Kohtulahend

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik 09.06.2013 esitas A T hagi Harju Maakohtusse korteriühistu Tartu mnt 28 vastu 11.03.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 29.04.2011 toimus Tartu mnt 28 korterelamu küttesüsteemi püstikus veeavarii, mille tulemusena said veekahjustusi kolm korterit, s.h hageja korteriomand. Ergo Kindlustuse AS teostas kahjujuhtumijärgse ülevaatuse ja otsustas tekkinud kahjud hüvitada, makstes kostjale 4792,44 eurot. 15.09.2011 kostja üldkoosoleku otsusega otsustati maksta välja kindlustuselt saadud kindlustushüvitis korterite nr 9, 11 ja 13 omanikele. Korteriomanikud on nimetatud otsuse kätte saanud samal päeval. Korteriühistu otsus hüvitada kannatanud korteriühistu liikmele korteriühistu tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju, on elamu majandamine ja majandamiskulu KÜS § 13 lg 4 mõttes ja on põhjendatud ning täitmiseks kohustuslik. Kostja jättis siiski kahju hüvitamata, mistõttu korteri nr 9 omanik ehk hageja esitas 09.05.2012 hagi kahju hüvitamiseks maakohtusse - tsiviilasi nr 2-1-12-30395. Nimetatud tsiviilasjas on kohtumenetlus peatatud kuni käesolevas tsiviilasjas otsuse tegemiseni. 11.03.2013 otsustas kostja üldkoosolek 20 poolthäälega ja 5 vastuhäälega lugeda 15.09.2011 üldkoosoleku otsuse p 4 - ühistul välja maksta AS-ilt Ergo Kindlustus saadud kindlustushüvitis korterite nr 9, 11 ja 13 omanikele - tühiseks ja kehtetuks. Hageja leidis, et 11.03.2013 üldkoosoleku otsust ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et üldkoosolek on otsustanud võtta senise otsuse suhtes vastupidise seisukoha. Kui üldkoosolek oleks 11.03.2013 otsustanud vastu võtta teistsuguse seisukoha, oleks kaks kehtivat ja seaduslikku otsust. Üldkoosoleku otsuse tahe oli suunatud eelmise otsuse (tahteavalduse) olematuks muutmisele – täpsemalt tühisuse tuvastamisele ja kehtetuks tunnistamisele. Seadus ei näe ette korteriühistu võimalust ise oma otsuse tühiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Tulenevalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg-st 3 on selline võimalus kohtul ühistu liikme avalduse alusel. Kuna nimetatud alusel ei ole kohtusse pöördutud, on 15.09.2011 üldkoosoleku otsus kehtiv ja kostja on kohustatud seda täitama. 15.09.2011 üldkoosoleku otsus on otsene tahteavaldus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 2 mõttes, mistõttu on otsus kui tahteavaldus muutunud kehtivaks TsÜS § 69 lg 1 kohaselt alates ajast, kui see on kätte saadud hageja poolt. Tahteavalduse tagasivõtmine on jõudnud hagejani 11.03.2013. Ligi kaks aastat pärast tahteavalduse kättesaamist ei ole võimalik kehtivat tahteavaldust tagasi võtta ega tühistada. Selliselt on 11.03.2013 üldkoosoleku otsus vastuolus TsÜS § 72 sätestatuga. Kostja käitub pahauskselt, sest alles pärast kahju hüvitamise nõude ja üldkoosoleku otsuse täitmise nõude esitamist kohtusse tegi kostja otsuse tuvastada enda varasema otsuse tühisust ja tunnistada see kehtetuks. Sellise käitumisega pani kostja hageja kahju tekkimise põhjuste tõendamise osas raskesse olukorda, sest ligi kaks aastat pärast kahju tekkimist on kannatanul märkimisväärselt raskem kahju tekkimise põhjuseid tõendada. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõustus, et üldkoosoleku otsus on otsene liikmete tahteavaldus ja tulenevalt TsÜS § 67 lg-st 2 on üldkoosoleku otsus liikmete vaheline leping.