Kohtulahend

taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

2006. aasta survekatsetustel selgus, et viis soojusvahetit (HE 003, 005, 009, 015 ja 018) ei olnud hermeetilised ujuva otsa torulaua äärikühenduse ebahermeetilisuse tõttu, millest on ekspertkomisjon teinud järelduse, et tõenäoliselt pihkus enamik masuuti termaalõlisse ebatihedate äärikuühenduste kaudu. Soojusvaheti HE 021 ebahermeetilisuse põhjuseks oli, et soojusvaheti esimese (statsionaarse) otsa torulauas oli 3 toru lõplikult torulauda keevitamata. Ekspertkomisjon on enne soojusvaheti HE 021 remonti 23.08.2006 tehtud fotode järgi järeldanud, et rebenenud kolme torupõket ei olnud nõutavalt läbikeevitatud. Uurides hüpoteesi, et keevisõmbluste purunemise põhjuseks võis olla ka torude ummistumine, jõudis komisjon järeldusele, et ummistuse korral ei ole temperatuuri erinevusest tingitud termilised pinged soojusvahetile ohtlikud. Ka komisjoni arvamus oli, et tõenäoliselt pihkus enamik masuuti termaalõlisse ebatihedate äärikuühenduste kaudu. Lepingu nr 13/07/2005 p 4.2.12 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama hagejale mittekvaliteetse töö tõttu põhjustatud kahju. Seoses termaalõli koguse vähenemisega ja kadunud õli koguse asendamisega, samuti seoses õli vähenemise põhjuste väljaselgitamisega on hageja kandnud kulutusi, mida ei oleks vaja olnud teha, kui soojusvahetite mittekvaliteetsuse tõttu ei oleks tekkinud termaalõli kadu. Termaalõlisüsteemist väljunud 50 000 liitrit õli tuli hagejal süsteemi riketeta töötamiseks asendada uue õliga. Seetõttu pidi hageja ostma nimetatud koguses uut õli, mille maksumus kokku oli 1 037 571 krooni 88 senti. Kuna soojusvahetite kõik välised lekked kõrvaldas kostja juba varem ja AS-i Trendgate komisjon 22.06.2006 soojusvahetite väliseid lekkeid ei täheldanud, jäi üle ainult võimalus, et soojusvahetite konstruktsioonist lähtuvalt toimus leke sissepoole soojusvahetite mittehermeetilisuse tõttu. Seega oli defektsete soojusvahetite avastamiseks ainuvõimalik moodus nende hüdrauliline katsetamine. Kuna AS-il Trendgate ei olnud seadet, millega hüdraulilised katsetused teostada ning katsetuste tegemine võttis küllaltki palju aega (kokku 51 päeva), tuli katsetuste läbiviimiseks muretseda hüdropress, kõik vajalik pressi ühendamiseks, samuti vajalikud materjalid (äärikute tihendimaterjal jms), millede kulud moodustasid kokku 28 052 krooni 67 senti. Soojusvahetite mittekvaliteetsuse põhjused välja selgitanud 18.01.2007 ülevaatuse ja akti koostamise ekspertide kulud on kokku 54 374 krooni 50 senti. Ajavahemikus 20.0708.09.2006 tegelesid neli lukkseppa kokku 410 tundi kõigi 24 soojusvaheti survekatsetustega. Vastavalt hageja raamatupidamise õiendile on lukksepa keskmine tunnitasu 102 krooni, seega kandis hageja survekatsetuste tõttu tööjõule tehtud kulutusi 41 820 krooni. Seoses 50 000 liitri termaalõli vastuvõtmisega ja käitlemisega tegi vanemkatlakäitaja Bondar 12., 17. ja 30. oktoobril 2006 10 ületundi, mille kulud kokku olid 909 krooni. Kokku olid hageja kulutused tööjõule 42 729 krooni. Kostja vastuväited

