Hageja: KÜ Pikk 8 (registrikood 80045152, asukoht Turu 12A-3, 45107 Tapa, Lääne-Virumaa) seaduslik esindaja Peeter Lauring (e-post: [email protected]); Kostja: C P (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Mati Senkel (e-post: [email protected]) .
Istungi toimu ise aeg
06. veebruar 2014
Istungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Peeter Lauring; Kostja C P ja tema esindaja Mati Senkel.
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus KÜ Pikk 8 hagis C P vastu võla nõudes.
2.Kinnitada hageja seadusliku esindaja ja kostja poolt 06.02.2014 kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et hageja nõudeks kostja vastu on 2 318.39 eurot, millele lisandub pool riigilõivu 100 eurot, kokku 2 418,39 eurot. 1 (4)
Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub võlgnevuse 2 418 (kaks tuhat nelisada kaheksateist) eurot ja 39 senti maksegraafiku alusel alates märtsist 2014 iga kuu 28ndaks kuupäevaks selliselt, et detsembri-mai kuude jooksul igakuiselt 50 eurot ning juuni-novembri kuude jooksul igakuiselt 100 eurot. Lisaks võlgnevusele kohustub kostja tasuma jooksvad kommunaalmaksed vastavalt arvetele.
4.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
5.Poolte menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda. Kostja riigi õigusabi kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
6.Tagastada riigi eelarvest hageja KÜ-le Pikk 8 (arveldusarve nr EE832200221024230127 AS-is Swedbank) tema poolt 02.07.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Pärnu Maakohtu viitenumbrile 2900072369 tasutud riigilõivust 69.55 eurost ja 09.10.2013 dokumendi nr 399 alusel hagiavalduse esitamisel Rahandusministeeriumi arveldusarvele Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136 hagi esitamise eest tasutud riigilõivust 313,91 eurost, kokku 383.46 eurost enammakstud riigilõiv summas 183 (ükssada kaheksakümmend kolm) eurot ja 46 senti.
7.Tagastada riigi eelarvest hageja KÜ-le Pikk 8 (arveldusarve nr EE832200221024230127 AS-is Swedbank) TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-13-32029 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega 1⁄2 (pool) (69,55+313,91-183,43) : 2), s.o. 100 (ükssada) eurot.
8.Saata kohtumäärus poolte esindajatele ja kostjale teadmiseks.
9.Saata kohtumäärus pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni 6. ja 7. punkti osas täitmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.KÜ Pikk 8 esitas 02.07.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2 387.94 euro saamiseks. Kohus tegi 15.08.2013 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 02.09.2013 vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 24.09.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.09.10.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt kostja on korteriomandi xxxx omanik ning samuti on kostja Korteriühistu Pikk 8 liige. Hageja on esitanud korteriühistu liikmetele, igakuiselt arved majandamiskulude eest. Arvetel on kululiikidena välja toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest ta on kohustatud tasuma, samuti maksete tasumise tähtaeg. 2 (4)
2-13-32029
3.Kostja ei ole oma kohustusi ühistu ees täitnud seaduse ja põhikirjaga ettenähtud korras ja kostjal on tekkinud võlgnevus ühistu ees. Kostja võlgnevus on tekkinud ajavahemikul 1.02.2011 kuni 01.07.2013a kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni. Kostja võlgnevus on korteriühistu ees 2 318.39 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 2 244.33 eurot ja viivisvõlgnevusest 74.06 eurot. Viivist on arvestatud alates 1.02.2011a 0.07% päevas.
4.Lähtuvalt eeltoodust ja KÜS §-st 51, 13 lg 4, 151, VÕS §-st 76, 108 lg 1 palub hageja kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevus summas 2 318.39 eurot.
MENETLUSE KÄIK
5.14.10.2013 võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 19.10.2013 kättetoimetatud.
6.24.10.2013 esitas kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 15.11.2013 määrusega määrati kostjale advokaadist esindaja riigi õigusabi korras ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
7.19.12.2013 vastuses hagiavaldusele kostja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid ning soovib asja arutamist kohtuistungil, et jõuda kokkuleppele maksegraafiku osas.
POOLTE KOMPROMISS
8.06.02.2014 toimunud kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt pooled on kokku leppinud, et hageja nõudeks on 2 318,39 eurot, millele lisandub pool riigilõivu 100 eurot, kokku 2 418.39 eurot. Samuti leppisid pooled kokku, et kostja tasub võlgnevuse maksegraafiku alusel alates märtsist 2014 iga kuu 28-ndaks kuupäevaks selliselt, et detsembri-mai kuude jooksul 50 eurot kuus ning juuni-novembri kuude jooksul 100 eurot kuus. Lisaks võlgnevusele kohustus kostja tasuma jooksvad kommunaalmaksed vastavalt arvetele.
9.Pooled on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega. Kompromissi kinnitamine
11.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
12.TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti kohus on pooltele selgitanud, et kui kostja ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud 3 (4)
2-13-32029 viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejate esindajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Riigilõivu tagastamine
13.Hageja on 02.07.2013 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel maksekorralduse nr 395 (toimikus lk 23) alusel tasunud riigilõivu summas 69.55 eurot ning 09.10.2013 dokumendi nr 399 (toimikus lk 70) alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136 tasunud täiendavat riigilõivu hagi esitamise eest 313.91 eurot. Seega hageja on kokku tasunud riigilõivu summas 384.46 eurot.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis poole tasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist hageja arveldusarvele nr EE832200221024230127 AS-is Swedbank. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivu summas 100 eurot.
15.Samuti on hageja taotlenud enammakstud riigilõivu summas 183.46 eurot tagastamist. Haginõudelt kuni 2 500 eurot tuli tasuda riigilõivu 200 eurot. hageja on tasunud riigilõivu 183.46 eurot enam. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigieelarvest TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enammakstud riigilõivu summas 183.46 eurot. Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, jätab kohu poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kuna kompromissiga kostja on nõustunud kogu võlgnevust tasuma, siis sisuliselt on toimunud hagi rahuldamine, mistõttu hagejalt ei ole võimalik kostja riigi õigusabi kulusid välja mõista. Kostja riigi õigusabi kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda. Esindaja õigusabi tasu taotluse lahendab kohus eraldi määrusega.
17.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 428 lg 1 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 4 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
4 (4)
p 4,
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.