lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-13-27964/20

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 13.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-13-27964/20
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1292
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OSAÜHING KAUBAKESKUS10196056(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-13-27964

Määruse tegemise aeg ja koht

13.03.2014, Tallinn

Kohtukoosseis

Kohtunikud Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Reet Allikvere

Kohtuasi

U K hagi Tallinna linna ja OÜ Kaubakeskus vastu kahju hüvitamiseks

Hagi hind

1911,53 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.12.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Kaubakeskus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja U K (IK xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx), esindaja Tiia Raudmägi Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, Tallinn) Kostja osaühing Kaubakeskus (registrikood 10196056, asukoht Vesse 4, Tallinn), esindaja Sergei Tšurkin

Kirjalik menetlus Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

1.Keelduda osaühingu Kaubakeskus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
2.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel

Asjaolud ja menetluse käik

1.U K esitas 03.06.2013 hagi Harju Maakohtusse kahju 1911,53 euro hüvitamiseks. Hageja palus mõista Tallinna linnalt välja 955,77 eurot ning OÜ-lt Kaubakeskus 955,77 eurot.
2.Hagi asjaolude kohaselt toimus 18.03.2013 kella 13:46 ajal Tallinnas, Vesse tn 4 juures õnnetus, milles hageja juhitud sõiduk Ford Mondeo sai tugevalt kahjustatud seoses lumest ja jääst tekkinud löökaugu tõttu. Hageja leidis, et kuna auk asus kinnistu piiril, siis vastutavad mõlemad kostjad 50% tekkinud kahju ulatuses. Auku ei olnud võimalik vältida, kuna see oli raskesti märgatav ning augu suuruse tõttu oli sellest võimatu kõrvale põigata. Samuti puudusid sündmuspaigal ohtlikule augule viitavad liiklusmärgid. Õnnetuse tagajärjel sai sõidukil vigastada vasakpoolne esimene velg, mis on amortiseerunud. Lisaks sai kahjustada kaitseraud ning selle kate, õhusuunajad, rattakoopa kate ja muud erinevad detailid, mis on välja toodud remondikalkulatsioonis. Kokku tekkis hagejale kahju 1911,53 euro ulatuses.
3.Kostja Tallinna Kommunaalamet leidis, et jääkonarus, mis põhjustas hagejale kahju, asus Kaubakeskus OÜ territooriumil. Kostja nõustus asjaoluga, et teine jääkonarus asus nii kostja I kui ka kostja II territooriumil. Et kõik sõiduauto fikseeritud vigastused asusid sõiduki vasakpoolsel esitiival, on selge, et kahju põhjustas vasakpoolsem jääkonarus, mis tuginedes Geoportaali väljavõttele, asus kostja II territooriumil.
4.Kostja OÜ Kaubanduskeskus hagi ei tunnistanud. Pole tõendatud, et kostja on kahju tekitamises süüdi; hagejale tekitatud kahju suurus ei ole tõendatud; hagejale peaks kahju hüvitama kindlustusandja; hageja sõidukil võis olla eelnev vigastus ning hageja võis sobiliku sündmuskoha otsida.
5.Harju Maakohus rahuldas 23.12.2013 otsusega hagi ja mõistis mõlemalt kostjalt välja kahjuhüvitise 955,77 eurot. Kohus tugines KOKS § 6 lg-le 1, TeeS § 37 lg 1 p-dele 1 ja p 2, lg-le 2 ja 6, § 10 lg-le 1. Asjas ei olnud vaidluse all asjaolu, et augud kostjate kinnistu piiridel eksisteerisid ja et augud asusid hagis esitatud asukohas ning et sündmuspaigal puudusid ohtlikule augule viitavad liiklusmärgid. Vaidluse all oli asjaolu, kumma kostja territooriumil hagejale kahju tekitanud augud asusid, kas kostja II vastutab teeseaduse alusel ja on süüdi kahju tekkimises, kas hageja kahju suurus on tõendatud, kas hagejale ei peaks kahju hüvitama kindlustusandja ja kas hageja sõidukil võis olla eelnev vigastus ning hageja sobiliku sündmuskoha otsida.
6.Kohus leidis, et kahju sai hagejale tekkida üksnes ühest august läbisõitmisega ning et hageja sõidukile pidi kahju tekitama just parempoolne suurem auk, kuivõrd

