KÜ Kangelaste 3 hagi OÜ Rosehill vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
25 809,90 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. septembri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Rosehill apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): OÜ Rosehill (registrikood: 10972543; asukoht: Narva Kalda 33), esindaja Deniss Matvejev Vastustaja (hageja): KÜ Kangelaste 3 (registrikood: 80162521; asukoht: Narva Kangelaste 3-50), esindaja vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. septembri 2013 otsus viivise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi
sissenõutavaks muutunud viivise nõudes rahuldamata, välja mõista OÜ-lt Rosehill KÜ Kangelaste 3 kasuks viivis 0, 07 % päevas täitmata põhinõudelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja jätta menetluskulud 62, 3 % ulatuses kostja ja 37,7 % ulatuses hageja kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel.
2.
Sõnastada Viru Maakohtu 17. septembri 2013 otsuse resolutsioon järgnevalt:
2.1.Rahuldada KÜ Kangelaste 3 hagi OÜ Rosehill vastu osaliselt.
2.2.Välja mõista OÜ-lt Rosehill põhivõlana 15 896, 65 (viisteist tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus eurot ja 65 senti) eurot.
2.3.Välja mõista OÜ-lt Rosehill viivis 0, 07 % päevas põhivõlalt 15 896, 65 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ülejäänud osas jätta KÜ Kangelaste 3 viivisenõue OÜ Rosehill vastu rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ-le Rosehill ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendid: KÜ Kangelaste 3 juhatuse 8. mai 2009 koosoleku protokoll koos tõlkega; kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-4514; OÜ Rosehill 2. juuli 2010 volikiri koos tõlkega eesti keelde.
5.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel KÜ-le Kangelaste 3 ringkonnakohtule täiendavalt esitatud tõendid: KÜ Kangelaste 3 28. mai 2013 üldkoosoleku protokoll koos lisadega. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 62,3 % ulatuses kostja ja 37,7 % ulatuses hageja kanda. Edasikaebamise kord Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Kangelaste 3 (hageja) esitas 27. detsembril 2012 Viru Maakohtule hagi OÜ Rosehill (kostja) vastu põhivõlgnevuse 15 896,65 euro ja 31. novembri 2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 5551,20 euro väljamõistmiseks. Hageja palus alates 1. detsembrist 2012. a mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja Kangelaste 3 Narva mitteeluruumide M1, M2, M4 ja M5 omanik ja ühistu liige. Kostja võlgneb hagejale seisuga 1. detsember 2012 perioodi 2010 jaanuar - 2012 novembri teenustasu ja tarbitud vee eest 15 896,65 eurot. Sel perioodil kehtis teenustariif 0,78 eurot/m2 kohta (s.o 12,20 kr/m2), mis võeti vastu 3. novembri 2009
üldkoosolekul. KÜS § 7 lg 4 ja hageja põhikirja p-i 3.2.12. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviseid 0,07% tasumata summalt päevas. Hageja leidis, et 3. juunil 2009 sõlmitud majandamiskulude kokkulepe on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Majandamiskulude suurust võib muuta ainult korteriühistu üldkoosolek. Juhatuse poolt kostjaga sõlmitud kokkulepe on seaduse- ja põhikirjavastane. KÜ üldkoosolek ei ole otsustanud antud kokkuleppe sõlmimist ega kiitnud seda heaks. Kokkuleppe on sõlminud isik, kellel puudus volitus. Hageja leidis, et kõik otsused, millega muudetakse majandamiskulude arvestamise aluseid, on ilma põhikirja muutmiseta tühised. Hageja õigus nõuda viiviseid tuleneb seadusest (KÜS § 7 lg 4) ja põhikirjast (p 3.2.12).
2.OÜ Rosehill hagi ei tunnistanud. Kostja sõnul kohaldub majandamiskulude teenustariif eluruumile, mitte mitteeluruumile. Kostja leidis, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Üldkoosoleku otsus on vastuolus heade kommetega. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega kostja suhtes, kuna kostjat koosolekule ei kutsutud ja tema hääletamisel ei osalenud. Hageja ja kostja vahel on 3. juunil 2009 sõlmitud kokkulepe, mille alusel tasub kostja hagejale majandamiskulude eest. Kostja tasub alates 1. jaanuarist 2010 teenuste eest, mida ta reaalselt tarbib vastavalt 3. juunil 2009 kokkulepitule. Kostjal puudub võlgnevus korteriühistu ees. Hageja viivisenõue ei ole heauskne, kuna hageja nõuab viivist esmakordselt hagiavalduses.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 20. septembri 2013 otsusega hagi ja mõistis OÜ-lt Rosehill KÜ Kangelaste 3 kasuks välja võlgnevuse 21 447,85 eurot (sh põhivõlgnevus 15 896,65 eurot ja viivis 5 551,20 eurot) ja viivise protsendina põhinõudelt (15 896,65 eurot) alates
