lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-22-14

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 02.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-22-14
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
02.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1368
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KOS § 12 lg 3TsMS § 20 lg 1Lahendi tegemisel osaleva kohtukoosseisu liikmedEhS § 32Projekteerimistingimuste andmisest keeldumineKOS § 11 lg 1TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 669 lg 1Menetlusõiguse normi oluline rikkumineTsMS § 691Riigikohtu pädevus kassatsioonkaebuse lahendamisel

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Mittetulundusühing Tantsutrupp Modus80010774(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

3-2-1-22-14

Otsuse kuupäev

Tartu, 2. aprill 2014. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Henn Jõks ja Lea Laarmaa

Kohtuasi

Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu hagi Piret Torm-Kriisi (Torm-Kriis), Tarmo Kriisi (Kriis) ja Mittetulundusühingu Tantsutrupp Modus vastu korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas tantsutundide korraldamise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34488

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Hageja Silvia Reinpuu, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Hageja Sulev Reinpuu, esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja Piret Torm-Kriis, esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja Tarmo Kriis, esindaja vandeadvokaat Margus Mugu Kostja Mittetulundusühing Tantsutrupp Modus (registrikood 80010774), esindaja vandeadvokaat Margus Mugu

Asja läbivaatamise kuupäev

17. märts 2014. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 2-12-34488 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu kassatsioonkaebuselt 19. novembril 2013 tasutud kautsjon 70 (seitsekümmend) eurot Advokaadibüroo GLIMSTEDT OÜ kontole

nr 17000681438 (Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Silvia Reinpuu ja Sulev Reinpuu (hagejad) esitasid 30. augustil 2012 Harju Maakohtule hagi Piret Torm-Kriisi (kostja I), Tarmo Kriisi (kostja II) ja Mittetulundusühingu Tantsutrupp Modus (kostja III) vastu, milles palusid keelata kostjatel Tallinnas Juhkentali 22 asuva hoone (hoone) esimesel korrusel paikneva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevus, sealhulgas tantsutundide korraldamine, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmine. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hagejad hoone teisel korrusel paikneva eluruumi nr 4 ühisomanikud ja elavad selles korteris. Kostjad I ja II on hoone esimesel korrusel paikneva mitteeluruumi nr 18 ühisomanikud. Kostja III on mittetulundusühing, mis põhikirja p 1 kohaselt ühendab tantsimist harrastavaid inimesi. Kostja II on kostja III juhatuse liige. Kostja I on tantsustuudio peamine eestvedaja, kes tegutseb tantsu- ja võimlemisõpetajana. Kostjatel ei ole õigust tegeleda hoone esimesel korrusel tantsutundide andmise ja tantsimisega. Hoonet võib kasutada vaid ehitise jaoks ettenähtud kasutusotstarbel. Hoone kasutamine tantsustuudio pidamiseks on vastuolus hoone kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega. Kuna hoone kasutamine tantsustuudio või huviringi pidamiseks ei ole kooskõlas kasutusloaga, siis on selline tegevus vastuolus ehitusseaduse (EhS) § 32 lg-ga 3. Korteriomandiseaduse (KOS) § 12 lg 3 kohaselt on hagejatel õigus nõuda, et kõik korteriomanikud kasutaksid korteriomandit õiguspäraselt. Seetõttu tuleb kostjate eelnimetatud tegevus keelata.
2.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostjad kasutavad ruumi nr 18 juba alates 2001. aastast. 23. märtsi 2006. a ülevaatuse akti kohaselt esitati kasutusloa taotlemisel ülevaatuseks ainult ümberehitatud korterelamu pealeehitus, mitte kogu ehitis. Kasutusluba kogu hoone kohta ei olegi, sest hoone on valminud 1938. aastal, mil praegused seadused ja nõuded ei kehtinud. Tantsuga tegelemine ei saa olla õigusvastane ega hagejate huve kahjustav. Hagejate õigusi võib teoreetiliselt rikkuda kostjate ruumidest lähtuv mõjutus, kuid mitte mingi konkreetne tegevuse liik.
1.jaanuaril 2013 jõustunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 78 § 1 lg 4 järgi on ehitise kasutamise otstarvete loetelu toodud nimetatud määruse lisas. Loetelus sisaldub muu hulgas ka koodi nr 12331 all ilu- ja isikuteenuste hoone. Tantsuõpetus kui inimese esteetilise ja füüsilise harimise teenus kuulub isikuteenuste alla.
3.Harju Maakohus rahuldas 20. mai 2013. a otsusega hagi ja keelas kostjatel hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsustuudio tegevuse, sealhulgas igasuguste tantsutundide korraldamise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevusteks kasutusõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus kostjate kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt laieneb kasutusluba kogu hoonele. Kasutusloa p 2 järgi on kõnealuse hoone kasutamise otstarbeks muuhulgas märgitud „muu kolme või enama korteriga elamu;

ilu- ja isikuteenust osutava ettevõtte hoone, nagu näiteks juuksuritöökoda, solaarium ja saun". Selline kasutusluba ei anna õigust pidada tantsustuudiot. Tantsustuudio pidamine ei ole ilu- ega isikuteenuse osutamine. Kuna hoone kasutamine tantsustuudio pidamiseks on vastuolus kasutusloas märgitud kasutamise otstarvetega, samuti EhS § 32 lg-ga 3 ja KOS § 12 lg-ga 3, siis tuleb keelata kostjatel tantsustuudio pidamine ja tantsutundide korraldamine.

