Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

Asjaolud Hagiavalduse kohaselt tellis hageja eraisikuna 21.01.2010 kostjalt kui BMW ja Mini kaubamärkide esindajalt ja ametlikult maaletoojalt 24 punkti testi ehk kasutatud auto üldkontrolli sõiduautole BMW X5 XXXXX. Teenuse tellimise eesmärgiks oli veenduda enne sõiduki omandamist ning finantskohustuse võtmist AS SEB Liising ees, et auto on heas tehnilises seisukorras ning autol ei esine olulisi puudusi. Hageja ostis 29.01.2010 auto BMW X5 XXXXX hinnaga 23 008,19 eurot (360 000 krooni). 28.09.2010 tellis hageja kostjalt sõidukile uue lisavõtme. Tellitud võtme saabumisel selgus, et see autole BMW X5 XXXXX ei sobi. Võti telliti registreerimistunnistuses toodud kerenumbri XXXXX järgi, kuid võtme saabudes avastati, et auto kerenumber on XXXXX. Selgus, et varustuse põhjal on tegemist kerenumbrile XXXXX vastava sõidukiga, millele on paigaldatud kerenumbrile XXXXX vastav mootor, süütesüsteem ja ukselukud ning kogu käivituselektroonika, seega on auto kokku monteeritud kahest erinevast autost. Kui kostja oleks 24 punkti testi korrektselt teostanud, siis oleks pidanud tulema välja, et varustuse põhjal on tegemist kerenumbrile XXXXX vastava sõidukiga, kuid mootor, süütesüsteem ja ukselukud ning kogu käivituselektroonika on pärit autolt kerenumbriga XXXXX ning hageja ei oleks seda autot ostnud ega oleks võtnud endale finantskohustust AS SEB Liisingu ees summas 23 008,19 eurot, et omandada sõiduk BMW X5 liisingu kaudu vastavalt 28.01.2010 müügilepingule. Isegi kui hageja oleks sellise auto omandamisega nõustunud, siis ei oleks ta kindlasti võtnud auto omandamiseks suuremat finantskohustust AS SEB Liising ees, kui seda oleks eeldanud kahest erineva kerenumbriga autost koosneva sõiduauto BMW X5 tegelik turuhind, mis on tasutud ostuhinnast oluliselt madalam. Hageja tellitud autoeksperdi arvamuse kohaselt on sõiduki puhul tegemist puuduva hooldusajalooga, osaliselt vahetatud elektroonikaga ja ümberlöödud tehasetähisega sõidukiga, mille puhul pole välistatud ka edaspidised tehnilised ja õiguslikud probleemid. Sellise sõiduki ostuhuvi võiks olla kuni 1/3 võrra madalamal hinnatasemel tehniliselt korras analoogse sõidukiga võrreldes. Hageja on

2(11)