27.detsembrist 2012 kuni põhinõude täitmiseni KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras (s.o 0,07% päevas). Kohus jättis menetluskulud OÜ Rosehill kanda. Kohus märkis, et juba 2007. a olid mitteeluruumid seaduse tähenduses korteriomandi mõiste all (KOS § 2 lg 1) ning mitteeluruumide omanikud olid korteriühistu liikmed. Kostja ei ole vaidlustanud korteriühistu asutamise seaduslikkust. Kohus tuvastas, et 3. juunil 2009 kehtinud KÜ Kangelaste 3 põhikirja p-i 5.11 kohaselt (tl 74) on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kutsuda kokku sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmetest. Korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosolek oli korduskoosolek ning selles võis osaleda määramata arv liikmeid. Kohtule esitatud protokolli kohaselt osales korduskoosolekul 19 korteriomanikku (tl 19, p-20). Kuna 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud, on see seadusjõus ja kõigile liikmetele kohustuslik. Käesoleval ajal ei saa kohus tugineda hageja esitatud korteriühistu üldkoosoleku teistele otsustele, kuna need on kostja poolt vaidlustatud ja kohtuotsused ei ole jõustunud. Kohus ei analüüsinud sel põhjusel ka korteriühistu 17. septembri 2010 põhikirja ja selle sätteid, kuna kohus lähtus nõude lahendamisel vaidlustamata korteriühistu 3. novembri 2009 otsusest, mis võeti vastu ajal, mil kehtis eelmine korteriühistu põhikiri. MTÜS § 29 lg 1 (3. juunil 2009 kehtinud redaktsioon) kohaselt võib juhatus võtta vastu otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat esindatuse nõuet. Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav juhatuse koosolekul osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet. Sama seaduse § 29 lg 3
kohaselt võib juhatus MTÜS § 29 lõikes 1 sätestatut järgimata võtta vastu otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. 3. juunil 2009 kehtinud KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 5.17 (tl 74) kohaselt on juhatus pädev võtma vastu otsuseid, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt 1⁄2 juhatuse liikmetest. Kokkulepete sõlmimise ajal oli mittetulundusühingute ja sihtasutuse registri registrikaardi väljavõtte kohaselt KÜ Kanglaste 3 juhatuses alates 28. augustist 2007 Oleg Fomin, Vladimir Baikov, Juri Väkram, Juri Sizonenko ja Niina Smekalova (tl 55). 3. juuni 2009 kokkulepete sõlmimise juures olid Oleg Fomin ja Niina Smekalova. Juhatuse protokolli kohtule ei esitatud. Kohus leidis, et 3. juuni 2009 juhatuse koosolekust võttis osa vähem liikmeid, kui KÜ Kangelaste 3 põhikirja p 5.17 nägi ette, st juhatuse kokkukutsumisel rikuti kvooruminõuet. Riigikohtu 22. oktoobri 1999 lahendi nr 3-2-1-14-99 p 8 kohaselt võib kohus lugeda lepingu kehtetuks. Kuna KÜ Kangelaste juhatus või üldkoosolek ei ole 3. juuni 2009 lepingut hiljem heaks kiitnud, siis puudub TsÜS § 84 lg 1 alusel alus tehingu algusest peale kehtivaks lugemiseks. Kohus tuvastas, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku p-i 1 kohaselt võeti vastu otsus, millega kinnitati teenindamise ja hooldamise tariif alates 1. novembrist 2009 12,20 krooni/1 m2. Nimetatud otsusega on vastu võetud uus otsus, kus osalesid korteriühistu juhatuse liikmed Oleg Fomin, kes juhtis üldkoosolekut, ja Niina Smekalova, kes protokollis üldkoosolekut (tl 19 p-20). 3. novembril 2009 kehtinud KÜ Kangelaste 3 põhikirja punkti 4.5 kohaselt (tl 73) tasuvad ühistu liikmed elamu majandamise- ja hooldusega seotud majandamiskulud ning kommunaalteenused. Vastavalt põhikirja punktile 4.6 sätestatakse majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise (tariifid ja hinnad) alused üldkoosoleku otsuses, sama põhimõte on sätestatud põhikirja punktis 5.2. Järelikult oli 3. novembri 2009 korteriühistu üldkoosolek õigustatud vastu võtma majandus- ja kommunaalmaksete arvutamise (tariifid ja hinnad) aluseid. Asjaolu, et põhikirja punktis 4-6 ja 5.14 on sätestatud, et majandus- ja kommunaalmaksete suurused ja nende tasumise kord määratakse ühistu juhatuse otsusega, ei tähenda seda, et juhatus võib oma otsuste vastuvõtmisel eirata seadust. Kohus luges KÜ Kangelaste 3 ja kostja OÜ Rosehill 3. juuni 2009 kokkulepped (tl 49, 51) tühiseks. Eeltoodud põhjusel ei analüüsinud kohus, kas kokkulepped on tühised ka muudel hageja poolt viidatud alustel. Riigikohtu 13. veebruari 2012 lahendi 3-2-1-116-11 kohaselt võetakse korteriühistu liikmete otsused vastu liikmete üldkoosolekul. Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub KÜS § 13 lg 1 järgi otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu liikmel on õigus KÜS § 13 lg 3 järgi korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude (KÜS § 151) kandmise kohta on KÜS § 13 lg 4 järgi kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Riigikohus on viidatud sätete alusel korduvalt leidnud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see täitmiseks kohustuslik (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-05, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 15). Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest kui tehingust tulenevad õigused ja kohustused on täitmiseks kohustuslikud neile korteriühistu liikmetele, kes otsuse vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid selle vastu. Kostja vaidlustas majandamiskulude (tariifide) tasumise põhjendusel, et korteriühistu on temaga sõlminud 3. juunil 2009 kokkuleppe, mille kohaselt peab ta täitma remondikohustust korteriühistu ees. Kostja on tasunud vee eest, selles osas vaidlus puudub. Hageja on kohtule esitatud arvete jm dokumentidega (tl 112 p-127) tõendanud, et ta on täitnud korteriühistu