normaalset tööd. Kuna hageja ei nõustunud kostja järeldustega, otsustas hageja kaasata eksperte, selgitamaks välja soojusvahetite puuduste põhjusi. Hageja kaasatud ekspertide poolt koostatud dokumenti, mis on dateeritud 18.01.2007, ei saa pidada sõltumatuks ning objektiivseks ekspertarvamusena. Antud dokument sisaldab selliseid vastuolulisi väiteid, et osa ekspertidest koostas 20.02.2007 iseseisva dokumendi nimetusega „Selgitus komisjoni aktile”. Selgituses komisjoni aktile puuduvad OÜ Tehnokontrollikeskuse ekspertide allkirjad, mis viitab ekspertide lahkarvamusele ekspertiisijärelduste suhtes. Kostja oli seisukohal, et soojusvahetites tekkinud defektide põhjuseks on vale ekspluateerimine ja soojusvahetisse HE 021 õlisüsteemist saaste sattumine. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ning vastuhagi nõue

põhjusteks on hüdraulilised löögid, mis leidsid aset klappide järsul avamisel/sulgemisel, pumpade käivitamisel ning seetõttu, et õli sisaldas võõrapärast saastust ja et (soojendi HE 003) torulauas tekkis soojuse mõjul deformatsioon suure koguse kuuma õli etteandmisest külmale lauale. Selliste hüdrauliliste ja soojuse löökide ajal pingutus konstruktsiooni elementides ületab oluliselt arvestuslikke ja katselisi näitajaid, mis põhjustabki jääkdeformatsiooni ja ühenduste nõrgenemist. Kostja tegi töö täielikus vastavuses 13.07.2007 sõlmitud lepingu p-ga 2.1, mille kinnituseks on OÜ Tehnokontrollikeskus koostanud protokollid. Soojusvahetites tekkinud defektid on tekkinud terve masuudi-termaalõli süsteemi vale ekspluatatsiooni tagajärjel, mida kostja ei ole projekteerinud ega ehitanud ja mis ei ole olnud kostjaga sõlmitud lepingu esemeks. Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista ühiste soojusvahetite katsetuste läbiviimisel tekkinud kulud 248 050 krooni ja vastavalt hageja tellimusele nr. 7118301 kostja poolt ekspertiisiks tehtud ettevalmistustööde eest 18 790 krooni. Kostja palub tuginedes VÕS § 113 lg-le 1 ja §-le 94 kohaldada viivisintressiks 11% aastas. Vastuväited vastuhagile