seisukohal, et sõiduki ostuhind 23 008,19 eurot vastab jaanuaris 2010 müügis olevatele, kostja poolt kontrollaktis märgitud auto omadustega olevale ning analoogse varustuse ja ehitusaastaga tehnilises korras olevatele BMW X5 sõidukite keskmisele turuhinnale. Lähtudes autoeksperdi poolt antud arvamusest, on kahest erineva kerenumbriga autost koosneva sõiduauto BMW X5 turuväärtus kuni 1/3 madalam analoogse, kuid tehniliselt korrasoleva sõiduki väärtusest. Tulenevalt sellest oli hageja valduses oleva sõiduauto BMW X5 väärtus 28.01.2010 kuupäeva seisuga mitte rohkem kui 15 338,79 eurot ning vahe sõiduki ostuhinna ja sõiduki tegeliku turuväärtuse vahel on seetõttu 7669,40 eurot. Hageja ei saanud kostjale esitada sõiduki registreerimistunnistust tehnilise kontrolli teostamise päeval 21.01.2010, kuna sõiduki uus registreerimistunnistus, kus hageja oli märgitud sõiduki kasutajana ning mis sisaldas märkust, et „sõiduki kere/raami number on uuesti markeeritud“ oli hagejale koos teiste tehniliste dokumentidega väljastatud alles 29.01.2010, s.o sõiduki üleandmise päeval. Sõiduki eelnev registreerimistunnistus oli eelmise omaniku valduses. Hageja lähtus heauskselt kostja kui asjatundja arvamusest, et auto on tehniliselt heas korras. Tellimuse nõuetekohaseks täitmiseks pidi kostja hagejale osutama kõiki vajalikke teenuseid, sh sõiduki tehaseandmete ja ajaloo infopäringu teenuseid. Kontrollaktist saadud andmete alusel pidid kostja ja liisinguandja otsustama, kas sõiduki turuväärtus vastab sellele kvaliteedile või mitte. Kontrolli teostamise ajal oli võimalik puudus tuvastada ilma erilisi jõupingutusi tegemata. Seega ei ole kostja kokkulepitud töid kohaselt ja vastava hoolsusega teostanud, kuna jättis osa tööst, mis on vastaval tegevusalal tegutsemisel mõistlikult oodatav, tegemata ja millest pidi kostja teadma tellimuse täitmisel. Hageja palus kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju 7669,40 ja ka kahju kindlaks tegemisega seotud kulud, mis seisnevad autoeksperdile makstud summas 200 eurot. Seega kokku 7869,40 eurot. Lisaks nõudis hageja kostjalt seaduslikku viivist alates käesoleva hagi esitamisest. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlusaluse sõiduki registreerimistunnistusest nähtub märkus: „kere/raami number on uuesti markeeritud. Vana number läbi kriipsutatud“. Seega hageja poolt sõiduki ostmise hetkel ei saanud see fakt hagejale teadmata olla. 20.01.2010 kostjalt teenust tellides hageja kostjale sõiduki registreerimistunnistust ei esitanud ega avaldanud registreerimistunnistusest hagejale endale teadaolevat fakti, et kerenumber on ülemarkeeritud. Hageja tellis kostjalt vaid 24 punkti testi ehk sõiduki tehnilise seisukorra kontrolli. 24 punkti testi käigus hinnatakse sõiduki tehnilist korrasolekut kontrolli hetkel. Sellise üldkontrolli käigus ei saa kuidagi prognoosida, millised puudused võivad tulevikus sõiduki edaspidisel kasutamisel tekkida. Kogu teave, mis tehnilise kontrolli käigus tuvastati, anti kliendile ka edasi. Muuhulgas kontrollis tööde teostaja ka kerenumbrit kombiinstrumendis ja selle vastavust võtmelugejast saadud kerenumbriga XXXXX ning nimetatud näidud klappisid. Kõik tööd, mis tavapäraselt 24 punkti testi raames töövõtja poolt tehakse, tehti ka antud juhul. Seda, et sõiduk on monteeritud kokku kahest autost, oleks olnud võimalik tuvastada just sõiduki tehaseandmete ja ajaloo infopäringuga, millist teenust hageja kostjalt aga mingil põhjusel ei tellinud. Samuti ei kontrollinud kostja 24 punkti raames varuosade päritolu. Sellist asja, et kahest autost võib olla üks kokku ehitatud, kostja ei eelda ja kui pole kahtlust või vastavat tellimust esitatud, siis ka ei kontrolli varustuse, mootori- ja käigukasti numbrite vastavust tehasetähisele jms. 24 punktis testiga kontrollitakse ainult elektroonilise tehasetähise vastavust. Kostja ei ole mistahes viisil oma töövõtulepingu järgseid kohustusi rikkunud.

3(11)

