hagi OÜ XXXvastu võla ja viivise väljamõistmiseks menetlusse. Kostja tegi 06.03.2014 hagejale kompromissettepaneku, mille kohaselt tasub kostja hagejale nõude summa 599,15 eurot + viivised 57,63 eurot+ 1⁄2 riigilõivust, so 72,50 eurot ehk kokku 729,28 eurot. Hageja nõustus 13.03.2014 kohtule edastatud vastuses kostja eelnimetatud kompromissettepanekuga. Hageja esitas 13.03.2014 kohtule ka avalduse riigilõivu summas 72,50 eurot tagastamiseks. Kostja kinnitas 20.03.2014 ekirjaga, et jääb oma 06.03.2014 kompromissettepaneku juurde, mille kohaselt tasub kostja hagejale 729,28 eurot ning tegi ettepaneku nimetatud summa tasumiseks 5 tööpäeva jooksul kompromissi jõustumisest ja kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamisõiguse lühendamiseks 3 päevani. Kohus selgitas 27.03.2014 kohtukirjaga pooltele muuhulgas, et kohtute infosüsteemi kohaselt on poolte vahel olnud sama eseme suhtes maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasja numbriga 2-13-47082, mille raames on hageja maksnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot. Harju Maakohtu 27.11.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-47082 keelduti XXXOÜ hagiavaldust menetlusse võtmast, kuna 06.11.2013 kohtumäärusega antud 14 päeva jooksul hageja ei esitanud hagiavaldust ettenähtud vormis ega tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetlusse, ning menetluskulud jäeti XXXOÜ kanda. Harju Maakohtu 27.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-13-47082 jõustus 13.12.2013. Tsiviilasjas nr 2-13-61057 tuli hagiavalduse esitamisel tasuda 100 eurot (hagiavaldus oli esitatud AET-i kaudu). Kohus leidis, et hagejal ei ole võimalik taotleda tsiviilasjas numbriga 2-13-47082 tasutud riigilõivu tagastamist ka mitte osaliselt käesolevas tsiviilasjas. Hageja esitas 31.03.2014 kostjale ja kohtule uue vastuse kostja kompromissettepanekule, mille kohaselt hageja nõustub 06.03.2014 kostja poolt esitatud kompromissettepanekuga järgnevatel tingimustel: kostja tasub hagejale nõude summa 599,15 eurot + viivised 57,63 eurot + 1⁄2 hageja tasutud riigilõivust summas 145 eurot, s.o. 72,5 eurot ehk kokku 729,28 eurot hageja arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis 7 päeva jooksul alates kompromissettepaneku vastuse kättesaamisest. Hageja palus ühtlasi kohtul tagastada 1⁄2 tasutud riigilõivust, s.o. 50 eurot hageja

2-13-61057 XXXOÜ arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis. Hageja kinnitas 01.04.2014 ekirjaga kompromissisumma 729,28 eurot tasumist 5 tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga hõlmamata menetluskulude suhtes kokkulepet kohtule avaldanud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist hageja kontole. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasjas nr 2-13-61057 tasutud riigilõivust, so summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda XXXOÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.