Maakohtu otsus

osalenud tunnistaja A Pe ütlustel (IV kd, lk 9-17) avastati viis või kuus soojusvahetit, mis tuli üle monteerida, sest lekkisid. Pärast äärikühenduste kinni tõmbamist leke lõppes, millest tegi komisjon järelduse, et see oli üks peamine lekke põhjus. Tunnistaja hinnangul ei olnud lekkivad kuus soojusvahetit kasutuskõlblikud ebahermeetilisuse tõttu ja nad ei olnud seega kvaliteetsed. Vahe ekspert M arvamusega on tekkinud, kuna ekspert ei ole tunnistaja andmetel tutvunud kohapeal soojusvahetite ja süsteemiga. Hüdraulilised löögid keevisõmblustele ei mõju märgatavalt. Surveseadme ohutuse seadus nõuab, et seade peab olema projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et ei tekitataks kahju ega puruneks. Möönduste tegemine või projekti muutmine ilma kooskõlastuseta on lubamatu. Tunnistaja selgitas, et torude saastumine või ummistumine ei saa samuti põhjustada keevituse rebenemist. Tunnistaja A Pe hinnangul tulnuks täpse info saamiseks soojusvaheti lahti võtta, lõigata proovitükid ja teha ekspertiis. Tunnistaja V D, kes samuti osales 2007. aasta komisjoni töös, ütlustel (IV kd, lk 18-21) olid soojusvaheti HE 021 kolm purunenud keevitust halvad ning pole võimalik, et kolme keevituse kvaliteet muutus soojusvaheti ekspluateerimise käigus. Ekspert M eksperdiarvamuse kohaselt talle esitatud dokumentidest tuleneb järeldus, et soojusvaheti HE 021 kolme torukeevise purunemise põhjuseks oli mustuse ja prahi esinemine soojusvaheti torude sisepinnal, mis rikkus soojusvaheti torupaketi torude temperatuurirežiimi. Kohtuistungil üle kuulatud ekspert M ütlustel (IV kd, lk 22-24) ühe dokumendi puudumine ei garanteeri formaalset kvaliteetse töö tegemist. Torude vaheline surve peab olema arvesse võetud aparaadi projekteerimisel. Tuleb vaadata torude vahelise ruumi surve ja torude ruumi surve vahet. Tunnistaja selgitas, et kolme keevitatud toru keevituskohtade purunemise põhjuseks võib olla, et operaator tegi siibri kiiresti lahti ning seejärel kuum õli 180 kraadi sattus nende torude peale. Koht, kuhu õli sattus, kuumenes järsult ning temperatuur ei jõudnud laiali minna. Ühes kohas seoses sellega, et torud on umbes, toru laieneb ja paindub. Kohas, kus on keevituskoht, millele ei peaks midagi mõjuma, avaldab järsult mõju painduv toru. Lõpus pinge torule ületab lubatud pinge ja seejärel keevituskoht puruneb. See on projektiväline konstruktsiooni ekspluateerimine omaniku poolt. Ekspert ei näe teisi põhjusi, miks keevituskohtadest purunesid keevitused ja miks nad ei purunenud teistest kohtadest. Tuginedes hageja viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-19-13 seisukohale, et asjas esitatud ühe poole ühepoolselt koostatud dokument ei ole tõendiks tsiviilkohtumenetluse normide kohaselt, jättis kohus arvestamata kostja poolt koostatud 12.09.2006 tehnilise seisukorra akti (I kd, lk 84-86). Seoses hageja palvega kohaldada TsMS § 232 lg-t 3, märkis kohus, et kohus on seotud komisjoni järeldustega ja seisukohtadega ning eksperdi arvamust kohus ei arvesta. Kohus leidis, et 18.01.2007 ekspertiisiaktiga ja selgitustega ekspertiisiaktile, samuti tunnistajate P ja D ütlustega on tõendatud kostja mittekvaliteetne töö. Ekspert M ütlusi, et keevituskoht purunes projektivälise konstruktsiooni ekspluateerimise tõttu omaniku poolt, ei pidanud kohus usutavaks, kuna ekspert ei tutvunud soojusvahetite ja süsteemiga kohapeal. Seega ei leidnud tõendamist asjaolu, et soojusvahetite defektid kutsus esile hageja poolt ebaõige soojendite ekspluateerimine. Lepingu p-i 4.2.7 kohaselt tagab täitja toodangu kvaliteedi, lepingu p-s 4.2.12 leppisid pooled kokku, et täitja peab juhul, kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, kõrvaldama tellija nõudel puudused viivitamatult omal kulul või hüvitama tellija nõudel viimase poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Nendele kuludele lisaks on täitja kohustatud hüvitama tellijale tekitatud kahju. Kahju kuulub hüvitamisele tõestatud ulatuses, kuid mitte enam kui lepingu hind. See piirang ei kehti juhul, kui kahju põhjuseks on töövõtja tahtlik tegevus või

tegevusetus. Lepingu p-i 2.5 kohaselt oli lepingu kogumaksumus kokku 9 759 072 krooni (koos käibemaksuga). Hageja tehtud kulutusi 50 000 liitri uuele õlile, hüdrauliliste katsetuste läbiviimiseks muretsetud hüdropressile ja kõigele vajalikule pressi ühendamiseks ning samuti kulusid vajalikele materjalidele, soojusvahetite mittekvaliteetsuse põhjused välja selgitanud 18.01.2007 ülevaatuse ja akti koostamise ekspertide kulusid ja hageja kulutusi tööjõule pidas kohus tõendatuks, märkides, et tellija võib nõuda temale töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist ning et kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115. Kostja vastuhagi nõude osas viitas kohus lepingu p-s 4.2.12 kokkulepitule, et täitja peab juhul, kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, kõrvaldama tellija nõudel puudused viivitamatult omal kulul või hüvitama tellija nõudel viimase poolt puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused. Pooled ei vaidle, et viis soojusvahetit (HE 003, HE 005, HE 010, HE 015, HE 019) ei olnud hermeetilised ning soojusvahetis HE 021 olid purunenud keevised. Kohus nõustus hagejaga, et soojusvahetite kontroll ja avamine võeti ette kostja põhjustatud lepingu rikkumisena ja selle avastamiseks. Pooled on lepingu p-s 4.2.9 kokku leppinud, et täitja poolt antav garantiiaeg on 2 aastat. Garantiiaeg algab tööde aktiga üleandmise päevast, tööde garantii kehtib ka kõigile tööde käigus kasutatud materjalidele. Vaidluse all ei olnud, et töö anti hagejale üle 31.01.2006 ja puudused ilmnesid kaheaastase garantiiaja jooksul. Apellatsioonkaebus