Kostja autoeksperdi arvamusega sõiduki madalama hinna osas ei nõustu. Esiteks on autoekspert ise tuvastanud, et sõidukil esinesid puudustena vaid katuseluugi poolik avanemine ja ühe kõlari mittetöötamine (ehk sisuliselt puudusi ei esinenud ja sõiduk on tehniliselt töökorras). Teiseks väide „välistatud ei ole edaspidised tehnilised ja õiguslikud probleemid“ on oletuslik. Jääb arusaamatuks, milliste õiguslike probleemide teket autoasjatundja on pädev isegi oletama. Isegi kui arvamust kuni 1/3 võrra madalama hinna osas saaks aktsepteerida, siis eksperdi sellekohase arvamuse alusena on toodud kolm väidet: 1) puuduv hooldusajalugu; 2) osaliselt vahetatud elektroonika; ja 3) ümberlöödud tehasetähis. Kuivõrd kostja teostas sõiduki tehnokontrolli ehk hindas sõiduki tehnilist hetkekorrasolekut, siis eksperdi arvamuse aluseks oleval kolmel väitel puudub igasugune seos kostja poolt teostatud kontrolliga. Autoeksperdi arvamusele lisatud ostu-müügiportaalis auto24.ee kuvatavad hinnad kajastavad üldteadaolevalt müüjate esmast hinnasoovi, mitte tegelikku hinda, millega tehing lõpuks sooritatakse (viimane on reeglina 10-25% madalam). Samuti ei saa lihtsalt paljasõnaliselt väita, et kahest autost kokku ehitatud auto hind on 1/3 madalam kui tavalise auto hind. Lisaks on oluline, et hageja makstud ostuhind oli kõrgem, kui hageja enda poolt kohtule tõendatud vaadeldaval perioodil müügis olnud sõidukite müügipakkumiste hind. Autoekspert on viidanud võimalikule kuni 1/3 võrra madalamale hinnale, seega ei ole mingit alust väitel, et antud sõiduki turuhind oligi 1/3 võrra madalam kui hageja poolt makstud ostuhind. Hageja väide, justkui hageja enne kasutatud sõiduki ostmist ei küsinud müüjalt sõiduki registreerimistunnistust ega tutvunud sellega ning et sõiduki eelmist registreerimistunnistust hagejal ei olevatki kunagi olnud, ei ole usutav. Isegi, kui see väide ka tõele vastaks, siis on tegemist hageja enda raske hooletusega. On üldteada, et kasutatud sõiduki ostmisel tuleb eriti hoolsalt kontrollida ka sõiduki dokumente ja ajalugu, sh kindlasti nõuda müüjalt sõiduki registreerimistunnistuse esitamist, seega kasutatud sõiduki dokumentatsiooni väidetav ostueelne kontrollimata jätmine hageja poolt oleks igal juhul käsitletav hageja enda raske hooletusena. Isegi kui hageja väidetavalt tõepoolest ei kontrollinud sõiduki registreerimistunnistust ning seega väidetavalt ei teadnud kerenumbri ülemarkeerituse faktist enne 29.01.2010, siis VÕS § 15 lg 4 alusel tuleb hageja lugeda sellest faktist siiski teadma pidanuks. Hiljemalt sõiduki vastuvõtmisel ja enne seda, kui müüjale tasuti ostuhind, sai hageja siiski teadlikuks sellest, et kerenumber on ülemarkeeritud. Kerenumbri ülemarkeerimise fakt ei muutnud järelikult midagi hageja ostusoovis või ostuhinnas. Seega hageja etteheide kostjale, mis seisneb just kerenumbri ülemarkeerituse faktis, ei saa kuidagi olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud hüpoteetilise kahjuga. Kuna hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik, vaid sõiduki on omandanud liisinguandja, siis nõuab hageja väidetava kahju hüvitamist seoses võõra asjaga, mille nõudmiseks hagejal alust ei ole. Hageja oletatavaks kohustuseks on maksta rendileandjale sõiduki kasutamise eest igakuiseid rendimakseid, hageja ei ole maksnud sõiduki eest ostuhinnana väidetud 23 008,19 eurot. Hageja ei ole jäänud ilma ühestki kasutuseelisest, vaidlusalune sõiduk on tehniliselt töökorras ja legaalne ning hageja poolne kasutamine ei ole mingil viisil takistatud. Hagejal (kui ta ka oleks asja omanik) ei ole ühelgi juhul õigust nõuda kostjalt hagiavaldusega nõutavat väidetavat „turuhinnavahe kompenseerimist“. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja AS-lt United Motors S T kasuks hüvitise 3934,70 eurot ja viivise VÕS §-s 113 ettenähtud määras alates hagi esitamisest kuni kostja poolt võlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Kostjalt hageja tellitud kasutatud sõiduki üldkontrolli puhul oli tegemist tarbija poolt sõlmitud töövõtulepinguga (VÕS § 34, § 635 lg 4). Kostja kui töövõtja poolt tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2 p-d 1 ja 5), kuna kostja ei teostanud tegelikult sõiduki

4(11)

