Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet Sõnna
5.veebruaril 2014 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-13-22866 624 eurot Finants Inkasso OÜ hagi E. R. ja H. K. vastu 624 euro nõudes Hageja Finants Inkasso OÜ, registrikood xxxxxxxx, Tammsaare tee 47, Tallinn 11316, esindaja Priit Pööbo, CKE Õigusbüroo OÜ, Tammsaare tee 47, Tallinn; epost: [email protected]; Kostja I E. R. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx-xxxxxxx; Kostja II H. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Finants Inkasso OÜ hagi E. R. ja H. K. vastu.
2.Välja mõista E. R. ja H. K. solidaarselt Finants Inkasso OÜ kasuks 624 (kuussada kakskümmend neli) eurot, millest põhivõlgnevus 312 eurot ja viivis 312 eurot.
3.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud solidaarselt E. R. ja H. K. kanda.
5.Välja mõista E. R. ja H. K. solidaarselt Finants Inkasso OÜ kasuks menetluskulu 212 (kakssada kaksteist) eurot ja 50 senti.
6.Välja mõista E. R. ja H. K. solidaarselt Finants Inkasso OÜ-le viivis menetluskulult 212, 50 eurolt alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (212,50 euro) nõuet.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud
korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Finants Inkasso OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. E. R. ja H. K. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU
TUVASTATUD
ASJAOLUD,
PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED
ESITATUD
ÕIGUSLIKUD
1.Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses on Finants Inkasso OÜ hagi E. R. vastu liisingulepingust tuleneva võlgnevuse ning H. K. kui solidaarvõlgniku vastu käenduslepingu alusel 312 euro ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 312 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Aare Autod OÜ ja kostja I 07.10.2010 liisingulepingu, mille kohaselt lepiti sõiduauto hinnaks 575,20 eurot. Kostja I ei ole täitnud lepingu p 2.3 nõuet tasuda igakuised osamaksed vastavalt maksegraafikule. Kostja I on jätnud tasumata seitse makset summas 312 eurot. Lepingu p 2.5 on maksega hilinemise korral õigus nõuda kostjalt I viivist 5%. Hageja on lepingujärgset viivist vähendanud ning nõuab viivist summas 312 eurot. Aare Autod OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega 18.12.2012 Finants Inkasso OÜ-le. Aare Autod OÜ ja kostja II sõlmisid 07.10.2010 käenduslepingu, mille punktide 2 ja 3 kohaselt vastutab kostja II solidaarselt kostjaga I kohustuse täitmise ja kohustuse rikkumise eest. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud ärakirjad liisingulepingust, käenduslepingust, nõude loovutamise teatisest ja hagihoiatustest (tl 9-22).
2 (4)
2.Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostja E. R. isiklikult kätte toimetatud 30.12.2013 (tl 69) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Hagimaterjalid on kostja H. K. `ele kätte toimetatud TsMS § 322 lg 4 sätestatud korras 24.05 2013 ( tl 35). Seega on kostjad teadlikud vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 8 lg 2; 65 lg 1; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 361. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 108 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Tulenevalt VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt ( solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista kokku 624 eurot, sh põhivõlgnevus 312 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 312 eurot. 3 (4)
Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjatelt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 100 eurot ( tl 7) ning hageja õigusabikuludest 112,50 eurot (tl 17). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures tulenevalt lõikest 2 on riigilõiv kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lgst 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel hagihinda arvestades vastavalt riigilõivuseadusele tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 112,50 eurot on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud summas 112,50 eurot, kokku seega 212,50 eurot. Hageja taotlusel (tl 8) mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures viivisenõue ei tohi ületada menetluskulu (212,50 eurot) nõuet.