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg 1 alusel oli korteriühistu liikmetel õigus muuta 15.09.2011 vastuvõetud otsust ja kohtu sekkumine ei ole selleks vajalik. Hääletusega väljendasid liikmed oma tahteavaldust kahel korral erinevate otsuste vastuvõtmisel ja seda ei saa lugeda kui ühe tahteavalduse tagasivõtmist. KÜS § 13 lg-s 4 sätestatu ei ole kohane, kuna tegemist oli kahju hüvitamisega, mitte majandamise kuludega. Seega otsuse täitmine ei ole kostjale automaatselt kohustuslik, vaid sõltub väljamaksmise põhjendusest ja seaduslikkusest. Kostja 30.11.2011 toimunud üldkoosolekul teavitati liikmeid, et nõutav kahjuhüvitis ei ole liikmetele välja makstud, kuna üldisest püstikust leket ei tuvastatud, kahjujuhtumit ei ole tõendatud ja seepärast ühistu tagastas kindlustusfirmale saadud hüvitise. Hageja oli juba alates 30.11.2011 teadlik sellest, et 15.09.2011 üldkoosoleku p 4, s.t otsus kahjuhüvitise väljamaksmise kohta, ei ole põhjendamatusest tulenevalt täidetav. Üldkoosoleku 11.03.2013 otsusega kostja veelkord kinnitas oma seisukohta liikmetele kahjuhüvitise saamise õiguse puudumise kohta. Esimese astme kohtu otsus 16.10.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes (RK nr 3-2-1-157-10, 3-2-1-38-06). Üldkoosoleku otsuse tõlgendamisele kehtivad lepingute tõlgendamise sätted. Tsiviilseadustiku üldosa seadus ei näe ette tehingu teinud juriidilise isiku organi võimalust tehtud tehing tühistada, küll aga ei välista seadus senise otsuse suhtes vastupidise seisukoha võtmist. Kostja 11.03.2013 üldkoosoleku otsust võib mõistlik isik mõista selliselt, et ühistu ei pea põhjendatuks tasuda otsuses näidatud korterite omanikele hüvitist. Kuigi üldkoosolek on otsuse sõnastanud selliselt, et hüvitise maksmist ette nägev otsus loetakse „tühiseks ja kehtetuks“, siis on VÕS § 29 lg 8 kohaselt võimalik otsust tõlgendada viisil, mille kohaselt tõlgendatav otsus on seaduslik. See tähendab, et 11.03.2013 otsust tuleb mõista selliselt, et ühistu ei pea põhjendatuks tasuda otsuses näidatud korterite omanikele hüvitist. Üldkoosoleku tahe ilmneb selgelt otsusest ja seetõttu ei välju kehtivussuunaline tõlgendamine tehingu piiridest. Otsus ei ole kehtetu selles kasutatud sõnastuse tõttu. Hageja leidis, et KÜS § 13 lg 4 alusel tekkis tal õigus saada kostjalt kindlustushüvitist. Nimetatud sätte mõtteks on kutsuda ellu ühistu liikme kohustus tasuda õiguspäraste majandamiskulutuste eest ühistule. Sätet tuleb mõista koostoimes ühistu organite pädevust reguleerivate MTÜS sätetega. MTÜS § 18 lg-st 2 tuleneb, et ühistu üldkoosolek ei saa sekkuda ühistu juhatuse pädevusse ühistut juhtida ja kolmandate isikute ees esindada. Sellised otsused omavad ühistule ja selle juhatusele üksnes nõuandvat jõudu. Kohus leidis, et kostja 15.09.2011 otsus ei muutnud ühistu juhatusele täitmiseks kohustuslikuks ei KÜS § 13 lg 4 ega ühegi teise sätte alusel. Veeavarii eest makstava kindlustushüvitise kasutamine on juhatuse pädevuses ning ühistu üldkoosoleku otsus ei tekita juhatusele õiguslikku kohustust hüvitis hagejale välja maksta ega hagejale õigust hüvitist saada. Seega ei tulenenud hagejale kostja 15.09.2011 otsusest subjektiivset õigust, mida kostja 11.03.2013 otsus oleks saanud kahjustada. Kuivõrd 11.03.2013 otsus ei olnud vastuolus KÜS § 13 lg-ga 4 ega ühegi teise sättega, tuleb jätta hagi rahuldamata. Asjaolu, et kostja 15.09.2011 otsusest ei tulenenud hagejale subjektiivset õigust, mida kostja 11.03.2013 otsus oleks saanud kahjustada, ei tähenda, et hagejal ei võiks olla subjektiivset õigust hüvitise nõudmiseks muul alusel. Kuid ka sellisel juhul ei rikuks kostja 11.03.2013 otsus hageja õigust, sest üldkoosoleku otsus oleks MTÜS § 18 lg 2 kohaselt sellises küsimuses üksnes nõuandev.

Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus leidis õigesti, et korteriühistu üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 mõttes ja seadus ei näe ette tehingu teinud juriidilise organi võimalust tehtud tehingut tühistada. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et 11.03.2013 üldkoosoleku otsust tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 8 kohaselt viisil, mille kohaselt tõlgendatav otsus on seaduslik. Poolte vahel ei olnud vaidlust, et otsuse eesmärgiks ja selle vastuvõtmise ajendiks oli muuta olematuks 15.09.2011 üldkoosoleku otsuse p 4. Üldkoosoleku tahe oli suunatud varasema otsuse osalisele tühiseks ja kehtetuks tunnistamisele ning ei piirdunud üksnes varasemast erineva seisukoha vastuvõtmisega. Lisaks ilmneb selline üldkoosoleku tahe ka otseselt 11.03.2013 üldkoosoleku otsuse päevakorrast, tekstist ja resolutsioonist. Seega puudub alus kohaldada VÕS § 29 lg 8, kuna poolte tahe tehingu tegemisel on üheselt mõistetav. Kohus on jätnud kohaldamata VÕS § 29 lg-s 1 sätestatu ja kohaldanud ebaõigesti VÕS § 29 lg-s 8 sätestatut. Kui poolte tahe on otsusest tuvastatav, ei ole alust asuda pooltest teistsugusele seisukohale ja kohaldada VÕS § 29 lg-s 8 sätestatut üksnes põhjusel, et tahteavaldus kehtima jääks. Praegusel juhul oli tahe selgelt suunatud üldkoosoleku otsuse ”olematuks muutmisele”, mida vastustaja arvates sai teha läbi 15.09.2011 otsuse p 4 tühiseks ja kehtetuks tunnistamise. Vastustaja ei ole sellele apellandi poolt maakohtus esile toodud põhjendusele vastu vaielnud, mistõttu on tegemist asjaolu omaksvõtuga. Üldkoosoleku otsusest endast tuleneb selgelt, et see on suunatud 15.09.2011 üldkoosoleku otsuse kui tahteavalduse tühisuse tunnustamisele ja kehtetuks tunnistamisele. Seega ei ole 11.03.2013 üldkoosolek otsustanud vastu võtta üksnes teistsugust seisukohta võrreldes varasema otsusega, vaid on selgelt soovinud tunnistada kehtetuks 15.09.2011 koosoleku otsuse p 4. 11.03.2013 üldkoosoleku otsust ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et üldkoosolek on otsustanud võtta senise otsuse suhtes vastupidise seisukoha. Kokkuvõttes tuleb 11.03.2013 üldkoosoleku otsust tõlgendada selliselt, et see oli suunatud 15.09.2011 otsuse kehtetuks tunnistamisele. Seadus aga ei näe üldse ette võimalust, et korteriühistu ise oma otsuse tühisust tunnustab või tunnistab selle tühiseks. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-53-10 on märkinud, et juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Seega oleks tulnud isikutel, kes leidsid, et 15.09.2011 üldkoosoleku otsus on seadusega vastuolus, pöörduda hagiavaldusega KÜS § 13 lg 3 alusel kohtusse. Kuna seda tehtud ei ole, siis on 15.09.2011 üldkoosoleku otsus kehtiv ja KÜ Tartu mnt 28 on kohustatud seda täitama. Maakohus on jätnud andmata hinnangu apellandi poolt esile toodud teisele üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise alusele. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Apellant on leidnud hagis, et üldkoosoleku otsus kui tahteavaldus on muutunud selle kättesaamisega apellandi poolt kehtivaks ja seda ei saa tagasi võtta. 15.09.2011 üldkoosoleku otsus on otsene tahteavaldus TsÜS § 68 lg 2 mõttes. Tahteavaldus on muutunud kehtivaks alates ajast, kui see on kätte saadud. Ligi kaks aastat pärast esmase tahteavalduse kättesaamist tahteavalduse tagasivõtmine uue otsusega ei ole seaduse kohaselt võimalik ega lubatud. Seega ei ole võimalik kehtivat tahteavaldust tahteavalduse tegija poolt tagasi võtta ega tühistada. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõigusnormi rikkumist. Maakohus on

otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub maakohtu otsusega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses olevaid põhjendusi. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlusaluse kostja üldkoosoleku otsuse sõnastus on eksitav, millest tulenevalt on maakohus põhjendatult tõlgendanud otsust § VÕS § 29 lg-te 1 ja 8 alusel. Vaidlusaluse kostja 11.03.2013 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et seal arutati väidetavat vee läbijooksu kostja küttesüsteemis. Korteriühistu juhatus ei tuvastanud veeleket ning kindlustusandja poolt üle kantud kahjuhüvitis tagastati (t. lk.14-15). Seega ei ole korteriühistul kindlustusandjalt saadud raha, mida hagejale maksta. Kolleegium ei tuvastanud VÕS § 28 lg 8 ebaõiget kohaldamist. Maakohus tuvastas, et Korteriühistu Tartu mnt 28 vaidlusalust 11.03.2013 üldkoosoleku otsust võib mõistlik isik mõista selliselt, et korteriühistu liikmed ei pidanud võimalikuks tasuda kostja 15.09.2011 üldkoosoleku otsuses olevatele korteriomandite omanikele kahjuhüvitist. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta sellisele järeldusele jõudis, tõlgendades üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisel osalenud korteriühistu liikmete tahet. Sellist otsust olid korteriühistu liikmed pädevad vastu võtma. Seega apellatsioonkaebuses olevad väited ei võimalda maakohtu otsust tühistada. Menetluskulu jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 järgi.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.