üldkontrolli punktis 4.2. ettenähtud sõiduki kerenumbri ja elektroonilise kerenumbri võrdlust ja piirdus selle asemel kerenumbri kontrollimisega elektroonilises võtmelugejas ja sõiduki nn kombiinstrumendis, mis näitas sõiduki kerenumbrina XXXXX, kuid nii jäi avastamata, et elektrooniline kerenumber erineb sõiduki kerele sisse löödud parandatud tehasetähisest XXXXXXX. Juhul kui see erinevus oleks olnud kostja poolt kantud sõiduki kontrollakti, oleks hageja võinud sellisest olulisest puudusest juba sõiduki üldkontrolli tulemusena teada saada ning ta oleks võinud kas koheselt loobuda sellise sõiduki suhtes tehingu tegemisest või oleks võinud tellida kostjalt täiendavad päringud sõiduki tehaseandmete ja ajaloo kohta, mis oleks kokkuvõttes võimaldanud juba enne sõiduki suhtes tehingu tegemist (29.01.2010) tuvastada, et sõiduk on kokku monteeritud kahest erinevast sõidukist, millisele teadmisele tuginedes hageja oleks võinud kas loobuda sõiduki suhtes kasutusõiguse omandamisest või oleks saanud kaubelda sõiduki hinda allapoole vastavalt tasemeni, mis vastab kahest erinevast sõidukist kokkumonteeritud sõiduki turuhinnale. Samas oleks väär eeldada, et kostja oleks pidanud avastama sõiduki kokkumonteerituse kahest erinevast sõidukist juba ainuüksi tehnilise üldkontrolli käigus (24 p test) või et kostja oleks pidanud omal initsiatiivil ja ilma vastava hagejapoolse tellimuseta läbi viima täiendavalt ka sõiduki tehaseandmete ja ajaloo infopäringu. Kostja hooldus-ja remonttööde hinnakirjast nähtuvalt on kasutatud auto üldkontroll (24 p test) ja sõiduki tehaseandmete ja ajaloo infopäring erineva hinnaga erinevad teenused. Seega, kuigi kostja ei täitnud kohustust, mida ta p 4.2. kohaselt oleks pidanud tegema ja mis oli vahetult suunatud selle asjaolu väljaselgitamisele, et tuvastada auto kokkumonteeritus kahest autost, ei vabastanud see asjaolu hagejat kui kasutatud auto ostjat/liisingusse võtjat ennast olema sellise tehingu puhul kõrgendatult hoolas ja võtmast tarvitusele täiendavaid vajalikke abinõusid, et kindlustada kasutatud sõiduki omandamisel kõigi vajalike asjaolude väljaselgitamist. Hageja ja AS SEB Liising vahel sõlmitud liisingulepingu üldtingimuste p

5(11)

Kohus ei nõustunud ka kostja vastuväitega, et 24 punkti testi eesmärki arvesse võttes ei saanud kostja kohustuste eesmärgiks olla hagejale sellise kahju ärahoidmine, mida hageja nõuab (VÕS § 127 lg 3) ning tema ülesannete hulka 24 punkti testi läbiviimisel ei kuulunud sõiduki legaalsuse ja turuhinnale vastavuse kontroll. Kuivõrd sõiduki üldkontrolli käigus tehtavate tööde nimekirja on kostja pidanud vajalikuks lülitanud sellise töö/teenuse nagu sõiduki kerenumbri ja elektroonilise kerenumbri võrdlus, mis ei seostu otseselt sõiduki tehnilise seisundi kontrolliga, siis sellise teenuse puhul ongi faktiliselt tegemist teatud määral sõiduki legaalsuse kontrolliga. See nähtub ka kohtuistungil antud kostja selgitusest, et 24 punkti testi oli punkt 4.2. sisse viidud selleks, et tuvastada kasutatud autode puhul odomeetri näitude võltsimist. Seega kuivõrd kostja on lülitanud sõiduki tehnilise seisundi kontrolli hulka ka kerenumbri ja elektroonilise kerenumbri võrdluse, mille eesmärgiks on tuvastada, kas sõidukil on puutumust võimalike võltsimistega ja pettustega, on kostja võtnud endale ka vastutuse sõiduki legaalsuse eest selles osas, et sõiduki nn füüsiline kerenumber ja elektrooniline kerenumber vastavad ja seega ka vastutuse võimaliku kahju eest, mis seondub asjaoluga, kui selgub, et see tegelikult nii ei ole ja sõiduk on kokku monteeritud kahest erinevast sõidukist. Kuigi kostja kohustuste hulka ei kuulu anda 24 punkti testi osas kliendile arvamust sõiduki turuhinna osas, on ilmne, et 24 punkti testi eesmärk võimaldada kasutatud sõiduki ostmisest/liisingusse võtmisest huvitatud tellijal saada ülevaade sellise sõiduki tehnoseisundist (+ teatud määral sõiduki legaalsusest) ja selle alusel kujundada oma arvamus sellise sõiduki turuhinnast. Samuti ei nõustunud kohus kostja vastuväitega, justkui kostja ei pidanud aru saama, kes on 24 punkti üldkontrolli puhul tellija (kas BRC või hageja) ja mis oli sellise kontrolli eesmärk. Ebamõistlik on järeldada, et kasutatud sõiduki üldkontrolli telliks isik mingil muul põhjusel kui seoses sellise sõiduki võimaliku omandamisega või liisingusse võtmisega. Eeltoodust tulenevalt asjaolu, et hageja võttis vaidlusaluse sõidukiga BMW X5 seoses finantskohustuse, mis ületab 1/3 võrra selliste, so kahest erinevast sõidukist kokku-monteeritud analoogiliste sõidukite turuhinda, on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kostja jättis tegemata hageja poolt temalt tellitud 24 punkti testi käigus ettenähtud sõiduki kerenumbri ja elektroonilise kerenumbri võrdluse, mille teostamisel oleks vältimatult avastatud, et konkreetsel sõidukil on need erinevad, mis omakorda oleks võimaldanud hagejal kas loobuda talle kahjuliku tehingu tegemisest või teha täiendavaid päringuid ja uuringuid selle asjaolu tuvastamiseks, et sõiduk on kokku monteeritud kahest erinevast sõidukist ja teha sõiduki suhtes tehing sellisel hinnatasemel, mis oleks vastanud kahest sõidukist kokkumonteeritud sõiduki turuhinnale ja millisel juhul hageja ei oleks kahju saanud (VÕS § 127 lg 4). Seega on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Võttes arvesse, et vastutus hageja poolt sõiduki omandamisel turuhinnast 1/3 kõrgema hinnaga finantskohustuse võtmisel lasus 50 % ulatuses hagejal endal (VÕS § 139 lg 1), siis moodustab kostja poolt hagejale tekitatud kahju summa 3934,70 eurot + 200 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 ja TsMS §-le 367 viivist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus AS United Motors palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi, teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus on vääralt tõlgendanud ja kohaldanud VÕS § 139 lg-t 1, vähendades kostjalt väljamõistetud kahjuhüvitist viidatud sätte alusel üksnes 50% ulatuses. VÕS § 139 lg-st 1 tulenevalt väheneb kahjuhüvitis selle kahju osas, mille tekkimise eest oleks kannatanu enda tegevus teda kaitsnud. Antud juhul oleks hageja enda tegevusega saanud kahju tekkimise täielikult ära hoida kui ta oleks sõiduauto kasutusõiguse omandamisel üles näidanud nõutavat hoolsust. Kohus on eksinud kahju olemasolu tuvastamisel VÕS §-de 127-128 alusel. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostja tegevus oleks põhjustanud hageja vara vähenemise või halvenemise. Hageja