majandamisfunktsioone ja tasunud maja majanduskulutusi, mistõttu ei arvestanud kohus kostja vastuväiteid, et hageja ei ole nõude põhistamiseks tõendeid esitanud. Poolte vahel puudub vaidlus tarbitud veeteenuse osas, kostja sõnul tasub ta vee eest igakuiselt. Kohus leidis, et asjaolu, et mitteeluruumi omanik on remontinud tema äriotstarbeks kasutavat hooneosa, ei anna põhjust jätta tasumata majandamiskulude eest, mille suurus on vastu võetud korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusega. Kostja ei ole esitanud korteriühistule nõuet hüvitada talle tekitatud kulud, lisaks ei ole kostja esitanud antud asjas vastuhagi, mistõttu ei saanud kohus analüüsida kostja väiteid tema poolt tehtud remonditööde osas. Hageja on kuludele vastu vaielnud. Kostja on esitanud kohtule maksekorraldused, mis kinnitavad teenuste eest tasumist (tl 51p -52 p). Kohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on teenuste eest tasunud osaliselt. Hageja on kostja poolt tasutud summasid arvestanud. Kohus leidis, et rahuldamisele kuulub ka hageja nõue viivise väljamõistmiseks. Kostja ei ole vaidlustanud arvete kättesaamist. Kohus tuvastas, et kostjale on igakuuliselt esitatud
5.kuupäeval arved, mille tasumise tähtaeg oli 25. kuupäev (tl 86-103 p). Kostjale on viiviseid arvestatud KÜS § 7 lg 4 kohaselt. Sissenõutavaks muutunud viivis on 31. novembri 2012 seisuga 5 551,20 eurot. Kohus leidis, et hageja taotletud viivis ei ole ebamõistlikult suur, kuna 0,07% tuleb korteriühistuseadusest. Lisaks märkis kohus, et kostja on arvete kättesaamisel arvete tasumist osaliselt ignoreerinud. Hageja taotles viivise tasumist põhinõudelt 100% ulatuses kuni põhinõude täitmiseni KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras, so 0,07% päevas. Hageja põhinõue ja viivisenõue on kokku summas 21 447,85 (põhivõlg 15 896,65 eurot ja viivised 5 551,20 eurot). Ühe aasta eest arvestatud viivise summa on 2 832,59 eurot (põhivõlg 15 896,65 eurot x 0,07 % x 365 päeva). Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
4.Viru Maakohus parandas 20. septembri 2013. a määrusega Viru Maakohtu 17. septembri 2013. a otsuse resolutsiooni p-is 3 ja otsuse p-is 37 ilmnenud ebatäpsused viivise arvestuse osas.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.OÜ Rosehill esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud jätta KÜ Kangelaste 3 kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei vasta kohtuotsus TsMS §-dele 436-442; 2) on kohtul TsMS §-de 351 ja 392 järgi selgitamiskohustus. Kohus oleks pidanud kostjale selgitama, mida kostja peab tõendama seoses 3. juuni 2009. a kokkulepete tühisuse tuvastamisega. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust;
3) on kohus ebaõigesti jätnud analüüsimata, kas 3. juuni 2009 kokkulepped on tühised hageja viidatud alustel. Kohus ei saa ise määrata, millistel alustel on kokkulepped tühised. Kohus peab lähtuma poolte esitatud taotlustest ja alustest. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited selles, et 3. juuni 2009. a kokkuleppeid aktsepteerisid kõik korteriühistu liikmed;
4) on 3. juuni 2009 kokkulepped sõlmitud KÜ Kangelaste 3 juhatuse liikme Oleg Fomini ja kostja vahel. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks luges maakohus 3. juuni 2009 koosoleku juhatuse koosolekuks. Maakohus pidi kostjale selgitama, et temal tuleb tõendada, et koosolek oli otsustusvõimeline. Juhatuse koosolek, kus otsustati sõlmida kostjaga 3. juuni 2009 kokkulepped, toimus 8. mail 2009 (lisa 1). Kostja palub lisada 8. mai 2009 koosoleku protokolli tsiviilasja materjalide juurde. Kostja ei esitanud nimetatud tõendit maakohtus, sest kostja ei teadnud, et tema peab tõendama seda, et koosolek oli otsustusvõimeline. Viidatud protokolliga soovib kostja tõendada, et hageja juhatuse koosolek, kus otsustati sõlmida kokkulepped kostjaga, oli otsustusvõimeline; 5) leidis maakohus ebaõigesti, et 3. juuni 2009 kokkulepped on kehtetud TSÜS § 129 lg 1 järgi. TsÜS § 129 lg 1 sätestab tehingu tühisuse aluse, kuid maakohus leidis, et kokkulepped on kehtetud, mitte tühised. O. Fomin ja N. Smekalova olid kokkulepete allkirjastamisel KÜ Kangelaste 3 seaduslikud esindajad ehk esindusõigusega isikud. Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus leidis, et kokkulepped on kehtetud, vaatamata sellele, et hageja palus tuvastada kokkulepete tühisuse; 6) hindas maakohus ebaõigesti 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsust majandamiskulude suuruse kohta. 3. novembril 2009 kinnitatud majandamiskulude suurus kehtib ainult eluruumide osas, mis tuleneb üldkoosoleku protokolli lisast; 7) esitas kostja 21. märtsil 2013 ja 15. augustil 2013 taotluse antud asja liitmiseks tsiviilasjaga nr 2-12-5802, mille maakohus jättis tähelepanuta; 8) ei kuulu viivisenõue rahuldamisele. Hageja esitas viivisenõude esimest korda 27. detsembri 2012 hagiavalduses. Varem ei ole hageja kostjalt viivist nõudnud. Hageja käitumine viivise nõudmisel ei olnud heauskne. Maakohus ei selgitanud, mida tuleb kostjal tõendada seoses kostja vastuväidetega viivisenõudele; 9) jättis kohus tähelepanuta kostja vastuväited, mis on toodud 25. jaanuari 2013. a vastuses hagiavaldusele. Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8. Kohus jättis tähelepanuta tõendid, mis on lisatud kostja 25. jaanuari 2013 vastusele hagiavaldusele (vastuse lisa 9 - KÜ Kangelaste 3 elamispinna tasu arvestus alates 1. jaanuarist 2009); 10) ei osalenud 28. augusti 2013 kohtuistungil hageja ega tema esindaja. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil osalesid hagejatena Nadezhda Isaeva ja Larisa Yachmeneva ning hagejate lepinguline esindaja Roman Golovenko. Maakohus pidi asendama hagejad kohtuotsuse tegemisel. Kostja leiab, et kohtuotsus on tehtud isiku kasuks, kes ei ole hageja antud menetluses.
