Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.3 TsMS § 630 lg 1 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.4 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.5 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõue 02.04.2013.a. sõlmis hageja Kropp OÜ–ga krediiditingimustega müügilepingu nr. 6495, mille sisuks oli hageja poolt kostja 1-le kauba müük ja kostja 1 kohustus kauba eest tasu maksma. Ühtlasi sõlmisid hageja ja Meelis Siimann 08.04.2013.a. käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostja 1-ga vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Hageja müüs kostja 1-le kaupa (ehituskaup) ja esitas kostjale kauba eest kokku arveid kogusummas 3296,69 eurot. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja 1 tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks. Kostja on oma lepingulist kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud osaliselt ja kostjal 1 on hagejale tasumata kauba eest 2592,48 eurot, mis kostja 1 põhivõlaks. Hageja ja kostja 1 on lepingu punktis 4.3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. 30.08.2013.a. seisuga võlgneb kostja 1 hagejale viiviseid 282,96 eurot. Samuti nõuab hageja vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ja eeltoodu alusel kostjalt tasumata põhivõla summalt (2592,48 eurot) viivise tasumist alates 19.11.2013.a. iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni määraga 0,15 % päevas. Kostja põhjendused Kostja esitab vastuväite asja kohtus menetlemise vastu, kuna ettevõtte Kropp OÜ on teatanud hagejale oma makseprobleemidest aga on igati püüdnud oma maksekohustusi täita ja teeb seda ka edaspidi, seega ei pea vajalikuks asja menetlemist kohtu teel mis lisaks kostjale veelgi kulusid mille täitmisega võib raskusi olla. Kostja tunnistab hagi osaliselt õigeks. Kostja on nõus põhisummaga mis 06.12.2013 seisuga on 2463,95 eurot.

Kohtu põhjendused Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1. Kohtumäärus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses on tehtud 10.01.2014. Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine. Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud krediiditingimustega müügilepingu nr. 6495 (tl 5) ja kostja II-ga käendusleping (tl 7). Samuti puudub vaidlus, et hageja müüs kostja 1-le kaupa ja esitas kostjale kauba eest kokku arveid ( tl 6) kogusummas 3296,69 eurot. Vastavalt lepingu punktile 4 kohustus kostja 1 tasuma talle esitatud arved kauba eest arvel märgitud kuupäevaks.

Kostja on oma lepingulist kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud osaliselt .

Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis). Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS §-i 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostjate poolt asjaolu esitamine, et vajalik on hageja poolt viivisarve esitamine, ei ole tõendamisesemega seotud ja ei too kaasa hagi rahuldamata jätmist. Kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista Bauhof Group AS-i kasuks põhinõue 2464,22 eurot, viivis 282,96 eurot ja kahju summas 186,66 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.