Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasi (number ja avaldus) Hagi ese Hagi hind Kohtukoosseis Asja lahendamise menetlus Hageja Hageja (lepingulised) esindajad
Kostja Kostja esindaja (riigi õigusabi korras)
Viljandi kohtumaja 19. märts 2014 nr 2-13-48904 AS Starman versus Saima Viilip võla väljamõistmiseks 343,75 eurot kohtunik Aivar Hint kirjalik menetlus AS Starman (registrikood 10069659; aadress Akadeemia tee 28, 12617 Tallinn) Uljana Feldman (Julianuse Õigusbüroo OÜ; A.Weizenbergi 20, Tallinn; e-post: [email protected]) Ene Solovjov (Julianuse Õigusbüroo OÜ, A.Weizenbergi 20, Tallinn; e-post: [email protected]) Saima Viilip (isikukood xxxxxxxxxx; aadress xxxxx xxx xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx) vandeadvokaat Vahur Krinal (OÜ Rüütli Advokaadibüroo, aadress: Rüütli 14-214, Pärnu; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis
1.Rahuldada AS-i Starman hagi Saima Viilipi vastu osaliselt:
1.1.välja mõista Saima Viilipilt AS Starman kasuks võlgnevus summas 52 (viiskümmend kaks) eurot ja 12 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (52,12 eurot) summas 12,55 eurot ning alates 20. märts 2014 kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,02% põhinõudelt päevas, tingimusel, et viivisenõue ei ületa põhinõuet;
jätta AS Starman hagi Saima Viilipi vastu (arvete nr TA-17143 summas 63,91 eurot ja nr TA-17195 summas 151,85 eurot alusel) võlgnevuse nõudes summas 215,76 eurot ja viivise nõudes 43,76 eurot rahuldamata. Muud otsustused
2.Seoses menetluskuludega: 2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 30 (kolmekümne) % osas kostja kanda ning 70 (seitsmekümne) % osas hageja kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Selgitused otsusele
3.Selgitada:
3.1 TsMS § 174 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis; avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 TsMS § 633 lg 7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses; 3.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Hageja nõue (hagi ese) Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 05.05.2010 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-547622, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadme. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt, vastavalt arvetele. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Kostja võlgnevus hageja ees seoses hageja poolt kostjale osutatud teenustega on 267,88 eurot ja viivis 56,31 eurot (arvestatud ajavahemiku 01.12.2010-17.10.2013 eest, viivise määr 0,02% tasumata summalt päevas). Lisaks eelmärgitule viitab hageja asjaolule, et lepingu järgi on kostja kohustaud tagastama kõik komplekti osad. AS Starmani üldtingimuste punkt 12.4 lause kaks järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub kostja tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirja või seadme lepinguga. Hageja viitab hagis veel ka Starmanni Üldtingimuste punktile 9.11, mille kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Hageja taotleb menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 60,00 eurot ning õigusabikulu 166,17 eurot. Hageja lisab oma kirjalikus seisukohas 03.03.2014 täiendavalt (tl 52-53), et kostja kui lepingu pool on vastutav isik suhetes hagejaga. Hageja on täitnud oma lepingulise kohustuse ning võimaldanud teenuse tarbimist ja seadme kasutamist ning esitanud teenuste kohta igakuiseid arveid. Kostja kohustuseks oli arved tasuda. Kas kostja tarbis teenuseid või ei tarbinud, ei ole siinjuures oluline. Samuti ei oma tähtsust see, kas kostja andis seadme kasutamiseks kolmandale isikule. Kostja kui lepingu pool on vastutav lepingulise kohustuse täitmise – arvete tähtaegse tasumise eest. Kuna kostja on lepingu sõlminud ning on lepingu sõlmimise fakti omaks võtnud, siis on hageja ees kohustatud isikuks kostja. Kostja edasised kokkulepped ja seadme võimalik edasiandmine ja sellega seoses kokkulepetest võimalik mittekinnipidamine ei ole käesolevas vaidluses argumendid.