vasakpoolse augu asukohta hinnates pidi hageja Vesse tänavalt parkimisalale vasakpööret sooritades sõitma läbi parempoolse augu. Kohus, olles tutvunud sündmuskohast tehtud fotodega ja vastavate kaartidega, leidis, et kahju tekitanud auk (parempoolne auk) asus nii kostja I kui ka kostja II territooriumil. Oluline on asjaolu, et fotode järgi aukude asukohta hinnates, oli sõidukiga aukudest praktiliselt pea võimatu ilma vähemalt ühest august läbi sõitmata mööduda ning mõlemad augud olid politsei fotosid hinnates ühteviisi ohtlikud. Kohtu hinnangul ei ole sõidukijuhil sisuliselt 90 kraadist pööret sooritades võimalik ette näha, et pöördel esineb vajadus äkitselt lisamanöövreid sooritama hakata. Seejuures ilmneb fotodest, et augud olid täidetud vee ja lörtsiga, mistõttu ei ole visuaalselt hinnatav ka aukude ohtlikkus.

7.Kostja II väitega, et kostjal ei ole omal kinnistul erateed või üldkasutatavat teed, mis välistab tema vastutuse teeseaduse alusel, kohus ei nõustunud. TeeS § 2 lg 2 p 1 kohaselt kuuluvad tee koosseisu teemaal asuvad liiklemiseks kasutatavad järgmised rajatised: sõidutee ning sellega külgnevale alale sissesõidu ja sealt väljasõidu tee ning kõnnitee; parkla ja puhkekoht. Seega kuuluvad nii parkla kui ka selle sissesõidutee tee koosseisu. Politsei liiklustalituse avariigrupp on kinnitanud, et sündmuskohal puudus ohtlikele teeoludele ja kahju tekitanud teeaugule viitavad liiklusreguleerimisvahendid. Seega on kostja jätnud teostamata talle seadusega pandud kohustuse ja jätnud liikleja hoiatamata tees esinenud ohust. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et kostjale kuuluval kinnistul teostataks klientide teenindamist ning sel eesmärgil eksisteerib kinnistul ka parkla ja selle sissesõidutee. Sissesõitu on vaja kasutada klientidel, kes soovivad minna Vesse 4 alal asuvatele kaubanduspindadele.
8.Hagejale tekkinud kahju suurus on tõendatud hageja kindlustusandja remondipartneri Metro Auto OÜ remondikalkulatsiooniga. Kohus nõustus hageja väitega, et hagejal on õigus otsustada, kas remondi hüvitab tee korrashoiu eest vastutav isik või kindlustusandja. Teisel juhul peaks hageja maksma omavastutuse, mille tõttu oleks suurenenud ka igakuine kindlustusmakse. See aga oleks tähendanud hagejale lisakulusid, mille tekkimises ta ise süüdi ei ole.
9.Eeltoodust tulenevalt on kostjad kui tee omanikud, rikkunud teeseadust ja sellest tulenevalt on hagejale tekkinud kahju. Teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama. Õigusvastane tegevus seisneb õigusvastases tegevusetuses, mille tagajärjel tekkis kannatanule kahju. Kahju seisneb kulutustes kahjustada saanud sõiduki remontimiseks.
10.07.03.2014 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse OÜ Kaubakeskus apellatsioonkaebus Harju Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-13-27964. Apellant leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi, jättes tuvastamata ja hindamata olulised faktilised asjaolud.
11.Hageja märkis esitatud piltidel meelevaldselt jääaukude asukohad, tegelikult asusid augud tänavavalgustuspostidega ühel joonel ja see ala ei kuulu Vesse 4 kinnistule ning see nähtub selgelt kostja II esitatuid dokumentaaltõenditest. Politsei poolt tehtud pildil on seda samuti näha. Politsei poolt teostatud jääaukude mõõtmine on puudulik, kuna on mõõdetud aukude suurus ja sügavus, kuid puudub nende asukohtade kindlaksmääramine. Kostja I pidi vastutama sissesõidutee eest, mis rajatisena kuulub tee koosseisu. Kostja II pöördus 14.02.2014 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse poole järelpärimisega, kas Vesse 4 kinnistusele viiva sissesõidutee löökaukude remont on lülitatud aasta remondikavva, mille saatis Lasnamäe LOV samal kuupäeval Tallinna Kommunaalametile palvega arvestada sissesõidutee remondivajadusega käesoleva aasta kava koostamisel. Seega Lasnamäe LOV loeb sissesõidutee Tallinna linnale kuuluvaks teelõiguks.

Määruse põhjendused

12.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1911,53 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus luba edasikaebamiseks ei ole andnud.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
15.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Reet Allikvere

Ele Liiv

Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.