Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-38147
Tsiviilasi
Klinkmann Eesti AS-i hagi LK vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
356 849,18 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.11.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Klinkmann Eesti AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Klinkmann Eesti AS (registrikood 10383396, asukoht Mehaanika 2b, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veiko Puolakainen Kostja LK (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXXX XXX XX, XXXXXX XXXX,
XXXXXX XXXX, XXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Lauri Liivat ja Tambet Toomela
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.11.2013 otsus ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.Klinkmann Eesti AS esitas hagi LK vastu kahju hüvitamiseks summas 356 849 eurot.
2.Kostja oli perioodil 17.02.1998 - 29.12.2011 hageja juhatuse liige, sealjuures alates 01.08.2006 ainuke juhatuse liige. Poolte vahel oli 17.12.2003 sõlmitud juhatuse liikme leping, mille hageja lõpetas erakorralise ülesütlemisega 19.11.2011 pärast kostja juhatusest tagasikutsumist 09.12.2011.
3.Vandeaudiitori poolt läbiviidud erikontrolli tulemusel selgus, et aastatel 2006 - 2012 on toimunud hageja sularaha kõrvaldamine suures ulatuses, kokku 342 410,40 euro väärtuses järgnevalt: 2006 - 49 531,53 eurot, 2007 - 58 287,42 eurot, 2008 - 70 238,90 eurot, 2009 - 44 408,24 eurot, 2010 - 65 195,76 eurot, 2011 - 36 350 eurot ja 2012 - 18 398,54 eurot.
4.Vara omastamise on üles tunnistanud hageja endine raamatupidaja ES. Raamatupidaja omastas osaliselt müügisaali konsultantide poolt talle edasi antud kostja kauba müügist saadud sularaha, mille ta oleks pidanud saatma edasi kostja kontole panka ning üritas puudujääki seejärel kostja raamatupidamist võltsides varjata. Raamatupidaja kinnitas seletuskirjas, et sularaha omastamine oli võimalik seetõttu, et kostja ei süvenenud summadesse.
5.Hageja leidis, et kostja oli juhatuse liikmena tegutsedes oma kohustuste osas äärmiselt hooletu, rikkudes sellega rängalt juhatuse liikme hoolsuskohustust ning võimaldades äriühingu sularaha kõrvaldamise niivõrd suures ulatuses. Seetõttu vastutab ta raamatupidajaga solidaarselt kõrvaldatud sularaha hüvitamise eest.
6.Hageja esitas kostja vastu hagi ÄS § 315 lg 2 ja juhatuse liikme lepingu p 8.1 alusel. ÄS § 315 lg 2 alusel vastutab juhatuse liige kahju eest, mille ta on oma kohustuste rikkumisega aktsiaseltsile tekitanud. Juhatuse liikme lepingu p 8.1 järgi peab juhatuse liige hüvitama äriühingule tema poolt tekitatud kahju. VÕS § 137 lg 1 järgi olukorras, kus mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi on kostjal õigus nõuda kohustuse täielikku täitmist ka ainult hagejalt. Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hagi on aegunud alljärgnevatel põhjendustel: kostjale heidetakse ette juhatuse liikme hoolsuskohustuse püsivat rikkumist, mis algas 2006. aastal. Alates 1. jaanuarist 2006 kehtiva ÄS § 315 lg 3 põhjal on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumise tähtaeg viis aastat, kui seltsi põhikirjas või
kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. ÄS § 315 lgst 3 tuleneb (koostoimes TsÜS § 37 lg-ga 4), et juhatuse liikme vastu esitatava nõude viieaastast aegumistähtaega tuleb arvutada alates kohustuse rikkumisest, mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Kuna kostja rikkumine eksisteeris juba 2006. aasta algul, mil ES hageja poolt tööle võeti, tuleb ÄS § 315 lg 3 kohast viieaastast aegumistähtaega arvestada 2006. Aastast. Vastuhagi esitati alles 28.01.2013. Esimese astme kohtu otsus
8.07.11.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Vaidlust ei olnud selles, et kostja oli 17.02.1998 - 29.12.2011 hageja juhatuse ainuke liige. Hageja vandeaudiitori poolt läbiviidud erikontrolli tulemusel selgus, et aastatel 2006 - 2012 on toimunud hageja sularaha kõrvaldamine suures ulatuses, kokku 342 410,40 euro väärtuses.
10.ÄS § 315 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme lepingu p 8.1 järgi peab juhatuse liige hüvitama äriühingule tema poolt tekitatud kahju. ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 järgi on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest.