6.KÜ Kangelaste 3 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus õigesti, et 3. juuni 2009 kokkulepe on tühine. Apellant pidi tõendama, et 3. juuni 2009 kokkulepe ei ole tühine. Seoses sellega ei ole õige apellandi väide, et kohus rikkus selgitamiskohustust. Põhjendatud ei ole apellandi taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks. Vastustaja palub jätta taotluse rahuldamata või alternatiivselt tähelepanuta. 3. juuni 2009 kokkulepete kehtivust ei mõjuta see, kas kokkulepete sõlmimine otsustati juhatuse poolt või
mitte. 8. mai 2009 koosoleku protokoll ei ole usaldusväärne, sest vastustajal ei ole sellist protokolli; 2) on kohtul õigus omal algatusel lugeda kokkulepe tühiseks (Riigikohtu 15.02.1999 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-99). Enne 17. septembrit 2010 kehtinud põhikirja punktist 5.2. ja MTÜS § 27 lg-st 6 tuleneb, et juhatuse poolt apellandiga sõlmitud kokkulepe on seaduse- ja põhikirjavastane. KÜ üldkoosolek ei ole otsustanud antud kokkuleppe sõlmimist ega kiitnud seda heaks. 02.07.2010 üldkoosolekul (otsus nr 3), 17.09.2010 üldkoosolekul (otsused nr 3 ja 4), 30.05.2011 üldkoosolekul (otsus nr 1, 3, 5 ja 6), 16.11.2011 üldkoosolekul (otsus nr 3), 03.05.2012 üldkoosolekul (otsused nr 1 ja 2), 28.05.2012 üldkoosolekul (otsused nr 1 ja 3) ja 12.10.2012 üldkoosolekul (otsus nr 4) võeti vastu otsused, mille alusel võib öelda, et tehing ei ole KÜ üldkoosoleku poolt heaks kiidetud. Apellant ei ole tõendanud, et 3. juuni 2009 kokkuleppeid aktsepteerisid kõik korteriühistu liikmed; 3) tuleneb KÜS § 151 lg-st 1, et majandamiskulude arvestamise aluseid võib muuta ainult põhikirjaga. Vastustaja põhikirjas on sätestatud samad majandamiskulude arvestamise alused nagu seaduses (enne 17. septembrit 2010 kehtinud vastustaja põhikirja punkt 4.4 ja kehtiva põhikirja punkt 3.2.9). Põhikirja muutmine on üldkoosoleku pädevuses (MTÜS § 19 lg 1 p 1). Riigikohus jõudis tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11 järeldusele, et kui korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsused, mida ta on pädev vastu võtma ainult põhikirja muutmiseks ja selleks ettenähtud korras, siis võivad need otsused olla tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi. Seega on kõik otsused, millega muudetakse majandamiskulude arvestamise aluseid ilma põhikirja muutmiseta, tühised; 4) on 3. juuni 2009 kokkulepped vastuolus heade kommetega, sest kokkuleppega on rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Vastustaja hinnangul on ebaõiglane, et üks kaasomanikest, s.o apellant kannab kaasomandi majandamisega seotud kulutusi 12 korda vähem, kui kõik teised kaasomanikud; 5) ei ole kohus kohelnud pooli ebavõrdselt. 3. juuni 2009 kokkuleppe tühisus tuleneb seadusest. 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisust tuleb tõendada. Apellant ei ole tühisust tõendanud. Kuna vastustaja ei tugine nõude põhjendamiseks ainult 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusele, vaid ka kõikidele teistele (12. veebruari 2013 seisukoha lisad 3-7) üldkoosoleku otsustele, siis ei tõenda 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamine apellandi väidet selles, et teenustariif 0,78 EUR/m2 (s.o 12,20 krooni/m2) ei kehti. Vastustaja palub võtta asja materjalide juurde uue tõendi, s.o KÜ Kangelaste 3 28. mai 2013 üldkoosoleku protokolli. Antud üldkoosolekul on korduvalt kinnitatud 2010. a, 2011. a ja 2012. a majanduskavad (koos teenustariifiga 0,78 EUR/m2 (s.o 12,20 krooni/m2) ja nende aastate majandusaruanded (lisa 1); 6) on ebaõige apellandi väide selles, et 3. novembri 2009 üldkoosolekul kinnitatud majandamiskulude suurus kehtib ainult eluruumide jaoks. Vastuvõetud otsusest ei nähtu, et teenustariif kehtib ainult eluruumide jaoks; 7) tuleneb õigus nõuda viivist nii seadusest (KÜS § 7 lg 4) kui ka põhikirjast (p 3.2.12).
7.Apellant esitas 28. veebruaril 2014. a täiendavad seisukohad. Seisukohtade kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 392 lg 1 p-te 1, 3 ja 4. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid korteriühistu majandamiskulud perioodil, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab hageja tõendama, kuidas jagatakse majandamiskulud liikmete vahel.