ümberlaadimise estakaad seisis montaažitööde viibimise tõttu ligemale aasta estakaadile paigaldatuna ja osaliselt monteerituna avatud otstega torudega. Juba sel ajal oli võimalus prahil torudesse koguneda. Korraldatud ei ole isegi võõrkehade süsteemist eemaldamise toiminguid (nt. süsteemi läbipesemine enne lõplikku montaaži). Kohtu poolt määratud ekspertiisist tuleneb muuhulgas, et hageja ei ole korraldanud süsteemi jooksvat kontrolli, mistõttu tuvastati süsteemist toimunud õlikadu alles 6 kuu möödumisel. Kostja leiab, et võõrkehade sattumine torustikku põhjustas soojusvahetite torustiku ummistumise, selle tagajärjel torustiku ebaühtlase kuumenemise ja seeläbi enim ummistunud torude keevisõmbluste purunemise. Mõnede soojusvahetite surve vastupidavuse alanemine on tekkinud montaažitööde käigus, kusjuures soojusvaheti HE 021 kolme toru keevisõmbluste purunemise põhjuseks on ehituse ja montaažitööde käigus võõrkehade sattumine süsteemi ning hageja poolt võimalikud kõrvalekaldumised soojusvahetite kasutusjuhendis ettenähtud tingimustest (eraldi või kogumis). Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kohtuliku ekspertiisi tulemused, mis ühtivad nii OÜ Tehnokontrollikeskuse poolt tehtud järeldustega kui ka faktiliste asjaoludega ja kostja poolt läbiviidud katsetuste käigus tehtud järeldustega. Asjas läbiviidud kohtulik ekspertiis näitas, et 18.01.2007 koostatud aruanne on järeldustes ilmselt ebaõige. Kohtu poolt määratud ekspert J.M selgitas, et 18.01.2007 komisjoni poolt tehtud järeldused on suuremas osas oletuslikud ning et mõned arvestused on üldse asjakohatud. Ekspertiisiakti ja eksperdi täiendavatele küsimustele vastustega ning ülekuulamisel antud ütlustega on välistatud kostja süü soojusvaheti torukeeviste purunemises ning kaasnenud õlikaos. Kuna kohus kaasas asja lahendamisele eriteadmistega isiku, ei ole põhjendatud selle isiku järeldustega mittearvestamine. Kohus otsustas põhjendamatult, et vastuolulised tõendid tuleb hinnata õiguslikust ja elulise usutavuse aspektist, mitte aga eriteadmiste aspektist. Tegemist on keerulise tehnilise süsteemiga ja selles toimuvate füüsikaliste protsessidega, milliste hindamisel ei saa lähtuda õiguslikust ja elulise usutavuse aspektidest. Kohus on ebaõigesti omistanud 20.07-08.09.2006 hüdraulilise katsetamise aktidele tõendi väärtuse soojusvaheti kvaliteedipuuduse tõendamisel. Katsetuse käigus tuvastati vaid mõnedes kohtades ebahermeetilisuse esinemist, mitte aga selle tekkimise põhjused. Kohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et eelnimetatud aktid viitavad kostja töös kvaliteedipuudustele ja on põhjendamatult jätnud arvestamata OÜ Tehnokontrollikeskuse aktid, mis tõendavad, et enne kolmandate isikute kätte sattumist vastasid kostja valmistatud soojusvahetid Eestis kehtivatele nõuetele. Kostja poolt toodetud soojusvahetite kõrget kvaliteeti tõendavad ka tunnistaja A.P ütlused, kes märkis, et jaanuarist 2007 kuni käesoleva ajani (üle 6 aastat) ei ole soojusvahetites torud enam purunenud ega lekkinud. Kohtuliku ekspertiisi tulemused langevad kokku kostja 12.09.2006 „Tehnilise seisukorra aktis“ fikseeritule, so. torukeevise purunemise põhjuseks oli hageja poolt süsteemi korralikult läbi pesemata jätmine, mille tõttu mustus ummistas osa torusid. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et ekspert J.M ütlusi ei saa pidada usutavaks, kuna ekspert ei tutvunud soojusvahetite ja süsteemiga kohapeal. Soojusvahetite seisundi kohta on olemas piisavalt dokumentaalseid tõendeid ja fotomaterjali, mis oli ekspertiisi teostamiseks piisav. Juhul kui lähtematerjal poleks olnud eksperdile piisav lõppjärelduste tegemiseks, oleks ekspert ilmselt teatanud kohtule, et tal ei ole võimalik torustiku keevisõmbluste purunemise põhjusi välja selgitada. Nimetatud asjaolude arvestamata jätmine tõi kaasa ebaõige lahendi.