6(11)

poolt liisingufirma ees võetud kohustus vastab täielikult hageja poolt saada soovitud kasutuseelise väärtusele, sest sõiduauto vaidlusalused omadused ei ole mingil määral takistanud ega halvendanud hageja võimalusi sõiduautot vallata ja kasutada. Lisaks on kostja jätkuvalt seisukohal, et hageja kui liisinguvõtja ei saa hagiavalduses kirjeldatud kahjunõuet üldse esitada, sest hageja ei ole sõiduauto BMW X5 numbrimärgiga XXXXX omanik. Sõiduauto omanik on AS SEB Liising. Olukorda ei muuda ka see, et liisingumaksete tasumise järel on hagejal õigus auto omandada. Kohus on oluliselt eksinud kahju suuruse kindlakstegemisel lähtudes hüvitamisele kuuluva kahju suuruse leidmisel 23 008,19 eurost. Hageja poolt sõiduki eest makstud ostuhinda ei saa automaatselt käsitleda turuhinnana. Kohus ei põhjendanud, miks ta võttis kahjuarvestuse aluseks sõiduki turuhinnaks „ilma puudusteta“ 23 008,19 eurot, kuigi 2010 alguses müüdi 2004 BMW X5 ka oluliselt madalama hinnaga. Samuti on kohus kahju suuruse kindlakstegemisel lähtunud ainuüksi hageja tunnistaja A L u arvamusest, mis ei ole üldse sobiv tõend sellise asjaolu tõendamiseks. A L u arvamus on üldistav hinnang, mis ei tugine ühelgi objektiivsel alusel. Seega on kohus kahju suuruse hindamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud ning sellega oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 243 lg 1). Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 127 lg 2. Isegi kui hagejale on mingi kahju tekkinud, ei saa kostjalt kahju hüvitamist nõuda, sest sellise kahju ärahoidmine ei olnud kostja töövõtulepingu järgsete kohustuste eesmärgiks. Kuigi 24 punkti test on loomulikult suunatud sõiduki tehnilise seisukorra tuvastamisele, on testi eesmärk ja ulatus piiratud. Hagiavaldusest ja hageja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadest nähtub, et tegelikkuses heidab hageja kostjale ette seda, et kostja ei tuvastanud sõiduki tehnilise kontrolli käigus asjaolusid, mida kostja sellise kontrolli käigus ei pidanudki tuvastama. Isegi kui kostja oleks oma töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, ei esine kostja väidetava rikkumise ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel põhjuslikku seost. On tuvastatud, et hageja oli enne tehingu tegemist teadlik sõiduki registreerimistunnistusse kantud märkest kerenumbri ülemarkeerimise kohta (vähemalt pidi ta saama sellest asjaolust teadlikuks hiljemalt kohe pärast ostu-müügilepingu sõlmimist 29.01.2010), oleks ta juba selle info põhjal pidanud tellima täiendavaid päringuid, mis oleks võimaldanud hagejal teada saada, et sõiduk on kokku monteeritud kahest erinevast sõidukist. Kui hageja leiab, et teda on petetud ning sõiduautol olid puudused, millest ta ei olnud teadlik, siis oleks hagejal tulnud esitada pretensioon ja nõue sõiduauto müüja vastu. Seda hageja teinud ei ole ning tõenäoliselt just põhjusel, et ta tegelikult oli sõiduki vaidlusalustest omadustest teadlik ning müüja vastu nõuet esitada ei saaks. Sellises olukorras ei ole õiglane pöörduda nõudega müüja asemel kostja vastu, kellel puudub tehinguga otsene seos. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Vastuapellatsioonkaebus Hageja palub rahuldada vastuapellatsioonkaebuse, milles hageja vaidlustab maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta ja menetluskulude jaotuse osas. Menetluse käigus on hageja pakkunud kompromissi, mis on ligilähedane hagi rahuldatud osale. Kohus ei ole kompromissiga seonduvat otsuses analüüsinud, jättes põhjendamata, miks kohus ei kohalda TSMS § 163 lg-t 2, mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses,