Kostja esitas 25. jaanuari 2013 vastuse lisana 9 maakohtule tariifi arvestuse, mis on kinnitatud
3.novembri 2009 üldkoosoleku otsusega. Ülalnimetatud tariifi arvestusest tuleneb, et tariifi üks osa – tasu eluruumide haldamise eest 6,02 krooni – oli arvestatud lähtudes sellest, et maja pind on 2621,7 m2. Kohtumenetluse käigus esitas hageja kohtule väljavõtted kinnistusraamatust, millest nähtub, et elumaja pind on 3625,7 m2. Kuna hageja ei ole tõendanud, et korteriühistus rakendatakse muud kui pindalapõhist arvestust, siis on hageja majandamiskulude suurus arvestatud ebaõigesti. Hagi tuleb jätta rahuldamata; 2) ei ole majandamiskulude tariifi mitteeluruumide jaoks kehtestatud. Vastuses hagiavaldusele esitas kostja 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse alused ja seletas, et tühisuse saab tõendada tunnistajate O. F. ja G. P. ütlustega. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et nõude tühisuse tuvastamiseks saab esitada ainult 3 kuu jooksul. Kostja esitas Viru Maakohtule hagi tuvastada KÜ Kangelaste 3 liikmete 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisus (tsiviilasi nr 2-14-4514). Kuna 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks on vaja üle kuulata O.F., siis ei saa ringkonnakohus kontrollida tühisuse aluseid – üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist; 3) ei ole kostja hinnangul hageja käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas osas, milles hageja jätab kostja välja majandamiskulude tariifi kehtestamise otsustamisest, kuid nõuab majandamiskulude tasumist selle tariifi alusel; 4) kui kohus leiab, et apellant on kohustatud tasuma majandamiskulud samas suuruses nagu kõik teised korteriomanikud lähtudes oma mõttelise osade suurusest, siis pidi kohus arvestama, et apellandi omandis on maja ehitamisel majja sisseehitatud mitteeluruumid (kaupluse ruumid ja keldrid). Kohus pidi selgitama välja, mis on 3. juuni 2009 kokkuleppe sisuks. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja tarbib ka muid teenuseid, mis ei ole hõlmatud 3. juuni 2009 kokkuleppega; 5) on ebaõige vastustaja väide selles, et kostja ei tõendanud, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus on tühine ja omab antud asja läbivaatamisel tähendust. Juba 25. jaanuari 2013 väitis kostja, et kui kohus tuvastab 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste tühisuse, siis tuleb ülalnimetatud otsused tunnistada tühiseks ja jätta kohaldamata. Apellant leiab, et kui
3.novembri 2009 üldkoosoleku otsus on tühine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, siis ei saa tühiseid otsuseid kinnitada hilisematel üldkoosolekutel. Suurem osa hilisematest otsusest ei kehti enam. Kostja liikmete 30. mai 2011 üldkoosoleku kõik otsused on tunnistatud tühiseks kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-16406. 16. novembri 2011 üldkoosoleku kõik otsused on tunnistatud tühiseks kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-12-6418. 3. mai 2012 üldkoosoleku kõik otsused on vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-12-23343),
12.oktoobri 2012 üldkoosoleku kõik otsused on vaidlustatud (tsiviilasi nr 2-13-1485). 6) tuleb jätta rahuldamata vastustaja taotlus lisada tsiviilasja materjalide juurde uus tõend KÜ Kangelaste 3 28. mai 2013 üldkoosoleku protokoll. Vastustaja pidi taotlema antud tõendi tsiviilasja materjalide juurde lisamist maakohtu istungil 28. augustil 2013. 28. mai 2013 üldkoosoleku otsused on vaidlustatud Viru Maakohtus kehtetuks tunnistamise hagi esitamisega apellandi poolt (tsiviilasi nr 2-13-39622) ja kostja liikme Zoja Korneva poolt (tsiviilasi nr 2-13-39918), seega ei kehti 28. mai 2013 üldkoosoleku otsused käesoleval ajal; 7) palub apellant kontrollida lepingulise esindaja Roman Golovenko esindusõigust. Hageja lepingulise esindaja volitus on välja antud juhatuse liikme Nadezhda Isaeva poolt. Hageja
põhikirja kohaselt ei kuulu juhatuse pädevusse volikirjade väljaandmine. Kuna hagi esitamisel ei olnud Roman Golovenkol esindusõigust, tuleb hagi jätta läbivaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada viiviste väljamõistmise osas. Ringkonnakohus jätab sissenõutavaks muutunud viivise osas hagi rahuldamata ja mõistab viivise välja alates kohtuotsuse jõustumisest protsendina põhinõudest. Ülejäänud osas (põhinõude 15896, 65 eurot rahuldamises) tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi hagi osalisel rahuldamisel. Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
9.Asjas ei ole vaidlust selles, et KÜ Kangelaste 3 on asutatud elamu, asukohaga Kangelaste 3, majandamiseks ning kostja on KÜ Kangelaste 3 liige, kellele kuulub selles elamus neli korteriomandit, mida tähistatakse M1, M2, M4, M5 (kõik mitteeluruumid). Hagi on esitatud kostjalt majandamiskulude välja mõistmiseks perioodil jaanuar 2010 – november 2012. Hageja on seisukohal, et sel perioodil kehtis kõigi korteriühistu liikmete suhtes teenustariifina 0, 78 eurot/m2 eest, milline tariif oli vastu võetud 3. novembri 2009 üldkoosolekul ja kinnitatud hilisematel üldkoosolekutel. Kostja on seisukohal, et nimetatud teenusetariif on kohustuslik üksnes eluruumide omanikest korteriühistu liikmetele. Kostja kui mitteeluruumide omanik tasub hagejale teenuste ja majandamiskulude eest vastavalt 3. juunil 2009 sõlmitud lepingule (I kd lk 51), mille on hageja nimelt allkirjastanud juhatuse esimees Oleg Fomin. Lepingu kohaselt on kostjale alates 1. jaanuarist 2010 tariif kõigi teenuste (avariiteenindus, suitsu- ja ventilatsioonikanalite puhastus, väliskanalisatsiooni ja väliskaevude läbipesemine, hoone kindlustus, raamatupidamisteenindus) eest kokku 1 m2 eest, 1,01 (ühikut ei ole märgitud), mis teeb kokku 639, 63 (ühikut ei ole märgitud). Lepingu kohaselt tasub kostja hagejale vee eest vastavalt veemõõturi näitudele ja selles osas pooltel vaidlus puudub. Vaieldaval perioodil kehtis hageja põhikiri, mis oli kinnitatud 20. juuni 2007 üldkoosoleku otsusega (I kd lk 73-74).