11.Kostjale heidetakse ette juhatuse liikme hoolsuskohustuse püsivat rikkumist, mis algas 2006. aastal hageja raha kõrvaldanud raamatupidaja ES hooletu töölevõtmise ja tema katseaja tulemuste kontrollimata jätmisega ja kestis ES üle järjepidevalt puuduliku sisekontrolli tõttu kuni kostja juhatuse liikme volituste lõpuni detsembris 2011. Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-191-12 on välja toodud, et ÄS § 315 lg-st 3 koostoimes TsÜS § 37 lg-ga 4 tuleneb, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude viieaastast aegumistähtaega tuleb arvutada alates kohustuse rikkumisest, mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest. Kuna kõik kostjale etteheidetavad rikkumised algasid 2006.aastal, kui raamatupidaja kostja poolt tööle võeti ja ES hakkas raha kõrvaldama samal aastal, siis tuleb ÄS § 315 lg-s 3 kohast viieaastast nõude aegumistähtaega arvestada hiljemalt 2006. aasta lõppemisest. Järelikult hakkas nõude aegumistähtaeg kulgema 01.01.2007 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2011 kell 24.00. Hagi esitati 28.01.2013, seega pärast hagi aegumise tähtaja möödumist, mistõttu tuleb hagi jätta aegumise tõttu rahuldamata. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohus kohaldas materiaalõigusnormi valesti ning arvestas aegumistähtaja algust vääralt. Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väited ning eiranud asjakohast Riigikohtu praktikat.
13.Hageja nõue põhineb juhatuse liikme tegevusetusel põhineval hoolsuskohustuse rikkumisel, mistõttu on rikkumise toimepanemise aega keeruline tuvastada. Nõude aegumise algushetk ei ole mingil juhul samastatav raamatupidaja töölevõtmisega, sest hageja ei heida rikkumisena ette mitte raamatupidaja töölevõtmist 2006. aastal, vaid aastaid, s.o 2006 – 2012, kestnud tegevusetust. LK vastu esitatud kahjunõue ei põhine mitte raamatupidaja kohustuste rikkumistel, vaid juhatuse liikme tegevusetusel, s.t
sellel, et LK talus teiste isikute poolt rikkumiste toimepanemist ning ei võtnud sellises olukorras midagi ette, kuigi juhatuse liikmel lasub üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Aktsiaseltsi juhatuse liige peab ÄS § 315 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega ehk korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks lasub raamatupidamise korraldamise kohustus samuti otseselt juhatusel.
14.Riigikohtu uuemas praktikas on juhatuse liikme tegevusetust, kui juhatuse liige talub rikkumisi ja ei võta midagi ette nende takistamiseks, peetud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks (RK 3-2-1-40-13). Praeguses asjas tugineski hageja asjaolule, et sularaha kõrvaldamine oli aset leidud pikema aja vältel ning selle aja kestel ei võtnud juhatuse liige midagi ette varguste takistamiseks. Seega on rikkumise toimepanemise algust võimatu kindlaks teha.
15.Tegevusetusel põhineva rikkumise korral ei ole rakendatav kohtu poolt viidatud Riigikohtu seisukoht, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude viieaastast aegumistähtaega tuleb arvutada alates kohustuse rikkumisest, mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest. Seisukoht on rakendatav n-ö aktiivse rikkumise korral. Kui kohustuse rikkumine põhineb tegevusetusel, siis muutub sellele tuginev nõue sissenõutavaks ajast, mil kõige hiljem tuli tegu teha. Kuigi raamatupidaja poolt toime pandud rikkumised leidsid aset juba alates 2006, siis on selge, et LK juhatuse liikmena pidi äriühingu sisesed võimalikud raamatupidamisega seotud minetused tuvastama mõnevõrra hiljem, mitte samaaegselt rikkumiste toimepanemisega. Praegusel juhul on tegemist kestva rikkumisega, mille algusmomenti on hageja kui juhatuse liikme puhul raske määratleda, kuivõrd juhatuse liige peab oma kohustusi täitma pidevalt pikema perioodi vältel. Seega põhimõtteliselt võib tegevusetusel põhineva rikkumise korral väita, et raamatupidamislikest minetustest oleks vastustaja pidanud teada saama hiljemalt oma ametiperioodi lõpul, nt 2011. Mingil juhul ei ole hageja nõue tervikuna aegunud. Juhatuse liikme hoolsuskohustus on oma olemuselt kestev kohustus. Õigusteoorias on leitud, et kestva hoolsuskohustuse korral hakkab iga rikkumise osas kulgema iseseisev nõude aegumistähtaeg. Praegusel juhul ei ole rikkumise toimepanemise algusmomenti kestva rikkumise tõttu võimalik üheselt määratleda. Hoolsuskohustuste rikkumist on aga võimalik seostada hageja juhatuse liikme staatuse lõppemisega.
