2-13-49074
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2014.a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-49074
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi Hxxxx Ixxxxxxxja Kxxxxx Pxxxxvastu 8900 euro nõudes
Hagihind
8900 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040); esindaja Marge Sillamaa (e-post: [email protected]); Kostjad: Hxxxx Ixxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KxxxxxxPxxxx(isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult
2-13-49074 (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel viitenumber 3100057455. Menetluse käik Swedbank AS esitas 17.10.2013.a kohtule hagiavalduse Hxxxx Ixxxxxx ja KxxxxxxPxxx vastu 8900 euro nõudes. Kohus võttis hagi 29.10.2013.a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Menetlusdokumendid toimetati 30.10.2013.a Kxxxxx Pxxxx elukoha aadressil kätte kostja emale M. Pxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Menetlusdokumendid toimetati PPA Lõuna prefektuuri kaudu 07.02.2014.a HxxxxxIxxxxxxxx isiklikult kätte. Kostja kohtule seisukohta esitanud ei ole. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2-13-49074 Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja HxxxxxIxxxxxx sõlmisid 26.02.2007.a laenulepingu nr 07-034317-EV, mille kohaselt andis hageja laenu summas 2558 eurot. Lepingupooled leppisid kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse poolte vahel 16.08.2006.a sõlmitud laenuleping nr 06-133979-VL. Tagatisena seati hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registriosa nr 1935204). Intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 4,150% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.02.2014.a. 28.06.2007.a sõlmisid hageja ja Hxxxx Ixxxxxx laenulepingu nr 07-034317-EV Lisa, mille kohaselt suurendati laenulimiiti summani 20 875,04 eurot ning lisa jõustumises alates on laenulepingu pooleks ka Kxxxxx Pxxx. Hüpoteeki suurendati. Intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 2,650% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2027.a. 16.11.2007.a sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr 07-034317-EV Lisa, mille kohaselt suurendati laenulimiiti summani 22 595,27 eurot. Intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 2,740% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.06.2027.a. 08.09.2009.a sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr 07-034317-EV Lisa, mille kohaselt lepiti kokku kostjate intressi maksepuhkuses kuni 10.09.2009.a. Intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 3,740% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.12.2027.a. 01.11.2011.a sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr 07-034317-EV Lisa, mille kohaselt lepiti kokku kostjate intressi maksepuhkuses kuni 10.03.2012.a. Intressimääraks oli 6 kuu Euribor + 3,740% aastas tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2028.a. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. 13.07.2012.a saadeti lepingust ülesütlemise teatis, sh hoiatus lepingu ülesütlemiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud ning hageja luges lepingu ülesöelduks alates 30.07.2012.a ning realiseeris hüpoteegi. Kostjate võlgnevus hageja ees koosneb põhivõlast summas 8900 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 4 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 sätestab: Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Lg 4 kohaselt, kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatel solidaarselt hageja kasuks välja põhinõude võlgnevuse kogusummas 8900 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.
2-13-49074 Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostjate poolt hagejale hüvitamisele. Kohus mõistab kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 425 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.