Kohtulahend

Asjaolud ja menetluse käik 28.10.2013 määrusega jättis kohus hagi elatise vähendamise nõudes läbi vaatamata. Ühtlasi määras kohus jätta menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. 28.10.2013 kohtumäärus jõustus 15.11.2013. 04.12.2013 esitas kostja kohtule avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt on kostja menetluskulud õigusabi tasu summas 560 eurot (käibemaksu ei lisandu). Ühtlasi palus kostja määrata, et hageja tasuks kuni menetluskulude nõude rahuldamiseni kostjale viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Hageja vastuväited Hageja esitas menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldusele vastuväite. Hageja oli seisukohal, et maksimaalne kostja lepingulise esindaja kulu antud asjas saaks olla 26,67 eurot. Hageja leidis, et kostja esindaja töö maht on põhjendamatu ning kostja esindajale õigusabi eest makstud tunnihind on ebamõistlikult suur. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 360 eurot ilma käibemaksuta ja määras, et hagejal tuleb tasuda kostjale määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud suuruses, ning määras kindlaks menetluskulude hüvitamise viisi, mille kohaselt hagejal tuleb 360 eurot tasuda kolme igakuise 120 euro suuruse osamaksena alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg-s 2 sätestatut tuleb kohaldada ka ülalpidamiskohustuse muutmise, sh elatise suuruse vähendamise nõude üle peetava vaidluse korral (nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.12.2011 otsus nr 3-2-1-125-11, p 16). Hageja on esitanud nõude elatise suuruse vähendamiseks 31,74 võrra kuus. Seega on käesolevas asjas hagihinnaks 285,66 eurot (9 x 31,74). Piirmäära piiridesse jääva hagihinna puhul tuleb lähtuda lepingulise esindaja kulude põhjendatusest ja vajalikkusest (TsMS § 175 lg 1 viimane lause). Poolte vahel on 07.12.2010 sõlmitud kostjale elatise maksmise leping. Nimetatud lepinguga võttis hageja endale kohustuse tasuda kostjale igakuist elatist summas 191,74 eurot (3000 krooni). Elatise tasumise kokkuleppega tekkis lapsel (kostjal) ning tema emal õigustatud ootus selles, et hageja tasub tulevikus lapsele elatist kokkulepitud summas ning kokkulepitud aja jooksul. Seega on hagi põhjustanud vastaspoolele põhjendatud kartuse senise igakuise ülalpidamiseks saadava summa vähenemiseks. Antud juhul võib pidada mõistlikuks kostjapoolset soovi esitada hagiavaldusele vastus, mis tagaks vastaspoolele edu kohtumenetluses. Hagiavaldusega ning sellele lisatud ulatuslike tõenditega hageja majandusliku seisundi kohta tutvumise mõistlik ajakulu on 1 tund. Täies ulatuses ei saa nõustuda ka ajakirjega, mille kohaselt kulutas kostja lepinguline esindaja kliendiga hagiavalduse arutamisele 1 tunni. Kostja esindajale tegevusstrateegia kavandamiseks ei oleks vaja kostjalt teada saada midagi muud, kui seda, kas ta nõustub elatise vähendamisega või vaidleb nõudele vastu. Mõistlikuks konsultatsiooni ajaliseks

mahuks võib pidada 0,5 tundi. Kohtupraktika analüüsimise mõistlikuks ja antud tsiviilasjas vajalikuks ajamahuks on 1 tund. Mõistlikuks hagiavaldusele vastuse koostamise ajaliseks mahuks võib pidada 1,5 tundi. Ajakulu 28.10.2013 kohtumääruse arutamiseks kliendiga on põhjendatud, kuivõrd kohtumääruse oluline osa ei piirdu vaid selle resolutsiooniga. Pooletunnine konsultatisoon 28.10.2013 kohtumääruse osas on vajalik, sh kliendile menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise õiguse ja korra selgitamiseks. Tunnitasu 80 eurot võib Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-66-12 valguses pidada mõistlikuks suuruseks. Lähtudes eeltoodust on kostja esindaja poolt tehtud toiminguid on tsiviilasja vaidluse keerukust hinnates põhjendatud 4,5 tunni ulatuses. Võttes arvesse kostja lepingulise esindaja tunnitasu, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 360 eurot (4,5 x 80). Hageja on tsiviilasjas esitatud materjalide põhjal kohtule usutavaks teinud selle, et menetluskulude ühekordse tasumine oleks hagejale majanduslikult koormav. Võttes arvesse, et hagejal lasub muu hulgas käesolevas tsiviilasjas kostjaks oleva lapse ülapidamise kohustus, siis võib käesoleva kohtumääruse täitmine ilma täitmise viisi reguleerimiseta ohustada lapsele antavat ülalpidamist. Määruskaebus Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega oluliselt vähendada hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid. Maakohus on mõistnud välja maksimaalselt sissenõudmiseks lubatust suurema summa. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse kohaselt on kulude piirmäär 320 eurot. Antud juhul lõppes vaidlus esimeses astmes, mistõttu ka kogu piirmäära ulatuses kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine ei ole õige. Kostja esindaja töö maht on osaliselt põhjendamatu. Hagiavalduses elatise nõuet puudutav tekst ei ole keeruline ega vaja mingit aeganõudvat tõlgendamist ning sellega ja lisadega tutvumine võiks võtta kuni pool tundi. Esimese astme kohus oleks pidanud tuvastama kulude võimalikku jaotumist kolme kohtuinstantsi vahel ning tulemuste pinnalt rajama otsuse hagejalt väljamõistmisele kuuluvate summade kohta. Määruse tegemisel on oluliselt rikutud määruse põhjendamise kohustust. Vastus määruskaebustele Kostja palub jätta kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik Harju Maakohus ei rahuldanud kaebust ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 14.01.2014 määrus tuleb osaliselt tühistada ja määruskaebus osaliselt rahuldada. Õige on määruskaebuse väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti ületanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud piirmäära 320 eurot, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 360 eurot. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on maakohus määranud tsiviilasja hinnaks 285,66 eurot, tuleb lähtuda hagi esitamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-is 1 sätestatust, mille kohaselt on hagihinnalt kuni 640 eurot maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Seega ei ole maakohus

menetluskulude kindlaksmääramisel eelnimetatud piirmääraga arvestanud ja on ebaõigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud piirmäära ületavas osas. Selles osas kuulub määruskaebus rahuldamisele. Nõustuda ei saa kaebuse väitega, mille kohaselt on kohtu seisukoht kostja esindaja töö mahu osas põhjendamatu ega arvesta asja tegelikke asjaolusid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud õigusabi osutamisel tehtud toiminguid ja selleks kulunud aega ning mõistnud kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuna maakohus on määrust õigusabi osutamisel tehtud toimingute ja nende ajakulu osas piisavalt põhjendanud ning ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu määrusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu vastavaid seisukohti korrata. Iseenesest õige on hageja järeldus, et Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusest nr 137 tulenev menetluskulude piirmäär on ühtne kõigi asja menetluses tekkinud esindajakulude jaoks kõigis kohtumenetlustes, kuid nimetatu ei tähenda, et käesoleva vaidluse lõppemine esimeses kohtuastmes saaks olla aluseks jätta põhjendatud ja vajalikud menetluskulud piirmäära ulatuses välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd käesoleval juhul saab kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks pidada maakohtu poolt leitud 360 eurot, on põhjendatud mõista hagejalt kostja lepingulise esindaja kulud välja Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära ulatuses, milleks on 320 eurot. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Ele Liiv

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.