Kohtulahend

Xxx esindaja esitas 18.12.2013 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning 23.12.2013 parandatud avalduse. Xxx menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on järgmised: kostja I lepingulise esindaja poolt hagi materjalidega tutvumine 2,5 tundi 250 eurot, hagile vastuse kujundamine, selle koostamine ja kostjalt I vajalike tõendite nõudmine 1,6 tundi 160 eurot, päringu esitamine 0,25 tundi 25 eurot, taotluse esitamine 0,25 tundi 25 eurot ja hageja seisukohaga tutvumine ning täiendava seisukoha esitamine 1,3 tundi 130 eurot. Kostja I kinnitab, et kõik esitatud menetluskulud on kantud seoses tsiviilasjaga nr 2-13-30977. Xxx palub kohtul kostjalt II välja mõista kostjat I esindanud lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude nimekirja alusel on kostja I menetluskulud antud tsiviilasjas kokku 590 eurot (ei sisalda käibemaksu), mille kostja I palub kostjalt II välja mõista. Kostja I on seisukohal, et kui arvestada arvel märgitud tundide arvu, vastab nendes sisalduv ajakulu vastav reaalselt kulunud ajale, seega tegemist ei ole ebarealistlike kuludega. Kostja I esindaja märgib, et kuna kostja I ei ole käesolevaks ajaks volitatud esindaja õigusabikulude arvet tasunud, taotleb kostja I esindaja kohustada kostjat II tasuma väljamõistetud õigusabikulud volitatud esindaja European Legal Advice OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Kohus edastas 30.12.2013 kostjale II kostja I menetluskulude avalduse. 27.01.2014 edastas kostja II oma seisukoha, milles palub kostja I avaldus rahuldamata jätta. Kostja II on seisukohal, et Xxxon samuti kostja nagu kostja II ja seetõttu ei saa kostja I teiselt kostjalt menetluskulusid nõuda, TsMS § 165 ega ükski teine paragrahv seda ei sätesta. Kostja II leiab, et Xxxmenetluskulud ei ole põhjendatud ja realistlikud. Avalduses on märgitud, et hagi materjalidega tutvumine oli 2,5 tundi, eraldi on märgitud vastuse koostamine 1,6 tundi. Hagiavaldus oli ainult 3 lehte, hagi lisadokumendid enamuses ei vajanud analüüsimise aega, kuna tegemist oli formaalsete dokumentidega (abielutunnistus, kinnistusregistri väljavõte, riigilõivu maksmise dokument). Kostja II leiab, et ei ole realistlik, et ainult hagi materjalide analüüs võttis aeg 2,5 tundi ja siis eraldi vastuse koostamine veel täiendavalt 1,6 tundi. Kuna käesolevas tsiviilasja ei olnud mitte ühtegi kohtuistungit ja menetlus oli lühike, on Xxxkulutus õigusabile 5,9 tundi summas 590 absoluutselt ebarealistlik ja põhjendamatu. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. 16.10.2013 otsusega rahuldas kohus Larissa Fedorovi hagi Xxxja Xxx vastu kinkelepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja tuvastas Xxx ja Xxx vahel 14.11.2012 sõlmitud kinkelepingu tühisuse. Kostja I esitas 18.12.2013 ja 23.12.2013 täiendatud avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-09 p 16 kohaselt ei pea menetlusosaline olukorras, kus seadus seda ei nõua, esitama tõendeid selle kohta, et menetluskulud on kantud, piisab dokumentidest, millest nähtub vastavate kulude tekkimine. Antud juhul on kostja I esitanud kohtule dokumendi, millest ilmneb menetluskulude suurus, vastavad toimingud ja nende teostamiseks kulunud aeg, seega on kostja I Riigikohtu lahendist tuleneva nõude täitnud ja esitanud dokumendi, mis tõendavad menetluskulude tekkimist. Kohus, kooskõlas Riigikohtu praktikaga, selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud (RKTKo 3-2-1-115-13 p 26). Toimiku materjalidest nähtub, et kostja I esindaja on vastavaid toiminguid teinud. Eeltoodust tulenevalt on kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning see vastab TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja kui ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja I palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses esindaja tasuga 590 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus peab esmalt vajalikuks selgitada kostjale II menetluskulude kandmist kaaskostjate puhul. TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kohus leidis 16.10.2013 otsuses, et käesolevas tsiviilasjas on õiglane ja põhjendatud jätta tsiviilasja menetluskulud TsMS § 165 lg 1 alusel kostja II kanda. Seega § 165 lg 1 järgi kaakostjate menetluskulude jaotus on kohtu diskretsiooniotsus ning lähtuvalt tsiviilasjast võib kohus jätta menetluskulud ühe kaaskostja kanda, kui see on kohtu hinnangul põhjendatud. Harju Maakohtu 16.10.2013 otsuse näol on tegemist jõustunud kohtulahendiga ning seda ka menetluskulude jaotust puudutavas osas, mistõttu kostja II ei saa käesolevas menetlusetapis menetluskulude jaotust enam vaidlustada. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on kostja I esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on kostja I lepinguline esindaja esitatud arve kohaselt osutanud kostjale I õigusabi kokku 5,9 tunni ulatuses. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal hagi materjalidega tutvumiseks 2,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 3leheküljelise hagiavalduse (tl lk 2-4), millele on liidetud 15 lk-d kirjalikke tõendeid. Kohus leiab, et kõnealuses mahus dokumentidega tutvumiseks on põhjendatud töömaht 1,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mahukate dokumentidega, samuti pole hagiavaldusele lisatud tõendid õiguslikult keerukad, millega tutvumine nõuaks tavalisest enam aega. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 1,6 tundi vastuse kujundamiseks, koostamiseks ja kostjalt I vajalike tõendite nõudmiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja I 09.07.2013 esitanud 1,5-leheküljelise vastuse (tl lk 38-39). Kohtu hinnangul antud ajamahtu saab lugeda põhjendatud ajakuluks. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (RKTKo 3-2-1-43-10 p 14). Seega kohus leiab, et kostja I esindaja ajaline kulu vastuse kujundamiseks, koostamiseks ja kostjal I vajalike tõendite nõudmiseks on 1,6 töötunni ulatuses põhjendatud. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 0,25 tundi päringu esitamiseks. Toimikust nähtuvalt on kostja esitanud 1-leheküljelise päringu Politsei- ja Piirivalveametile (tl lk 59). Kohus leiab, et kõnealuses mahus päringu koostamiseks on põhjendatud ajaline maht 0,25 tund. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja I esindajal 0,25 tundi taotluse esitamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja 23.07.2013 esitanud 1,5-leheküljelise taotluse (tl lk 57-58) ja 13.08.2013 esitanud samasisulise taotluse (tl lk 67). Kohus leiab, et kõnealuses mahus taotluse koostamine on põhjendatud 0,25-tunnise ajakuluga.

Antud juhul on kostja I lepinguline esindaja esitatud arve kohaselt kostja I lepingulisel esindajal kulunud 1,3 tundi hageja seisukohaga tutvumiseks ja täiendava seisukoha esitamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 23.08.2013 esitanud 2-leheküljelise seisukoha (tl lk 73-74) ning kostja I on 20.09.2013 kohtule esitanud 2-leheküljelise täiendava seisukoha (tl lk 108-109). Kohus leiab, et kõnealuses mahu hageja seisukohaga tutvumiseks ja täiendava seisukoha esitamiseks on põhjendatud 1,3-tunnine ajakulu. Kokku on kostja I esindaja töötunnid põhjendatud 4,9 tunni osas. Kostja I esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Kooskõlas Riigikohtu praktikaga on menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKo 3-2-1-65-13 p 16). Kuivõrd käesoleval juhul kostja I ei ole kinnitanud kas ta on käibemaksukohuslane või mitte, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta vastavalt kostja I menetluskulude nimekirjale. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja I esindaja töötunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja I esindaja omab erialast kvalifikatsiooni. Seega kuna kostja I esindaja töötundide põhjendatud maht oli 4,9 tundi ning töötunni hind 100 eurot, on kostja I esindaja õigusabiteenuse kulud ilma käibemaksuta kokku 490 eurot. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on lisaks esindajakulude põhjendatusele ja vajalikkuseks ka tsiviilasja hind. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 89 000 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Seega lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel lähtutakse hagi esitamise ajal kehtinud esindajakulu piirmäärast. Hagi esitamise ajal, s.o 21.06.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt oli tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 96 000 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 19 200 eurot. Käesoleval juhul on kostja I esindaja õigusabi kulud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 tuleneva piirmääraga kooskõlas ning kuuluvad kostjalt II kohtu määratud ulatuses väljamõistmisele. Kostja I taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb osaliselt rahuldada ning kokku tuleb kostjal II kostjale I hüvitada menetluskulusid 490 euro ulatuses. Kohus arvestas kostja I menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel kostjalt II vaidluse asjaolusid, sh hagi hinda, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja I ei ole taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega TsMS § 177 lg 2 kohaldamisele ei kuulu. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostja I esindaja on menetluskulude avalduses märkinud, et soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt II kostja I esindaja European Legal Advice OÜ arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXXXXXSwedbank AS-is. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 18 märkinud, et menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud, seega ei ole oluline, kas menetlusosalise esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Kohus leiab, et käesoleval juhul kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele kostjale I, mitte kostja I esindajale ning kostja I poolt õigusteenuse osutamise eest esindajale tasumise aja ja viisi kindlaksmääramine on kostja I ja tema esindaja sisesuhte küsimus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.