Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-13-13090 täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (TsMS § 444 lg 4, § 448 41). Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebust kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab isik hoolimata menetlusabi taotluse esitamisest, esitama kaebetähtaja jooksul kaebuse, ka juhul kui taotleb kaebuse esitamiseks menetlusabi. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude rahalise suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Asjaolud ja menetluse käik As MiniCredit esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 414,40 euro saamiseks. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ja Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule asja lahendamiseks hagimenetluse korras. Viru Maakohus jättis avalduse käiguta ning kohustas avaldajat esitama nõuetekohast hagiavaldust ja tasuma täiendavat riigilõivu. AS MiniCredit esitas Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt sõlmis kostja hagejaga laenulepingu. Laenulepingu alusel sai kostja laenu summas 2000 krooni. Hagiavalduses nõuab hageja välja mõista kostjalt võlgnetavat laenusummat 127,82 eurot; intressi summas 31,32 eurot, viiviseid summas 127,82 eurot ja meeldetuletuste tasu summas 25,56 eurot. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja edastas kostjale. Kostja tunnistas nõuet, kuid palus jätta temalt välja mõistmata meeldetuletustasu summas 25,56 eurot ja viivist summas 127,82 eurot. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt . Kohus tuvastas kohtule esitatud lepingu ja selle lisade põhjal, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping (t.l. 17; 20-32). Kostja tunnistas oma vastuses hageja nõuet, kuid palus viivist ja meeldetuletustasu jätta välja mõistmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 402, 406 lg-te 1 ja 2 ning 415 lg 1 alusel võib hageja nõuda laenu põhiosa tagastamist, intressi, viivise ja võla sissenõudmisega seotud kulude maksmist. 2/3

2-13-13090 VÕS § 113 lg 8 alusel viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Kostja palus jätta temalt viivist välja mõistmata, kohus hindab esitatud taotlust viivise vähendamise taotlusena. Hageja palus välja mõista kostjalt viivist kokku summas 255,64 eurot, mis on kaks korda põhinõudest suurem. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui võlgnik nõuab viivise alandamist, peab võlausaldaja põhjendama viivise väljamõistmise vajadust põhinõudest suuremas ulatuses, s.t peab tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul, et ole võlausaldaja kahju olemasolu tõendanud. Hageja viitas küll sellele, et tema on kandnud kulud seoses võlgnikule meeldetuletuste saatmisega, s.h SMS-id, telefonikõned, kirjad. Kuid selle eest nõuab hageja ka eraldi meeldetuletustasu, mis on kohtu arvates põhjendatud ja see kuulub väljamõistmisele kostjalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 312,52 eurot. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus rahuldas hagiavaldust 71% ulatuses, seega kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud samas protsendis. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 53,25 eurot. Viivitamatu täitmine TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Digitaalallkiri Leanika Tamm Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.