4.Kostjad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 24. oktoobri 2013. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis ringkonnakohus võrdsetes osades hagejate kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nõuavad hagejad kostjatelt I ja II, et nimetatud isikud ei kasutaks neile kuuluvat korteriomandit tantsustuudiona. Teiseks nõuavad hagejad, et kostjad I ja II ei annaks oma korteriomandit samasuguseks tegevuseks kasutada kolmandatele isikutele. Kolmandaks nõuavad hagejad kui korteriomanikud korteriomanikuks mitteolevalt kostjalt III, et viimane ei kasutaks kostjatele I ja II kuuluvat korterit tantsustuudiona ega annaks sellist õigust ka kolmandatele isikutele. Esimese nõude aluseks on KOS § 12 lg 3 ja KOS § 11 lg 1 p 1, teise nõude aluseks KOS § 12 lg 3, § 11 lg 2, § 11 lg 1 p 1. Kolmanda nõude aluseks on asjaõigusseaduse § 89 ja § 71 lg 4. Hagejad on väitnud, et kostjad kasutavad korteriomandit vastuolus kasutusloas märgitud kasutusotstarbega. Hagejad on tuginenud ka sellele, et kostjad tekitavad lubamatut müra. Lubamatu müra tekitamine ei ole aga tõendatud. Hagejad on soovinud seda tõendada tsiviilasjas nr 2-08-74721 tehtud Harju Maakohtu otsusega, see ei ole aga piisav. Asjaolu, et kunagi põhjustasid kostjad lubamatut müra, ei tähenda, et seda jätkuvalt tehakse. Hagejate kasuks on tehtud jõustunud kohtuotsus, mida ei ole täitmisele pööratud. Hagi rahuldamiseks ei anna alust see, kui kostjatele I ja II kuuluva reaalosa kasutamine on vastuolus hoonele väljastatud kasutusloas näidatud ehitise kasutusotstarbega. KOS § 12 lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korterit kasutatakse seaduse kohaselt. Kasutusluba on haldusakt, mitte seadus. Korteriomanikele ei ole antud õigust nõuda ehitise haldusakti vastase kasutamise lõpetamist. Seadusest ei tulene korteriomaniku õigust nõuda eraõiguslikus suhtes tsiviilkohtumenetluse korras avalik-õiguslike nõuete täitmist. Kui korteriomanik leiab, et teine korteriomanik kasutab oma korteriomandit vastuolus kasutusloa kui haldusaktiga, võib ta pöörduda avaliku võimu poole taotlusega, et avalik võim täidaks tal lasuvaid ülesandeid.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Hagejad paluvad kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse normi, sest ringkonnakohtu otsusele on alla kirjutanud kohtunik Ülle Jänes, kes asja arutamisel ei osalenud. See on menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis on otsuse tingimusteta tühistamise aluseks. Samuti kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse normi, kui leidis, et hagejad ei saa nõuda, et kostjad kasutaksid oma korteriomandi reaalosa vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, et kasutusluba ei ole seadus, vaid haldusakt. Kuna hoone kasutamine tantsustuudiona ei ole kooskõlas kasutusloas märgitud kasutusotstarbega, siis on kostjate korteriomandi kasutamine tantsutundide andmiseks ja tantsimiseks vastuolus EhS § 32 lg-ga 3, mille kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel. Hagejad on kogu menetluse vältel tuginenud sellele, et kostjad kasutavad ehitist vastuolus ehitusseadusega.
7.Kostjad vaidlevad kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 669 lg 1 p 3 ning § 692 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb TsMS § 691 p 2 alusel saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Toimiku materjalide kohaselt (tl 142) on ringkonnakohus asja 4. oktoobri 2013. a istungil arutanud koosseisus kohtunikud Kaupo Paal, Ele Liiv ja Reet Allikvere. Ringkonnakohtu 24. oktoobri 2013. a otsusele on aga alla kirjutanud kohtunikud K. Paal, R. Allikvere ja Ülle Jänes. Seega asendus asja lahendamisel kohtukoosseis. Nii kohtute seaduse § 37 lg-st 3 kui ka TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt võib kohtukoosseis asja arutamisel vahetuda. TsMS § 20 lg 1 kohaselt, kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale.
10.Kolleegium on seisukohal, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 669 lg 1 p 3 alusel tühistada, kuna asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis. Kuna otsusele kirjutas alla kohtunik, kes ei osalenud viimasel istungil ja järgitud ei ole kohtukoosseisu vahetumise, siis on tegemist TsMS § 669 lg 1 p-s 3 nimetatud rikkumisega ja seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada kassatsiooniastmes. Hagejad on sellele rikkumisele kassatsioonkaebuses ka tuginenud.
11.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemustest.
12.Tasutud kassatsioonikautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Jaak Luik, Henn Jõks, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.