7(11)

nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja leiab, et hagi tulnuks rahuldada täies ulatuses. Kohtu järelduste kohaselt oleks pidanud hageja olema ise aktiivne ning viima vajalikud täiendavad ekspertiisid läbi. Samas on kohus jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et töövõtulepingu puhul oli tegemist tarbijatöövõtuga ning kostjal oli kohustus tõendada tarbija teavitamist kõikidest olulistest asjaoludest. Kostja oleks pidanud tunnustatud margiesindusena juhtima tähelepanu sõiduki puudusele või siis vähemalt asjatundjana osutama vajadusele veel mingeid kohtu poolt märgitud ülevaatusi teostada. Vastus vastuapellatsioonkaebusele Kostja palub jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate dokumentidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada kostjalt väljamõistetava kahju hüvitise ja menetluskulude jaotuse osas. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, kus maakohus tuvastas, et hagejale on kahju tekkinud, kostja on rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi ja kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Samuti nõustub kolleegium sellega, et hagejale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja lepingust tuleneva kohustuse eesmärgiks. Eeltoodud osas kolleegium tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja tellis 21.01.2010 kostjalt kasutatud auto üldkontrolli ehk 24 punkti testi sõiduautole BMW X5 XXXXXX. Tegemist oli töövõtulepinguga, mis oli sõlmitud tarbijaga. Eeltoodut ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Kostja apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsuse järeldus, mille kohaselt on kostja rikkunud pooltevahelist lepingut. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on kostja lepingut rikkunud. 24 punkti testi p 4.2 järgi pidi kostja võrdlema auto kerenumbrit ja elektroonilist kerenumbrit. Vaidlust ei ole, et kostja seda ei teinud ja jättis elektroonilises lugejas näidatud kerenumbri kontrollimata auto kerele löödud numbriga. Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt on hagejale kahju tekkinud ja kostja poolt töövõtulepingu rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Esmalt kontrollib kolleegium maakohtu järeldust hagejale kahju tekkimise osas. Hageja tõi esile, et ta sõlmis 29.01.2010 AS-ga SEB Liising liisingulepingu (kapitalirendileping) sõiduauto BMW X5 tehasetähisega XXXXXXXXXX liisimiseks ostuhinnaga 23 008,19 eurot ja sai krediiti brutosummas 31 721,09 eurot (I kd lk 237-243). Hageja väidete kohaselt on sõiduki, mis on kokku monteeritud kahest erinevast autost ja millele viitab elektroonilise kerenumbri ja auto kerel oleva kerenumbri erinevus, turuhind (väärtus) ca 1/3 väiksem sama aastakäigu auto väärtusest. Hageja tõendas kahju suurust A L u kirjaliku arvamusega (I kd lk 21-22), mille kohaselt oli 2004. a väljalaske BMW X5 keskmine turuväärtus Eesti turul 2010. a alguses ca 21 711 eurot. Seega hageja poolt liisitud auto hind 23 008,19 eurot sellest oluliselt ei erine. Järelduse on A L teinud portaalis www.auto24.ee olnud kuulutuste järgi. Maakohus on A L u tunnistajana ära kuulanud ja tunnistaja selgitas (I kd lk 260-263), et autosid, millel on puudulik hooldusajalugu ning mis on kahest autost kokku ehitatud, on tunduvalt raskem müüa, ostuhuvi nende vastu ei ole suur ja neid on võimalik müüa kiirmüügihinnaga, mis on 1/3 võrra madalam tavalisest turuhinnast. Tunnistaja selgitas, et vaidlusalusel ajal oli hageja poolt liisitud autole sarnaseid autosid umbes 20 ja nende hind oli umbes