2.Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet. Kostja on küll allkirjastanud 05.05.2010.a. oma nimel liitumis- ja teenuste osutamise lepingu hagejaga, kuid Ta ei ole teenuseid kasutanud. Kostja andis kohe lepingu sõlmimise päeval DigiBoxi üle Luule Ukkonen`ile, kes asus antud seadet kasutama ja kelle käes seade ilmselt tänaseni on. Luule Ukkonen on Saima Viilip`i tuttav. Kuna Luule Ukkonen ei ole vaatamata Saima Viilip`i nõudmistele võlgnevust Starmanile tasunud, on Saima Viilip esitanud politseile avalduse Luule
Ukkonen`i vastu kelmuse kriminaalmenetluse käigus.
tunnustel.
Seega
peaks
hageja
nõue
saama
rahuldatud
3.Kohtu põhjendused
3.1.Menetluse käik Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele (TsMS § 403 lg 1). Pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus on määrusega andnud pooltele võimaluse esitada kirjalikus menetluses avaldusi ja dokumente ning teinud pooltele teatavaks otsuse avalikult teatavakstegemise aja.
3.2.Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldada osaliselt.
3.3.Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused
3.3.1.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevates asjaoludes: - pooled sõlmisid 05.05.2010 liitumis- ja teenuse osutamise lepingu nr L-547622; - kostja on hagejalt saanud eelmärgitud lepingu alusel kasutamiseks seadme – DigiBoxi.
3.3.2.Kostja vaidlustab nõuet ja leiab, et ta on hagejaga küll allkirjastanud 05.05.2010.a. liitumis- ja teenuste osutamise lepingu, kuid ta ei ole teenuseid kasutanud. Kostja andis kohe hagejaga lepingu sõlmimise päeval DigiBoxi üle kolmandale isikule - oma tuttavale Luule Ukkonenile, kes ei ole vaatamata kostja nõudmistele võlgnevust hagejale tasunud. Iseenesest ei vaidlusta kostja asjaolusid, et hageja poolt üleantud seadet on kostja teadmisel kasutatud ja hageja on vastavalt lepingule teenust osutanud ning teenuse eest on tasumata. Kostja vastuväitest nähtuvalt ei olnud kostja teenuse kasutajaks, selleks oli kolmas isik.
3.3.3.Kohus leiab, et kostja kui lepingu pool on vastutav lepingulise kohustuse täitmise eest ja käesolevas tsiviilasjas ei oma tähtsust, kas teenust kasutas kostja või kostja nõusolekul kolmas isik – s.o kostjale tuttav isik Luule Ukkonen. Kohus nõustub hageja seisukohaga selles, et kui kostja on lepingu sõlminud ning on lepingu sõlmimise fakti omaks võtnud, siis on hageja ees kohustatud isikuks kostja. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 175 lg 1 kohaselt kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Poolte esitatud asjaoludest ei nähtu, et kolmas isik (antud juhul Luule Ukkonen) oleks hagejaga sõlminud VÕS § 175 lg 1 alusel lepingu kostja kohustuse ülevõtmise kohta, mistõttu pooltevahelisest lepingust tulenev kohustus teenuse eest tasuda tuleb täita kostjal. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. Hageja on kostjale esitanud teenuse osutamise eest järgnevad arved (tl 17-20 pöördel): nr A15021380 01.07.2010 summas 15,91 eurot; nr A-15108699 01.08.2010 summas 6,33 eurot; nr A15361074 30.09.2010 summas 6,33 eurot; nr TA-17143 30.09.2010 summas 63,91 eurot; nr TA17195 30.09.2010 summas 151,85 eurot; nr A-15551428 01.10.2010 summas 12,25 eurot; nr A15724390 01.11.2010 summas 1,28 eurot ning nr NA-18183 30.11.2010 summas 10,03 eurot s.o kokku summas 267,88 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud hageja arveid, s.o arvetel märgitud summade õigsust ega teenuse kvaliteeti, mis võimaldaks esitada vastuväiteid teenuse eest tasumata jätmisel. Kohtu arvates on oluline, et kostja on 18.02.2014 kirjalikust (tl 49-50) vastusest nähtuvalt hageja nõude teenuste eest tasumiseks edastanud kolmandale isikule Luule Ukkonenile, millega kostja sisuliselt kinnitab hageja seisukohta, et tarbitud teenuse eest tuleb tasuda.