10.Maakohus tuvastas, et 3. juuni 2009 leping on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel seetõttu, et O. Fomin tegi tehingu hageja nimel ilma volituseta ning korteriühistu juhatus või üldkoosolek ei ole järgnevalt nimetatud lepingut heaks kiitnud. Eelnevalt tuvastas maakohus, et kuna hageja juhatus oli viieliikmeline, aga 3. juuni 2009 lepingu sõlmimise juures oli ainult kaks juhatuse liiget, siis rikuti hageja põhikirja p-s 5.17 sätestatud kvoorumi nõuet (juhatuse koosolekul osales alla poole liikmetest). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iseenesest põhjendatult leidnud, et 3. juuni 2009 leping on tühine juhatus esimehel O. Fominil tehingu tegemiseks pädevuse puudumise tõttu, kuid maakohtu vastavad põhjendused on siiski ebaõiged. Vastavalt hageja põhikirja p-le 5.16 võib juhatuse esimees ühingut esindada kõigis õigustoimingutes ainuisikuliselt. Nimetatu on kooskõlas ka TsÜS § 34 lg-tega 1 ja 2 ja MTÜS § 27 lg-ga 1 juriidilise isiku esindamise kohta. O. Fomin ei vajanud hageja nimel kostjaga tehingu tegemiseks juhatuse otsust, nagu maakohus ekslikult leidis ja nimetatud põhjendused tuleb maakohtu otsusest välja jätta. Sel põhjusel on asjasse puutumatud ka kõik apellandi väited seoses juhatuse 8. mai 2009 koosolekuga.
11.KÜS § 15 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse
aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulude ja koormatiste kandmisel. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega on korteriühistu majandamiskulude suuruse kehtestamine seadusest tulenevalt korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning hageja üldkoosoleku otsused (kui nad kehtivad) on majandamiskulude suuruse kehtestamise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele, sh kostjale kui mitteeluruumide omanikule. Kuna KÜS § 15 lg-st 1 tulenevalt on majandamiskulude suuruse kehtestamine korteriühistu üldkoosoleku pädevuses ning sarnaselt on see reguleeritud ka hageja põhikirja p-s 5. 2, siis puudus korteriühistu juhatuse esimehel O. Fominil pädevus leppida kokku kostja kui korteriühistu liikmega majandamiskulude tasu suuruses, mis erines üldkoosoleku otsusega kehtestatud majandamiskulude tasu suurusest. Seetõttu on 3. juuni 2009 leping osas, millega kostja majandamistasu suurus moodustab muutumatuna 1,01 ühikut ruutmeetri kohta, tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel. Lepingu tühisusele sai hageja tugineda vastuväite korras ning vajadus hagi esitamiseks hagejal puudus.
12.Põhjendatud on hageja seisukoht, et majandamiskulude eest tuleb kostjal tasuda kooskõlas üldkoosoleku otsusega. Hageja väitel on vaieldaval perioodil majandamiskulu tariif määratud
3.novembri 2009 üldkoosoleku otsusega. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et tegemist oli korduskoosolekuga, mistõttu ei olnud vajalik järgida kvoorumi nõuet. Kostja on esitanud vastuväite, et üldkoosoleku otsused on tühised, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohus on jätnud kostja tühisuse vastuväitega arvestamata seetõttu, et 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsust ei ole kooskõlas KÜS § 13 lg-ga 3 vaidlustatud kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ja seetõttu on otsus seadusjõus. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on segi ajanud tehingu tühisuse ja tühistatavuse õiguslikud alused. KÜS § 13 lg 3 reguleerib korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamist (vaidlustamist), millisel alusel kostja ei ole kohtule oma vastuväidet esitanud. Kostja tugineb oma vastuväites MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatule, mille kohaselt on kättetoimetamise korra rikkumine aluseks korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisele ja seadus ei reguleeri nimetatud nõude või vastuväite esitamise tähtaega. Kostjal oli õigus hagile vastu vaieldes tugineda nõude aluseks oleva üldkoosoleku otsuse tühisusele.
13.Kostja seisukoha kohaselt on 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus tühine selle kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. TsMS § 230 lg-st 1 tuleneb poole kohustus oma väiteid ja esitatud asjaolusid tõendada, seega pidi kostja tõendama ka oma väiteid, et hageja on
3.novembri 2009 üldkoosoleku kokkukutsumisel kokkukutsumise korda rikkunud. Ringkonnakohus märgib, et kostja ei ole ei maakohtus ega ka apellatsioonikaebuses selgitanud, milles üldkoosoleku korra rikkumine seisnes. Kostja on üksnes avaldanud, et korra rikkumist tõendavad tunnistajad. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja tühisuse asjaolusid täiendavalt selgitanud (II kd lk 41 p), samuti ei ole kostja taotlenud apellatsioonimenetluses
selle asjaolu välja selgitamiseks nende tunnistajate ära kuulamist, kelle ülekuulamise taotlust maakohus ei rahuldanud. TsMS § 236 lg 3 kohaselt tõendi esitamisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kostja selgitus, et tunnistajad tõendavad üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ei ole tõendi asjakohasuse põhistamiseks piisav olukorras, kus kostja ei ole kohtule avaldanud, milles kokkukutsumise korra väidetav rikkumine seisnes.
14.Kostja on vaidlustanud 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuste kehtivuse ka nende otsuste vastuolu tõttu heade kommetega, kuid kostja vastavad põhjendused (I kd lk 44) ei ole ringkonnakohtule arusaadavad. Kostja väidete kohaselt on teda koheldud üldkoosolekul võrreldes teiste ühistu liikmetega ebavõrdselt. Üldkoosoleku protokolli lisaks olevast osavõtjate nimekirjast nähtuvalt kostja 3. novembri 2009 üldkoosolekul ei osalenud, seega ei saanud hageja kohelda teda sel koosolekul ebavõrdselt teiste ühistu liikmetega. Eeltoodust tulenevalt on hageja 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsus, millega on kinnitatud maja teenindamise ja hooldamise tariifiks (majandamiskulu suuruseks) alates 1. novembrist 2009 12, 20 krooni/m2 eest (o, 78 eurot) kehtiv. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta vastustaja väidete osas, mis puudutavad hageja nõude tuginemist ka hilisemate üldkoosolekute vastavatele otsustele. Tegemist ei ole tarbimise põhise, vaid omandi pindala osatähtsuse põhise tariifiga, mistõttu hageja ei pidanud tõendama kostja poolset teenuste tarbimist vaieldaval perioodil.