16.Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega selles, et äärmisel juhul võiks kestva hoolsuskohustuse rikkumisi nö „tükeldada“ ja rikkumisi vaadelda kalendriaastate lõikes. Kuid ka sel juhul ei oleks hageja nõue mingil juhul tervikuna aegunud. Vandeaudiitori poolt läbiviidud erikontrolli tulemusena selgus, et aastatel 2006 - 2012 on toimunud hageja raha kõrvaldamine suures ulatuses. Kuivõrd hageja heidab kostjale ette kestvat hoolsuskohustuse rikkumist, mis põhineb tegevusetusel perioodil 2006 - 2012, siis ei saa vähemalt 2008 - 2011 avastatud kahjuga seonduvad nõuded kuidagi hakata aeguma alates 2006. aastast. Juhatuse liikmele etteheidetavad rikkumised on toime pandud igal kalendriaastal. Tegevusetusel põhineva rikkumise korral tuleb arvestada ka asjaolu, millal isik sai teada rikkumisega kaasnenud tagajärgedest (eeskätt kahjust).
17.Kostja leiab, et tema nõue pole tegelikult ühegi komponendi puhul aegunud. Kuivõrd ÄS § 315 lg 3 räägib mistahes nõude esitamisest juhatuse liikme üldiselt (mitte kitsalt kahju hüvitamise nõudest), siis tuleb kahju hüvitamise nõude aegumise üle otsustamisel siiski paratamatult arvestada ka sellega, millal isik kahju olemasolust üldse teada sai. Vaatamata sellele, et juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaja algus on määratletav rikkumise toimepanemisega, siis tekib tegevusetusel põhineva kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõue
ikkagi kahju enda tekkimisega. Teisisõnu, kui isik ei saa teada, et talle on õigusvastase käitumisega tekitatud kahju, siis on kahjunõue juhatuse liikme vastu ning arutelu tema rikkumistega seoses suures osas ainetu. Praegusel juhul on kahjunõude suurus selgunud 04.09. - 22.10.2012 vandeaudiitori poolt läbi viidud erikontrolli tulemusena. Seega pole hageja nõue mingil juhul aegunud. Samal põhjusel ei ole tegemist olukorraga, kus kogu tulevikus tekkiv kahju muutub sissenõutavaks juba siis, kui sissenõutavaks muutub nö esimene osa kahjust (nagu maakohtus väitis kostja). Nagu märgitud, sai kostja kahju lõplikust suurusest teada 2012 erikontrolli tulemusena, mitte aastal 2006. Kostjale ei saanud olla ettenähtav, et hageja poolt tööle võetud raamatupidaja asub perioodiliselt alates 2006 omandama kostja vara ning teeb seda igal järgmisel aastal aina suuremate summade ulatuses, s.t tulevane kahju ei olnud ettenähtav ei faktiliselt ega ka numbriliselt. Niisiis ei ole juba olemuslikult võimalik väita, et kostja võinuks juba aastal 2006 esitada hagi näiteks tulevikus 2008-2012 tekkiva kahju suhtes.
18.Praegusel juhul on võimalik ka käsitlus, mille kohaselt on tegemist TsÜS § 147 lg 1 2. lauses kirjeldatud hoidumiskohustuse rikkumisest tuleneva nõudega. Juhatuse liige pidi tegema kõik endast oleneva, et vältida kahju tekkimist äriühingule (raha puudujääki) ning tagama äriühingu raamatupidamise nõuetekohase korraldamise. Sellise korduva või kestva rikkumise puhul algab nõuete aegumine iga rikkumisega uuesti. Kuna hoidumiskohustus ise on jätkuv, hoidumisnõue kui täitmisnõue ise ei aegu. Seega isegi juhul, kui vaadelda isiku kohustusi kalendriaastate lõikes, on ilmne, et kestva rikkumise korral hageja nõue aegunud ei ole. Kohus pole otsuses märkinud, miks ta nende argumentidega ei nõustu. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saata asi menetluse jätkamiseks maakohtule.
21.Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohtu järeldus nõude aegumise kohta põhjendatud ja maakohus peab asja sisuliselt läbi vaatama.
22.Hageja heidab kostjale ette juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist, see on tegevusetust, mille tõttu sai võimalikuks äriühingu vara omastamine raamatupidaja poolt. ÄS § 315 lg 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat, kui aktsiaseltsi põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 järgi on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest.
23.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna kostjale etteheidetavad rikkumised algasid 2006. aastal, tuleb ÄS § 315 lg 3 kohast viieaastast nõude aegumistähtaega arvestada alates 2006. aasta lõppemisest. Kostja rikkumine seisnes tegevusetuses kui jätkuvas rikkumises, mis leidis aset ka peale 2006. aastat.
24.Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et tegevusetuse puhul pole rikkumise aega võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb aegumist arvestada ajast, mil kahju tuvastati. TsÜS § 37 lg 4, mis erisättena näeb ette juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaja algusena kohustuse rikkumise, ei tee vahet, kas rikkumine seisnes aktiivses tegevuses või tegevusetuses.
Ringkonnakohus leiab, et kahju nõude osas, mis põhjustati viie aasta jooksul enne hagi esitamist, ei ole hagi aegunud.
25.Kuna maakohus ei ole hagi sisuliselt lahendanud, tuleb tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks ning menetluskulud tuleb jagada vastavalt asja läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ele Liiv
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.