Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Mare Merimaa, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-45750
Tsiviilasi
Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennoki hagi KR vastu tehingute tagasivõitmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
18 000 eurot KR apellatsioonkaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.11.2013 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok (büroo asukoht Estonia pst 1, Tallinn) Kostja KR (IK xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kirjalik menetlus
Menetluse liik
Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Bioküte OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Oliver Ennok esitas 01.10.2013 Harju Maakohtusse hagi KR vastu tehingute tagasivõitmiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks Bioküte OÜ (pankrotis) ja kostja vahel toimunud laenu tagasimakse tehingud kokku 18 000 eurot. Võlgnik ja kostja sõlmisid 10.11.2010 laenulepingu, mille kohaselt kostja andis võlgnikule laenu 25 564,66 eurot (400 000 krooni). Võlgnik tagastas ülekandega kostjale laenu 18 000 eurot – 15 000 eurot 28.01.2011 ja 3000 eurot 09.02.2011. Kostja oli laenulepingu sõlmimise ja laenu tagasimaksmise ajal võlgniku osanik ja juhatuse liige. 28.10.2011 kuulutati välja võlgniku pankrot. 24.11.2011 esitas hageja kostjale pretensiooni ja palus tagastada 18 000 eurot, kostja vastas, et tagasimakse ajal oli võlgnik maksevõimeline. Võimalus sooritada kostjale laenu tagasimakse tulenes sellest, et võlausaldaja Tapvei Estonia OÜ tasus 21.01.2011 kroonide ümberkonverteerimise asemel eurodes koostatud arve alusel ekslikult võlgnikule 20 400 eurot, s.t 19 096,20 eurot rohkem kui pidi. Kostja oleks pidanud tagastama Tapvei Estonia OÜ-le enamtasutud summa või esitama võlgniku pankrotiavalduse, kuna kohustust ei suudetud täita. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 24 334,08 eurot, lisaks on kohtuotsusega tunnustatud Tapvei Estonia OÜ nõuet 13 633,51 eurot, kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Võlgnikul pankrotivara puudub. Kuna raha tagastati ajal, kui võlgnik oli maksejõuetu, raha tagastati võlgniku lähikondsele ja kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb tehing kehtetuks tunnistada. Kostjale laenu tagasimaksete tegemise ajal oli Tapvei Estonia OÜ-l nõue võlgniku vastu. Kostja oli teadlik, et arve tasumisel oli toimunud eksitus, kuid Tapvei Estonia OÜ-le valesti tasutud summat ei tagastatud. Valesti võlgnikule kantud summata ei oleks võlgnikul olnud vahendeid, mille arvelt teostada kostjale laenu tagasimakseid. Kostja viited 05.05.2011 müügilepingule ja ostja kinnitustele on asjakohatud ega tõenda võlgniku maksevõimet. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjale rahalise kohustuse täitmine ei kahjustanud teiste võlausaldajate huve, hoolimata asjaolust, et tehing toimus ühe aasta jooksul enne pankroti väljakuulutamist. Vähendatud on ka teiste võlausaldajate nõudeid, tasutud arveid ja makstud töötasusid. Võlgnik ei olnud kostjale tasumise ajal maksejõuetu. Võlgnik tegeles aktiivselt majandustegevusega, ettevõtted tasusid võlgniku poolt väljastatud arveid ning võlgnik tasus talle esitatud arveid. Ilma majandustegevuseta ei oleks arvete ega töötasude tasumine olnud võimalik. Võlgnik müüdi 05.05.2011, ostja kinnitas, et omab ettekujutust osaühingu majanduslikust olukorrast, on kätte saanud dokumentatsiooni ning on üle vaadanud võlausaldajad ja võlglased. Pärast võlgniku müümist jätkus majandustegevus.
Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 18.11.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja oli võlgniku osanik ja juhatuse liige, et kostja ja võlgniku vahel oli sõlmitud 10.11.2010 laenuleping ning võlgnik tagastas kostjale võlgnevusest 15 000 eurot 28.01.2011 ja 3000 eurot 09.02.2011. Samuti puudus vaidlus, et hageja palus kostjal tagastada 18 000 eurot ning kostja on teatanud, et võlgnik ei olnud sel ajal maksejõuetu. Hageja palus tunnistada kehtetuks võlgniku poolt kostjale tehtud laenu tagasimakse tehingud, s.o rahalise kohustuse täitmine. Rahaliste kohustuste täitmise ajal kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel sama seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Kohus tuvastas, et võlgniku pankrot kuulutati välja 28.10.2011, rahaline kohustus täideti kostjale 28.01. ja 09.02.2011, s.o vähem kui kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. PankrS § 117 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, samuti juriidilise isiku aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osadega määratud häältest. Kostja oli laenulepingu sõlmimise ning võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmise ajal võlgniku osanik ja juhatuse liige, seega võlgniku lähikondne. Tehing, millega väheneb võlgniku vara, kahjustab võlausaldajate huve, kuna väheneb pankrotivara mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Seega on tagasivõitmise üldised eeldused ning PankrS § 113 lg 1 p 3 sätestatud rahalise kohustuse kehtetuks tunnistamise eeldused täidetud. Kostja leidis, et võlgnik ei olnud kostjale tasumise ajal maksejõuetu, võlgnik tegeles aktiivselt majandustegevusega, ettevõtted tasusid võlgniku poolt väljastatud arveid, võlgnik tasus talle esitatud arveid, samuti maksis võlgnik töötasusid. Osaühingu müümisel 05.05.2013 kinnitas ostja, et omab ettekujutust osaühingu majanduslikust olukorrast, on kätte saanud dokumentatsiooni ning on üle vaadanud võlausaldajad ja võlglased. Kohus leidis, et maksejõulisuse hindamisel ei saa aluseks võtta väidet, et ostja omas ettekujutust ettevõtte majanduslikust olukorrast, kuna iseenesest ei ole keelatud osta ka ettevõtet, mis on maksejõuetu. Muid tõendeid ettevõtte maksejõulisuse kohta ei ole kostja esitanud. Võlgniku kontoväljavõte kinnitab kostja seisukohta, et võlgnikule tasuti arveid ja võlgnik tasus ise arveid ja maksis töötasu, kuid majandustegevuse jätkumine ning ainuüksi kontoväljavõte ei tõenda samuti maksejõulisust, kuna kontoväljavõte ei kajasta täielikult äriühingu majanduslikku seisu. Kontoväljavõtetest nähtuvalt on lisaks kostjale andnud võlgnikule korduvalt laenu ka Allar Rebane, 29.10. - 31.12.2010 kokku 51 200 krooni (3272,28 eurot). Arvestades, et 01.01.2011 seisuga oli võlgniku kontojääk 655,67 eurot, samuti võttes arvesse kontoväljavõttest nähtuvaid jääke, laekumisi ning väljaminekuid, saab asuda seisukohale, et saadud laene on kasutatud arvete või töötasude maksmiseks. Ilma AR poolt antud laenudeta ei oleks võlgnik saanud kõiki kontoväljavõttes kajastatud arveid või töötasusid tasuda, mis viitab sellele, et võlgnik võis juba 2010.a lõpus olla makseraskustes. Esimesed tagasimaksed kostjale ja AR-le tehti võlgniku kontoväljavõtte kohaselt alles pärast Tapvei Estonia OÜ poolt ekslikult suuremas summas arve tasumist. Eksitava arve alusel Tapvei Estonia OÜ poolt tasutud summa tulnuks võlgniku poolt maksjale õiget arves nõutud summat ületavas osas tagastada hiljemalt siis, kui võlgnik eksitusest teada sai, ehk nõuete tasaarvestamisel, hiljemalt 2011.a aprilli lõpus, kuid summat kasutati võlgniku lähikondsetele võlgnevuse tagastamiseks. Kohus leidis, et isegi juhul, kui võlgnik oli laenu tagastamise ajal maksejõuline, siis kostjale laenu tagasimaksmine tõi kaasa