15.Kostja väidab, et hageja liikmete üldkoosolek kinnitas tariifi üksnes elamispinna ühe ruutmeetri korrashoiu eest, aga kostja omandis on mitteeluruumid. Samuti kostja väidab, et majanduskulude suurust mitteeluruumide mõtteliste osade haldamiseks ei ole määratud käesoleva ajani ja seda tõendab 3. novembri 2009 üldkoosoleku protokolli lisa. Ringkonnakohus vastab kostja sellisele väitele järgnevalt. Korteriühistuseadus ega hageja põhikiri ei erista korteriühistu liikmeid sel alusel, kas nende omandis on eluruum või mitteeluruum. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Sama sätestab hageja põhikirja p 2.1. Seega kehtib nii seaduses kui hageja põhikirjas sätestatu kõikidele korteriühistu liikmetele, kui üldkoosolek ei ole teistmoodi otsustanud. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
9.novembri 2009 üldkoosoleku otsusega vastuvõetud teenusetariif on majandamiskulu KÜS § 151 lg 1 mõttes. Kuigi nimetatud normi teksti kohaselt on majandamiskulu vajalik kulu „eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest“, siis lähtudes korteriühistu moodustamise eesmärgist ning korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttest saab nimetatud normi tõlgendades asuda seisukohale, et KÜS § 151 lg 1 kohaldub ka mitteeluruumidest korteriomandite majandamisel. Samast arusaamast lähtudes tõlgendab ringkonnakohus ka üldkoosoleku otsuse lisa (I kd lk 48) ja peab selles toodud majandamiskulu arvestust vastavalt üldkoosoleku otsusele, mille lisa see on, kehtivaks ka mitteeluruumide omanikest korteriühistu liikmetele, sh kostjale.
16.Nõustuda tuleb maakohtuga selles, et kui mitteeluruumi omanik on remontinud tema äriotstarbeks kasutavat hooneosa, ei anna see alust jätta 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusega kinnitatud majandamiskulude eest tasumata. Kostja ei ole esitanud korteriühistule
nõuet hüvitada talle tekitatud kulud, lisaks ei ole kostja esitanud antud asjas tasaarvestuse vastuväidet, mistõttu ei saanud kohtud analüüsida kostja väiteid tehtud remonditööde osas.
17.Seega on maakohus asunud lõppjärelduses õigele seisukohale, et kostja on kohustatud tasuma perioodil jaanuar 2010 kuni november 2012 majandamiskulude (hooldustasu ja remondifondi eraldiste) eest korteriühistu 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsusega kehtestatud tariifide alusel ning apellandi vastupidine seisukoht on ekslik. Majandamiskulude võlgnevuse arvestamisele ei ole apellatsioonikaebuses vastuväiteid esitatud. Maakohtu otsus tuleb 15 896,65 euro väljamõistmise osas jätta muutmata.
18.Kostja on rikkunud hageja ees oma kohustusi ja viivitanud majandamiskulude maksmisega, mistõttu võiks hagejal olla õigus nõuda kostjalt KÜS § 7 lg 4 ja põhikirja alusel viivise tasumist 0, 07 % maksmata jäänud summalt päevas. Kostja on kogu menetluse kestel olnud seisukohal, et hageja viivisenõue ei ole heauskne, kuna see on esitatud esmakordselt alles hagiavalduses. Maakohus ei ole sellele kostja vastuväitele oma otsuses sisuliselt vastanud, eeldades, et märgitud vastuolu ei saa esineda, kuna viivis on arvutatud seaduse järgi. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-4107 asunud seisukohale, et „hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi. Kolleegium leiab, et põhimõtteliselt võib viivisenõue, sealhulgas ka seadusjärgne viivisenõue olla vastuolus hea usu põhimõttega. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (nt on ülekohtune).“ Ringkonnakohus tuvastas, et kostjale edastatud arvetel (I kd lk 86-103) viivise nõue puudus. Põhjendatud on kostja väide, et viivise nõue on talle esitatud esmakordselt alles hagiavalduses, kuid nimetatud asjaolu üksinda ei too kaasa viivisenõude vastuolu hea usu põhimõttega. Käsitledes sissenõutavaks muutunud viivise nõude vastavust hea usu põhimõtetele tuleb ringkonnakohtu arvates arvestada neid asjaolusid, mis võisid kaasa tuua kostja võlgnevuse tekkimise. Nimelt on hageja ise sõlminud kostjaga tühiseks osutunud 3. juuni 2009 kokkuleppe, milles leppis kostja kui mitteeluruumi omanikuga kokku väiksemas majandamiskulude tariifis, kui oli otsustanud hageja üldkoosolek. Samuti sõlmis hageja kostjaga samal päeval, s.o 3. juunil 2009, lepingu osalemise kohta Kangelaste 3 hoone remonttöödes. Nimetatud lepingus on pooled nimetanud end kaasomanikeks. Ringkonnakohus leiab, et hageja ise on oma vastuolulise tegevusega põhjustanud kostjas arusaamise, et tema suhtes üldkoosoleku otsused majanduskulude tasumise osas ei kehti, sest tema suhted korteriühistuga on reguleeritud kahepoolsete lepingute alusel. 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse lisas (I kd lk 48) on arvestust nimetatud „Elamispinna 1 m2 korrashoiu tasu arvestuseks“, mis on süvendanud kostjas arusaama, et mitteeluruumidest korteriomandite omanike kohta see üldkoosoleku otsus ei kehti. Sellises olukorras tuleb lugeda hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodil 2010 jaanuar – 2012 november tasumata majandamiskuludelt vastuolus olevaks hea usu põhimõttega ja jätta rahuldamata. Kohtud on käesolevas vaidluses asunud seisukohale, et kostjal on täitmata kohustusi hageja ees, mistõttu kohtuvaidluse tulemusena peab kostjal olema tekkinud selge arusaam oma täitmata kohustusest. Tagamaks kohtuotsuse täitmist peab ringkonnakohus põhjendatuks
mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina (0, 07 % päevas) põhinõudest alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Selles ulatuses ei ole viivisenõue vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Ka muud kaebuses esitatud etteheited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks põhivõlgnevuse väljamõistmise osas. Apellant heidab kaebuses maakohtule ette tsiviilasjade liitmistaotluse ( liita käesolev asi tsiviilasjaga nr 2-12-5802) tähelepanuta jätmist. TsMS § 374 kohaselt on hagide liitmine kohtu õigus ja mitte kohustus, mistõttu ei viinud nimetatud taotluse tähelepanuta jätmine maakohut ebaõige lahendini. 28. augusti 2013 kohtuistungi protokollis on hagejatena märgitud mitte küll KÜ Kangelaste 3, vaid hageja juhatuse liikmed N. Isaeva ja L. Yachmeneva. Tegemist ei ole hageja asendamisega, nagu on ekslikult arvanud apellant, vaid eksitusega kohtuistungi protokolli koostamisel, mis osas oleks apellant saanud esitada maakohtule taotluse protokolli parandamiseks kooskõlas TsMS § 53 lg 2 sätestatuga. Maakohus ei ole teinud otsust isiku kasuks, kes ei ole menetlusse kaasatud.
20.KÜ-t Kangelaste 3 esindas maakohtus ja ka ringkonnakohtus lepingulise esindajana vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko, kes on hagiavalduses TsMS § 226 lg l alusel kinnitanud esindusõiguse olemasolu. Väär on apellandi seisukoht, et volikirja väljaandmise advokaadile pidi otsustama hageja liikmete üldkoosolek. Hageja liikmete üldkoosoleku pädevuse sätestab põhikirja (kinnitatud 17. septembri 2010 üldkoosoleku poolt, kehtis hagi esitamise ajal I kd lk 10-12) p 5.2, mis ei sätesta üldkoosoleku pädevusena korteriühistu esindamist tehingute tegemisel, v.a esindaja määramine nõudes juhatuse või muu organi liikme vastu. Käesoleva asja kostja ei ole hageja juhatuse või muu organi liige, mistõttu kohaldub tema vastu nõude esitamisel juriidilise isiku esindamise üldine põhimõte, st juriidilise isiku juhatus loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks (TsÜS § 34 lg 1). TsÜS § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja põhikirja, mis on kinnitatud ühistu liikmete poolt 17. septembri 2010 üldkoosolekul, p 6. 3 kohaselt esindavad juhatuse liikmed ühistut kõigis juriidilistes toimingutes iseseisvalt, seega oli hageja juhatus liikmel N. Isaeval õigus volitada advokaat R. Golovenkot hageja nimel hagi esitama. Apellandi taotlus jätta hagi läbi vaatamata tuleb jätta rahuldamata.
21.TsMS § 652 lg 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muuhulgas põhjusel, et asjaolud või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Apellant on esitanud koos 28. veebruari 2014 täiendava kirjaliku seisukohaga uued tõendid: KÜ Kangelaste 3 juhatuse 8. mai 2009 koosoleku protokoll koos tõlkega; kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-14-4514 ja OÜ Rosehill 2. juuli 2010 volikiri koos tõlkega eesti keelde. Vastustaja on esitanud koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendina KÜ Kangelaste 3 28. mai 2013 üldkoosoleku protokolli koos lisadega. Ringkonnakohus jätab poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid vastu võtmata ja tagastab esitajale. Nimetatud tõendid ei ole asjakohased ning on esitatud hilinenult. Pooled ei ole põhistanud, miks nad ei saanud nimetatud tõendeid esitada juba maakohtu menetluses.
Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väite, mis on esitatud esmakordselt alles
28.veebruari 2014 menetlusdokumendis ringkonnakohtule. Nimelt väidab apellant, et kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on elumaja pindala 3625, 7 m2, samas kui 3. novembri 2009 üldkoosoleku otsuse lisas (I kd lk 48) on märgitud pindalaks 2621,7 m2. Sellest teeb apellant järelduse, et kostjalt nõutav majandamiskulude suurus on arvestatud ebaõigesti. Kostja ei ole nimetatud asjaolule maakohtu menetluses tuginenud. Apellandi väide, et ta rääkis sellest viimasel, so 28. augusti 2013 kohtuistungil, ei ole kooskõlas kohtuistungi protokolliga (I kd lk 190-192). Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et kinnistusraamatu väljavõttes (I kd lk 14) on märgitud mitte elumaja pindala, vaid terve kinnistu pindala ja see ei ole apellandi väidetud 3625, 7 m2 vaid 3284 m2.
22.Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi põhinõude osas 15 896, 65 eurot ja jätab rahuldamata viivise nõudes (TsMS § 133 lg 2 järgi hagihind kõrvalnõude puhul: viivise suurus seisuga 31. november 2012 5551,20 eurot ja ühe aasta eest arvestatud viivise summa 4062,45 eurot = 9613,65 eurot), siis tuleb TsMS § 173 lg 3 ja § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel määrata menetluskulude jaotus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ja jätta menetluskulud nii maakui ka ringkonnakohtus 62,3 % ulatuses kostja kanda ja 37,7 % ulatuses hageja kanda.
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.