2-13-46179/6 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 03.10.2013. a esitatud hagiavalduse kohaselt osutas XXXOÜ XXXOÜ – le ajakirjade toimetamise teenust. Hageja esitas Kostja 1 - le teenuste eest kokku 3 arvet kogusummas 14 493,88 eurot. Kostja 1 on tasunud talle esitatud arveid osaliselt ja hagi esitamise seisuga on kostja 1 hagejale tasumata põhisumma 10 151,66 eurot. Kostja 1 on andnud hagejale korduvaid lubadusi võlgnevuse, kuid ei ole seda teinud. Ühtlasi käendas XXX kostja 1 – le esitatud arvete tasumist eraisikuliselt ja kohustus hageja ees solidaarselt koos kostja 1 ga vastutama kostja 1 kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostja 2 – lt kui käendajalt solidaarselt koos kostja 1 – ga kohustuse täimist. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivised seadusliku viivise määraga 0,023 % päevas tasumata põhisummalt. Seisuga 03.10.13.a. võlgnevad kostjad hagejale viiviseid kokku 920,58 eurot. Seoses kostjate poolsete kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks XXXOÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 974,56 eurot, mis seisneb XXXOÜ makstud teenustasus. (põhisummalt 8 % + km). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus 10 151,66 eurot, viivised 920,58 eurot ja kahju hüvitis 974,56 eurot. Kostjate vastus Kohtule 25.10.2013. a esitatud vastuses kostjad vaidlevad hagile vastu. Arve nr 51 koostatud 09.04.2012 summas 1560 eurot sisuks on: 1. Ajakirja „XXX“ lisa ja 2. Makett ühekordne tasu. Selgusetuks jääb, mida mõeldi XXX „lisa“ all. Arvel artiklina 2. Makett - seda pole Kostjale I tänaseni üleantud. Sellest tulenevalt ei pea Kostja I ja Kostja II põhjendatuks maksta kaupade eest, mida pole kätte saanud. Arve nr 60 koostatud 18.06.2012 summas 9000 eurot sisuks on: Ajakirja „XXX toimetamine, küljendamine jne. Antud teenuse tellis Kostja I XXXOÜ-lt. Selle eest on ka tasutud. Lisatud on ülekannetest väljavõte. Sellest tulenevalt ei ole Kostja I ja Kostja II nõus antud arvet aktsepteerima. Arve nr 99 koostatud 28:12.2012 summas 3933,88 sisuks on ajakirja „XXX“ 2012 detsembri numbri toimetamine ja toimetamisega seotud kulu. Kostja I ja Kostja II ei ole saanud vastavat teenust. Sellest tulenevalt ei ilmunud ka eelnimetatud ajakirja detsembri number. Kostja II rõhutab, et Kostja I oli võlas Hagejale varasemate ajakirja „XXX“ teenuste eest ning isiklik käendus puudutas varasemat võlga. Sellest tulenevalt isiklik käendus peale 25.10.2012 esitatud arvetele ei laiene. Hageja süül jäi ilmumata detsembrikuu ajakiri „XXX“, mis oli reklaamipinnana välja müüdud ning mille tulu jäi ilmumata jäämise tulemusel saamata. Lisaks kandis Kostja I ilmumata ajakirja tõttu reaalseid rahalisi kulutusi. Kuna Hageja viivitas oluliselt oma tööde üleandmisega, mille tulemusel ei saanud Kostja I täita oma kohustusi reklaamklientide ja tellijate ees õigel ajal, siis sellest tulenevalt põhjustas selline teguviis Kostjale I ulatusliku majandusliku kahju. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Pooled ei vaidle selle üle, et XXXOÜ ja XXXOÜ sõlmisid suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja osutas kostjale I ajakirjade toimetamise teenust (tl 45-152). Hageja koostas ja väljastas 09.04.2012. a kostjale arve nr 51 summas 1 560 eurot, 18.06.2012. a arve nr 60 summas 9 000 eurot ja 28.12.2012. a arve nr 99 summas 3 933.88 eurot (tl 8-10) kokku summas 14 493,88 eurot. Vastavalt VÕS § 635 lg-le 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on kostja I tasunud temale väljastatud arved osaliselt, hagi esitamise seisuga on kostja I jätnud hagejale tasumata põhisumma 10 151,66 eurot. Kostjad ei eita arve tasumata jätmist, kuid kostjate vastuväite kohaselt ei ole arvel nr 51 märgitud maketti kostjale I käesoleva ajani üle antud, arvel nr 60 märgitud teenuse tellis kostja I XXXOÜ-lt ning on selle eest ka tasunud ning ajakirja XXX detsembrinumber jäi hageja viivituse tõttu ilmumata. Seega ei ole kostjate hinnangul nendel kohustust hagejale teostamata töö eest tasuda. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või kui loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja I andis hageja poolt toimetatud ajakirja numbri välja ning on saadud teenuse eest ka osaliselt tasunud (tl 9,45). VÕS § 643 järgi kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et töö ülevaatamiskohustus tuleb täita pärast töö tellijale faktilist üleandmist. Töö ülevaatamise ning selle lepingutingimustele vastavuse kontrolli kiire toimumine peab tagama tööl esinevate puuduste võimalikult kiire avastamise. Kostja I on hagejalt saanud teenuse ning selle eest ka osaliselt tasunud, seega pidi arvel nr 51 märgitud maketi puudumine olema kostjale I koheselt märgatav. Samuti pidi kostjale I olema koheselt märgatav ka arvel nr 99 märgitud ajakirja „XXX“ ilmumata jäämine väidetavalt hageja süül. Kostja I hagejale pretensioone ei esitanud ning sõlmis hagejaga võlgnevuse likvideerimiseks maksegraafiku (tl 11). Eeltoodust tulenevalt on kostjate väited hageja poolt teenuse osutamata jätmise kohta jäänud käesolevas menetluses paljasõnalisteks ning tõendamata. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et kostjad oleks hagejat teavitanud konkreetsetest puudustest hageja poolt teostatud töös. VÕS § 644 lg 2 järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostjad esitasid puuduste kirjelduse alles käesoleva menetluse käigus. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohtu hinnangul on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ning kostjal ei ole õigust tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele. Kostjad ei ole esile toonud mingeid erakorralisi asjaolusid, mis oleksid õigustanud puudustest teavitamata jätmist mõistliku aja jooksul pärast töö kättesaamist. Kostjate väitel on arvel nr 60 märgitud töö tellitud hoopis XXXOÜ-lt ning selle eest on tasutud (tl 33, 36). Kohtu hinnangul ei tõenda perioodil 07.06.2012. a kuni 10.08.2012. a kostja I poolt XXXOÜ-le teostatud maksed summas 7 210 eurot, et need on teostatud ajakirja „XXX“ toimetamise ja küljendamise eest. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja I andis välja just hageja toimetatud ja küljendatud ajakirja. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et esineks õiguslik alus tasuda hageja poolt osutatud teenuse eest XXXOÜ –

le. Kostja I on oma väidete tõendamiseks esitanud ka maksekorralduse, millega OÜ XXX on tasunud XXXOÜ-le 1 120 eurot (tl 38). Kuivõrd tegemist on menetlusväliste isikutega ning kostjad ei ole selgitanud, mil viisil makse on seotud käesoleva menetlusega, jätab kohus tõendi tähelepanuta. Kostja II on sõlminud hagejaga käenduslepingu, millega võtnud endale kohustuse tagada XXXOÜ poolt XXXOÜ-le väljastatud arvete tasumine (tl 12). Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. Kostja II on leidnud, et käenduslepinguga on kostja II võtnud endale kohustuse tasuda üksnes ajakirja „XXX“ teenuse eest ning pärast 25.10.2012. a väljastatud arvetele see ei laiene. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et käendaja vastutus oleks piiratud üksnes ajakirja „XXX“ puudutavate arvetega või konkreetse tähtajaga. Kostjal I on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 10 151,66 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja

1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud nõude tõendamiseks arved ning palunud välja mõista seisuga 03.10.2013. a sissenõutavaks muutunud viivised seadusjärgses määras kokku summas 920,58 eurot (tl 5). Viivise rakendumine sõltub kohustatud isikust endast, kostjad on arvete maksmisega hilinenud, seega tuleb kooskõlas VÕS § 94 lg 1 mõista välja kostjatelt välja ka sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 03.10.2013. a summas 920,58 eurot. Hageja on esitanud kostjate vastu ka kahju hüvitamise nõude summas 974,56 eurot. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on inkassoteenuse kasutamise tinginud kostjate tegevusetus. Kostjad on jätnud lepingulised kohustused täitmata ning hageja oli sunnitud tasu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.