8(11)

1/3 võrra madalam. Olenevalt autost võis olla hind isegi üle 50% madalam. Kolleegium nõustub maakohtuga, et A L u poolt esitatud arvamusega on tõendatud, et vahetatud elektroonikaga, ümberlöödud tehasetähisega ja puuduva hooldusajalooga auto tegelik turuväärtus on ca 1/3 väiksem kui sama aastakäigu autol, millel eeltoodud puudusi ei ole. A L on arvamuse andmisel tuginenud enda kogemustele seoses puudustega autodega tehtud tehingutega. Hageja kahju seisnes selles, et ta pidi auto liisimiseks võtma 1/3 võrra suurema finantskohustuse. Juhul, kui hageja oleks puudusest teadnud, oleks ta saanud kas hinda alla kaubelda või loobuda auto liisimisest. Kostja apellatsioonkaebuse käsitlus, mille kohaselt saaks kahju tekkida ainult auto omanikule, ei ole õige. Ka suurema finantskohustuse võtmine on hageja kahju. Auto ostuhinnast 23 008,19 eurot on 1/3 7669,40 eurot, mille võrra peab hageja liisingumakseid enam maksma ja mis ongi hageja kahjuks. Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et auto turuhind võis olla madalam, kui liisinguandja hageja auto eest maksis, kuid oma väite põhistamiseks ta asjaolusid esitanud ei ole. Paljasõnaline väide ei anna alust tuvastada kahju maakohtust erinevalt. Samuti ei ole ringkonnakohtul alust kahelda A L u poolt esitatud arvamuses, mis on TsMS § 272 lg 2 järgi dokumentaalne tõend, ja tema kohtuistungil tunnistajana antud ütlustes. Kostja on kaebuses väitnud, et hagejale tekkinud kahju ja kostjapoolse lepingu rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud eeldused on täidetud. Põhjuslikku seost ei välista see, et hageja oli enne auto liisimist teadlik, et auto kerele löödud kerenumber oli üle markeeritud, mille kohta oli tehtud märge tehnilisse passi. Tulenevalt kostja poolt tehtud 24 punkti testi p-le 4.2 antud vastusest võis hageja järeldada, et kerenumber ja elektrooniline kerenumber kattuvad, mistõttu ei olnud tal alust kahtluseks, et auto võiks olla erinevatest autodest kokku monteeritud. Kolleegium ei nõustu, et hagi rahuldamise välistab VÕS § 127 lg 2, mille kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kostja on jätnud täitmata 24 punkti testi p-s 4.2 kokkulepitu. Kolleegiumi arvates ei ole auto kerel oleva kerenumbri ja elektroonilise kerenumbri kontrollimine seotud ainult auto tehnilise seisundiga, nagu on väitnud kostja. Kuna tavapäraselt kerenumber ja elektrooniline kerenumber kattuvad, siis nendevaheline erinevus viitab ennekõike sellele, et vähemalt auto elektroonikaosa on pärit teiselt autolt. Selline info ei viita mitte niivõrd tehnilisele seisundile, vaid sellele, et auto ajaloo kohta avaldatud andmed ei ole tõesed ja sellise teabe saamisel on teenuse tellijal (hagejal) võimalik tellida täiendav uuring ja kujundada oma tahe ostu- või liisingutingimuste osas. Nii hageja apellatsioonkaebuses kui ka kostja vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu poolt VÕS § 139 lg 1 järgi väljamõistetava kahju hüvitise vähendamine. VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kahju on osaliselt tekkinud hagejast endast tulenevatel asjaoludel, kuid ei nõustu sellega, et kahju tuleb vähendada 50% võrra. Maakohus on õigesti rõhutanud, et hageja, soovides omandada kasutatud autot, pidi olema eriti hoolas ja asjaolu, et auto tehnilises passis oli märge kerenumbri muutmise kohta ja kerel olev number oli üle markeeritud, pidi hagejale viitama, et tegemist võib olla sõidukiga, millega võib tekkida nii õiguslikke kui ka tehnilisi probleeme. Selliste asjaolude esinemisel on autot osta või liisida soovival isikul võimalik kontrollida auto ajalugu täpsemalt, mida hageja aga ei teinud. Seega käitus hageja ise viisil, kus ta jättis tegemata toimingud, mis oleks võimaldanud kahju vältida. Eeltoodu on aluseks, et väljamõistetavat kahju vähendada. Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga, et kahju tuleks vähendada 50% võrra. Kahju vähendamisel arvestab kolleegium seda, et hagejal oli

