lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-41601/40

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 12.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-41601/40
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
12.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1149
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Määruse tegemise aeg ja koht

12.02.2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-11-41601 OSAÜHINGU XXXhagi XXXOÜ vastu võla nõudes

Menetlustoiming

menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OSAÜHING XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Sergei Tšurkin (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinn, epost [email protected]) Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja: XXX (XXX OÜ, XXX, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OSAÜHINGULT XXXvälja XXXOÜ kasuks menetluskulud summas 307,50 eurot eurot (kolmsada seitse eurot ja 50 senti).
2.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL XXX tasuda XXXOÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Jätta rahuldamata XXXOÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 95 (üheksakümmend viis) euro osas. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse asjaolud OSAÜHING XXXesitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXOÜ vastu 1611,24 euro ja viivise saamiseks. Kohus tegi 23.09.2011 võlgnikule makseettepaneku, millele XXXOÜ esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 09.02.2012.a. määrusega nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 01.03.2012 esitas OSAÜHING XXXoma nõude XXXOÜ vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis. Esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 1611,24 eurot, viivise 1611,24 eurot ja viivise 0,5% põhivõlalt päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhivõla tasumiseni. Harju Maakohus jättis 25.03.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja esitas

23.05.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. XXXOÜ esitas taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks summas 402,50 eurot ja menetluskulude nimekirja, mis koosneb lepingulise esindaja tasust. XXXOÜ kinnitab, et nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja vastus kostja menetluskuludele Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu. Hageja leiab, et arvest nr 238/2013 summas 48 eurot ja arvest nr 206/2012 summas 72 eurot ei nähtu, et osutatud teenused on seotud käesoleva tsiviilasja arutamisega. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kostja põhjendatud menetluskulud ei ületa 302,50 eurot. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on tähtaegne. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. XXXOÜ palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja tasu summas 402,50 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas kostja esindaja teenust kokku 7,5 tundi, mis kulus mh jooksvaks õigusnõustamiseks ja tõendite kogumiseks, istungiks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, hageja seisukohale arvamuse koostamiseks, taotluse ja kompromissi ettepaneku koostamiseks ning kohtukõne teeside koostamiseks. Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole sellise summa ulatuses põhjendatud, kuna arvetest nr 238/2013 ja 206/2012 ei nähtu, et osutatud teenused on seotud käesoleva tsiviilasja arutamisega. Hageja hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud 302,50 euro ulatuses.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et arvel nr 238/2013 kajastatud toimingutest ei nähtu seost käesoleva tsiviilasjaga. 16.05.2013 arvest nr 238/2013 (tlk 223) nähtuvalt on kõnealune arve esitatud jooksva õigusnõustamise ja tõendite kogumise eest. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kohtuotsus tehtud juba 25.03.2013, siis jääb ebaselgeks, millise jooksva õigusnõustamise ja tõendite kogumise eest on 16.05.2013 arve esitatud. Kuna arvel kajastatud toimingutest ei nähtu nende vajalikkust, sisu ega seotust käesoleva asjaga, ei ole nimetatud toimingutele väidetavalt kulunud aeg põhjendatud ja vajalik õigusabikulu. Kohus selgitab, et kohtumenetluse ajal saab pidada põhjendatud ja vajalikuks ainult sellist õigusabi, mida tehakse seoses mingite konkreetsete menetlustoimingutega. Üldist konsultatsiooni ning tõendite kogumist, mida ei saa seostada mitte ühegi konkreetse menetlustoimingu tegemisega, ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks ning seetõttu vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et arvel nr 206/2012 kajastatud toimingutest ei nähtu seost käesoleva tsiviilasjaga. Arvest nr 206/2012 (tlk 224) nähtuvalt on see esitatud 06.11.2012 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest. Kohtuistungi protokollist (tlk 124 – 125) nähtub, et kostjat on 06.11.2012 kohtuistungil esindanud XXX(praeguse perekonnanimega X). Samuti peab kohus põhjendatuks arvel märgitud ajakulu 1 tund. Kohus peab põhjendatuks kõnealusel arvel kajastatud kostja esindaja tunnitasu hinda 60 eurot. Kohus ei pea täies ulatuses põhjendatuks arvel nr 213/2013 kajastatud kostja esindaja ajakulu 3 tundi, mis kulus 07.12.2012 kostja arvamuse, tõendite menetlusse võtmise taotluse ja kompromissettepaneku koostamiseks. Kostja 07.12.2012 arvamus (tlk 142 - 144) on sisuliselt 2 lehekülge pikk. Tõendite menetlusse võtmise taotlus ja kompromissettepanek sisalduvad samas dokumendis. Võttes arvesse kõnealuse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab kohus kostja arvamuse, taotluse ja kompromissettepaneku koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Kohus peab põhjendatuks kõnealusel arvel kajastatud kostja esindaja tunnitasu hinda 55 eurot. Kohus peab põhjendatuks arvel nr 213/2013 kajastatud ajakulu 2,5 tundi. Samuti peab kohus põhjendatuks kõnealusel arvel kajastatud kostja esindaja tunnitasu hinda 55 eurot. Kokku peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 5,5 tunni (1 + 2 + 2,5) ulatuses. Kostja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud summas 307,50 eurot. Kostja lepingulise esindaja põhjendatud kulud ei ole suuremad Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” kehtestatud lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmääradest. Hagejal tuleb kostjale hüvitada menetluskulud summas 307,50 eurot. TsMS § 177 lg 2 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OSAÜHINGUL XXXtasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 177 lg 1 menetlusosalistele kätte.

kohaselt

menetluskulude

kindlaksmääramise

määrus

toimetatakse

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.