Kohtu hinnangul tuleb hagi rahuldada osaliselt, põhinõude summas 52,12 eurot ja viivisenõudes 12,55 eurot (ajavahemiku 01.12.2010-19.03.2014 eest, viivitatud päevi 1204, viivise määr 0,02% põhinõudelt päevas) ning viivisenõudes alates 20. märts 2014 kuni põhinõude täitmiseni 0,02% põhinõudelt päevas. Kohus leiab, et rahuldamisele ei kuulu võlgnevuse nõue põhinõude - 215,76 euro ja viivisnõude 43,76 euro osas, mis puudutab arveid nr TA-17143 30.09.2010 summas 63,91 eurot (tl 18 pöördel) ja nr TA-17195 30.09.2010 summas 151,85 eurot (tl 19), kuivõrd nimetatud arvetelt nähtub, et summade 63,91 eurot ja 151,85 eurot puhul on tegemist trahvinõuetega. Seega viimatimärgitud arvetest ei nähtu, et hageja on kostjale osutanud teenust. Hagiavalduses toodud asjaoludest nähtuvalt põhineb haginõue põhivõla 267,88 euro puhul üksnes kostja poolt teenuste eest tasumata jätmisest. Hagi alusena ei ole toodud asjaolusid, millest tuleneks trahvi nõude esitamine, ka ei ole hagis kostjalt nõutud trahvi (leppetrahvi) tasumist. Hageja on hagis viidanud küll 05.05.2010 liitumis- ja teenusete osutamise lepingu lisa - AS Starmani Üldtingimuste punktile 12.4 (tl 16), mille kohaselt lepingu ülesütlemisel kostja või hageja poolt maksab kostja tasu hageja poolt osutatud teenuste eest kuni teenuste osutamise lõppemiseni ja tagastab hagejale kõik kostja valduses olevad hagejale kuuluvad seadmed ja kiipkaardid. Seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub kostja tasuma hagejale selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirja või seadme lepinguga. Samas ei nähtu hagist, et pooltevaheline leping oleks kostja või hageja poolt ülesöeldud, samuti ei saa trahvinõudeid arve nr TA-17143 alusel summas 63,91 eurot ja arve nr TA-17195 alusel summas 151,85 eurot käsitleda seadme või kiipkaardi maksumusena. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahelise lepingu lisa - AS Starmani Üldtingimuste p. 10.1 järgi (tl 15 p) on poolte vahel viiviseintressiks kokkulepitud 0,02 % tasumata summalt päevas. Kohus arvutab viivise järgnevalt: põhiosa võlgnevus x viivitatud päevade arv (ajavahemikus 01.12.2010-19.03.2014) x viivise määr 0,02 % (52,12 eurot x 1204 x 0,02% = 12,55 eurot). Kohus ei pea põhjendatud viivise väljamõistmist arvete nr TA-17143 ja TA-17195 alusel (tl 18 p, tl 19) ja jätab viivise nõude selles osas rahuldamata põhjendusel, et tegemist ei ole teenuse osutamist käsitlevate arvetega ning trahvinõuded hagis ei kajastu.
4.Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud rahuldada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt (sh põhinõue ning maksimaalne viivisesumma), tuleb jätta hageja kanda 70 % menetluskuludest (104,24 : 343,75 x 100) ning kostja kanda vastavalt 30 % menetluskuludest.
(allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.