lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-52788/20

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 24.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-52788/20
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
24.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
590
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-52788

Tsiviilasi

Marju Laureni hagi Register OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

320 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Marju Laureni apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Marju Lauren (IK XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom, e-post [email protected] Vastustaja (kostja): Register OÜ (reg k 117350006), seaduslik esindaja juhatuse liige Marie Rosin; lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov, e-post [email protected]

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Marju Laureni poolt tsiviilasjas nr 2-13-52788 Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus Marju Laurenile.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1.Marju Lauren on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
22.jaanuari 2014.a otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata Marju Laureni hagi Register OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes.

Apellant leiab, et maakohus tõlgendas valesti pooltevahelises töölepingus kokkulepitud töötasu arvestamise aluseid (töölepingu p 8.1 – 8.4). Kohtu tõlgendus on töötajat kahjustav ja ebamõistlik. Hagejal (apellandil) puudusid piisavad õigusalased teadmised, taotlemaks maakohtus tunnistajate ärakuulamist, kes võinuksid anda ütlusi hageja ja kostja vahel peetud palgaläbirääkimiste kohta. Töölepingu p-d 8.1 – 8.4 on sõnastatud töötaja jaoks eksitavalt. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 29 lg-d 3 – 5.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Ringkonnakohus leiab, et Marju Laureni poolt Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2014.a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja nõude summas 320 eurot. Seaduse kohaselt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole oma otsuses andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
3.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid selliselt, et rikkumine võinuks oluliselt mõjutada lahendit. Vaidluse põhisisuks oli töölepingu p-de 8.1 – 8.4 tõlgendamine, s.o see, missugust tasu oli töötajal õigus töölepingu alusel saada. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kirjaliku töölepingu sõlmimisel on töötaja nõustunud selles märgitud tingimustega. Ringkonnakohus leiab, et kirjalikus töölepingus ja ka VÕS §-s 29 sätestatu tõlgendamisel on maakohus jõudnud õigetele lõppjäreldustele ning apellatsioonkaebuse menetlemiseks ei anna alust väited, nagu oleks maakohus jätnud tõlgendamisel arvestamata töötaja huvid. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt töölepingu sõlmimise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse
10.jaanuari 2013.a määruse nr 6 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 oli kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot, mis vastab pooltevahelises töölepingus kokkulepitud nn baaspalga suurusele. Seega pidi tööandja kindlustama töötajale igakuise töötasu summas (vähemalt) 320 eurot, mida töötaja on asja materjalidest nähtuvalt ka saanud.
4.Ringkonnakohus keeldub TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.