võlgniku maksejõuetuse. Eeltoodu põhjal ei suutnud kostja tõendada, et võlgnik oli laenu tagastamise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus leidis, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses TsMS § 403 lg 1 alusel. Apellant on nõus, et mõlemad pooled nõustusid kirjaliku menetlusega, kuid kohtul ei olnud õigust sellises menetlusstaadiumis asja kohtuotsusega lahendada. Kohus ei määranud tähtaega, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente või kostjal vastata hageja viimasele seisukohale, samuti ei teavitanud kohus menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aega. Seega on kohus rikkunud TsMS § 403 lg-s 1 sätestatut. Tegemist on väga olulise menetlusnormi rikkumisega, mistõttu tuleb kohtuotsus tühistada ja saata esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks TsMS 436 lg 3 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Hageja 24.10.2013 vastuses toodud asjaolude kohta ei olnud kostjal võimalik arvamust avaldada, mistõttu on kohtuotsus ebaseaduslik ja tuleb tühistada. Maakohus ei selgitanud välja olulisi asjaolusid ega andnud kostjale aega avalduste ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus rikkus ka TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatut. Lõpptulemusena kohus järeldas, et kostja ei ole suutnud tõendada, et võlgnik oli laenu tagastamise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Apellandi arvates on kohtuotsus viidatud osas ebaseaduslik, sest kui kohus oleks määranud tõendite esitamiseks tähtaja, oleks kostja esitanud täiendavaid tõendeid, millega kostja saanuks näidata, et võlgniku maksejõuetust ei toonud kaasa kostjale laenu tagasimaksmine. Eeltoodust tulenevalt on apellant seisukohal, et põhjendatud on asja tagasisaatmine maakohtule, sest maakohus on asja algusest peale valesti lahendanud, rikkunud selgitamiskohustust ning poolte õigusliku ärakuulamise põhimõtet. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget hindamist ega menetlusõigusnormi olulist rikkumist. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on oluliselt menetlusõigusnorme rikkunud ning ei ole võimaldanud esitada tõendeid oma väidete tõendamiseks. Toimiku materjalide kohaselt võttis maakohus hagi menetlusse 03.10.2013 määrusega, milles on antud selgitused ja kohustused kostjale. Kostjal tuli hagile vastamisel teatada, kas ta soovib kohtuistungit ning esitada oma väiteid tõendavad tõendid, vastuse esitamiseks oli 14 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest. Seega tuli kostjal hagiga mittenõustumise korral esitada kõik tõendid kohtu määratud tähtajaks. Määruse III osas on märgitud selgitused ja kohustused mõlema poole jaoks. Määrus koos hagimaterjalidega on kätte toimematud 7.10.2013. Seega on maakohus täitnud selgitamiskohustust.
17.10.2013 vastuses hagiavaldusele, mille on koostanud kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinimaa, on esitatud vastuväited hagile ning lisatud ka 05.05.2011 osaühingu osade müügilepingu. Kostja oli nõus kirjaliku menetlusega ning taotlust tõendite kogumiseks ei esitanud. Hageja esitas oma vastuse kostja vastusele koos lisadega 24.10.2013, mis on kostjale edastatud 25.10.2013. Hageja seisukohtadega mittenõustumise korral kostja omapoolset seisukohta ei esitanud. Seadusest ei tulene, et maakohtul tulnuks selleks määrata tähtaeg. Kuivõrd pooled ei taotlenud kohtuistungit on maakohus õiguspäraselt viinud läbi menetluse kirjalikult. Maakohus tuvastas, et 28.01.2011 ja 09.02.2011 rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise eeldused on täidetud, millest tulenevalt on hagi põhjendatult rahuldanud PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda maakohtu otsuses olevaid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellant ei ole esitanud maakohtus ega ka ringkonnakohus sellist usaldusväärset tõendit, millest ilmneks, et hageja oli rahaliste maksete tegemisel kostjale maksevõimeline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. Kostja esitatud dokumentaalset tõendit, s.o 05.05.2011 osaühingu osade müügilepingut, on maakohus hinnanud ning on põhjendatult asunud seisukohale, et võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei saa aluseks võtta väidet, et ostja omas ettekujutust ettevõtte majanduslikust olukorrast. Apellandi väidetel maakohus ei ole pooli teavitanud kohtuotsuse tegemise ajast. Õige on, et TsMS § 452 lg 3 kohaselt, kui asi lahendatakse kohtuistungit pidamata või kui menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Toimikust ei ilmne, et maakohus oleks menetlusosalisi teavitanud kohtuotsuse tegemise ajast, millega on rikkunud TsMS § 452 lg-s 3 sätestatud nõuet, kuid see ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Apellant ei ole ka esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse otsuse tühistamiseks. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Mare Merimaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.