Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord 3.1 Kohtuotsuse peale on siis õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.2 Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus kohtuotsusele

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

(TsMS § 444 lg 1 ning lg 2 alusel) Hageja nõue (hagi ese) Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 02.06.2010.a. sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingust nr L-553673, mille alusel võimaldati kostjale televisiooniteenuse (ZUUMtv) kasutamist. Vastavalt nimetatud lepingus märgitule olid selle lahutamatuks osaks lepingu üldised tingimused ja hageja hinnakiri, millega kostja on väidetavalt nõustunud. Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu lisatingimuste kohaselt kohustus kostja tarbima hageja teenust 24 kuud. Lepingu varasemal lõpetamisel, teisele isikule vormistamisel, Zuum-teenuse vahetamisel teise teenuse vastu või teenuse piiramisel muu kliendist tuleneva asjaolu tõttu, kohustus kostja maksma leppetrahvi 151,85 eurot (s.o 2376.- EEK). Selle kohta on kostjale väljastatud ka arve TA-18944 (tl 12p). Kostja ei ole tasunud hagiavalduse lisadeks olevaid arveid kogusummas 214,68 eurot, millele lisandub põhinõude täitmiseni viivis 0,02% päevas, s.o hagi esitamiseni summas 43,42 eurot. Hagi õigusliku alusena viitab hageja muuhulgas võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, VÕS § 82 lg-le 1, VÕS §-le 100, VÕS § 101 lg-le 1 ja VÕS § 113 lg-le 1 ning leppetrahvi osas 02.06.2010 lepingus sisalduvale üldtingimusele (tl 10p).

eesmärk pole teha lahend hageja kasuks vaid põhjusel, et kostja ei vasta hagile. Seetõttu on kohus pidanud vajalikuks lahendada käesolev tsiviilasi, mille hagihind jääb alla 2000 euro TsMS § 405 lg-st 1 tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtmenetlusotsusega. TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud osaliselt, eelkõige põhinõude 62,83 euro ja viivisenõude, 0,02% põhinõudelt päevas, osas. Kohtu hinnangul tulenevad eelnimetatud nõuded poolte vahel sõlmitud liitumis- ja teenuste osutamise lepingu (tl 10p) kostjapoolsest mittevabandatavast rikkumisest ning kuuluvad rahuldamisele VÕS § 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 3, VÕS § 108 lg 1, VÕS 113 ja VÕS § 103 järgi. Kohus märgib, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb viivise arvestamine lõpetada, kui see summaarselt võrdsustub põhinõudega, s.o 62,83 euroga. Puutuvalt hageja leppetrahvinõudesse summas 151,85 euro, leiab kohus, et see tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse. Sellele osundab ka asjakohane Riigikohtu praktika (sh RKTKo 08.12.2008 nr 32-1-125-08, p 14; RKTKo 15.01.2014 nr 3-2-1-156-13, p 10), mille kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi (RKTKo 30. oktoober 2013 lahend nr 3-2-1-106-13). Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud lepingus sisalduva Zuumboksi kampaania tingimuse puhul tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes – see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutatav tingimus, mille sisu ei saanud kostja lepingut sõlmides mõjutada. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kostja oli lepingut sõlmides tarbija VÕS § 34 mõttes ning kohus leiab, et pooltevahelises lepingus sisalduv leppetrahv summas 151,85 euro on ebamõistlikult kõrge ning kostjat kahjustav, mistõttu tuleb lepingutingimust leppetrahvi kohta pidada tühiseks. Kuivõrd kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamatu, ei ole hageja õigus nõuda ka leppetrahvilt viivist summas 30,70 eurot eurot.

rahuldamise korral oleks hageja soovinud oma nõuete rahuldamist vähemalt hagihinna (sh jooksev viivis 0,02% päevas) 273,77 euro ulatuses, kuid kohus rahuldas hagi osaliselt 125,66 euro ulatuses (sh põhinõue ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta hageja kanda 46 % menetluskuludest (125,66 : 273,77 x 100) ning kostja kanda vastavalt 54% menetluskuludest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 41,40 eurot (46 x 90 : 100).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.