9(11)

pärast kostja juures auto kontrollimist alust arvata, et auto kerenumber ja elektrooniline kerenumber kattuvad, mis viitab sellele, et auto eelneva ajalooga ei saaks olla olulisi probleeme. Kuna kostja on igati usaldusväärne ettevõtja ja BMW volitatud esindaja, siis usaldas hageja kostjat ja seetõttu ei pidanud vajalikuks auto andmeid täiendavalt kontrollida. Kolleegium leiab, et kostja kui professionaalne teenuse osutaja pidi oma ülesandeid täitma viisil, mis välistaks kliendil kahju tekkimise ja hageja oli alust auto liisimisel kostjat usaldada ja tema arvamusele tugineda. Eeltoodu tõttu on põhjendatud vähendada kostjalt väljamõistetavat kahju hüvitist 25% võrra. Seega kuulub väljamõistmisele 5752,05 eurot. Lisaks eeltoodule palus hageja välja mõista ka kahju kindlakstegemiseks tehtud kulud. A L ule on hageja tasunud eksperdi arvamuse eest 200 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks vajalikke kulusid. Kuna A L u arvamus oli vajalik, et teha kindlaks kahju hüvitamise aluseks olevad olulised asjaolud ja kahju suurus, siis nõustub kolleegium maakohtuga, et selles osas kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Arvestades, et väljamõistetava kahju suurust vähendatakse 25% võrra, siis tuleb välja mõista 150 eurot. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 5902,05 eurot. Seega ei ole alust kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks, kuid osaliselt kuulub rahuldamisele hageja vastuapellatsioonkaebus. Kuna kostja ei ole kahju hüvitamise kohustust täitnud, siis on hageja õigustatud saama viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hageja on palunud välja mõista viivise alates hagi esitamisest. Ringkonnakohus mõistab viivise välja kuni ringkonnakohtu poolt otsuse tegemiseni, s.o kuni 05.02.2014. Hagejal on õigus saada viivist alates 25.11.2011 ja sellel ajal oli viivise määraks 1,25% pluss 7% ehk 8,25% aastas, päevas oli viivise määr 0,0226%. Viivis päevas oli 1,33 eurot ja viivitatud oli 37 päeva. Seega viivis 2011. a eest oli 49,21 eurot. 2012. a viivise määr oli 8% aastas ja aasta viivis oli 472,16 eurot. 2013. I poolaasta viivise määr oli 7,75 % aastas, päeva viivise määr oli 0,0212%, päeva viivis 1,25 eurot, viivitatud oli 181 päeva ja viivis 226,25 eurot. 2013 II poolaasta viivise määr oli 7,5% aastas, päeva viivise määr oli 0,0205%, päeva viivis oli 1,21 eurot, viivitatud oli 184 päeva ja viivis 222,64 eurot. 2014. a on viivitatud 36 päeva, viivise määr on 7,25% aastas, päevas viivise määr on 0,0198%, ühe päeva viivis on 1,17 eurot ja viivis 2014. a eest 42,12 eurot. Kokku moodustab väljamõistetav viivis 1012,38 eurot. Alates 06.02.2014 kuni kohustuse täitmiseni tuleb viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja on palunud vastuapellatsioonkaebuses jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuna hageja on pakkunud maakohtu menetluses kostjale kompromissi, mis on ligilähedane hagi rahuldatud osale. Septembris 2012 on pooled arutanud kompromissi sõlmimist (I kd lk 139-140) ja hageja on pakkunud kompromissina, et kostja tasub 3 500 eurot ja lisaks teeb remonditööd vastavalt kalkulatsioonile, millega kostja ei nõustunud. Kostja esitas apellatsioonimenetluses remondikalkulatsioonid (II kd lk 53-55) ja nende kohaselt on remonditööde summa kokku 2976,82 eurot. Kokku oli hageja poolt pakutud kompromissi summa 6476,82 eurot. See on väljamõistmisele kuuluvat viivist arvestades samas suurusjärgus, mille ringkonnakohus kostjalt välja mõistab. Ka ringkonnakohtu istungil oli hageja valmis sõlmima kompromissi, kuid kostja välistas igasuguse kompromissi sõlmimise. Eeltoodu annab aluse jätta TsMS § 162 lg 2 järgi kõik menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus kostja kanda.

10(11)

Margo Klaar

Ande Tänav

Iko Nõmm

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.