Vastuhagi osas märgib kostja, et vastuhagi esitati, sest kostjal tekkisid soojusvahetite katsetuste läbiviimisel täiendavad kulud, mis ei kuulunud 13.07.2005 sõlmitud lepinguga ettenähtud tööde hulka. Täiendavad kulud 266849 EEK (17054,76 eurot) palub kostja koos viivisega vastavalt VÕS § 113 lg. 1 ja VÕS § 94 alusel. Kostja viivitusintressi nõue seisuga 10.04.2013 moodustab 190 761 eurot 79 senti. Vastus apellatsioonkaebusele

toodi välja keevisõmbluste purunemise 4 põhjust (keevisõmbluste ebapiisav tugevus, keevisõmbluste kvaliteedi ebapiisav kontroll, torude keevitamisel torulauda tehniliste standardite nõuete mittearvestamine ja torude osaline ummistumine, mis suurendas pingeid keevisõmblustes), ei peetud viimast põhjust kaudseks võimalikuks põhjuseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on keeviskohtade purunemise põhjustanud kostja ebakvaliteetne töö. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool menetluses tõendama oma väiteid ja vastuväiteid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväited, et keevisõmbluste purunemise põhjuseks oli soojusvahetite vale ekspluateerimine ja torude ummistumine. Nõustuda ei saa apellandiga, et poolte kokkuleppel moodustatud ekspertkomisjoni poolt 18.01.2007 läbiviidud soojusvahetite ülevaatuse tulemused ei olnud objektiivsed ja usaldusväärsed. TsMS § 232 lõikest 1 tulenevalt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Ringkonnakohus leiab, maakohus ei rikkunud tõendeid kogumis hinnates kaebuse väidetud menetlusnorme. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt ei analüüsinud maakohus torude ummistusega seonduvat piisavalt. Kohus on ka piisavalt põhjendanud, miks ekspert J M aktis toodud järeldused ei lükanud ümber hageja poolt esitatud ja poolte ühiselt vormistatud aktides väljendatud seisukohti, millega maakohus nõustus. Maakohus ei rikkunud ekspertiisi määramise taotluse rahuldades menetlusnorme ja on tõendeid hinnates neis esinenud vastuolud kõrvaldanud ning teinud põhjendatud ja seadusliku lahendi. Maakohus on põhjendanud, miks kostja poolt esitatud OÜ Tehnokontrollikeskuse aktidega kui tõenditega ei saanud arvestada ja kostja ei lükanud ümber poolte ühiselt moodustatud komisjoni poolt koostatud ekspertaktis väljendatud seisukohti. Vaidlust ei olnud pooltel selles, et enne seadmete kasutamist toimunud katsetuste ajal ei avastatud puudusi ja et need vead ilmnesid peale seadmete poole aastast ekspluateerimist. Kostja väited seadmete ebaõigest ekspluateerimisest hageja poolt on tõendamata ja ekspert J.M hinnang, et keevituskohtade purunemise põhjuseks võisid olla operaatori ebaõiged töövõtted, on oletuslik ning ei ole kooskõlas teiste tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejale põhjustas kahju kostja ebakvaliteetne töö. Maakohtu seisukohale lisab kinnitust, et peale pragunenud keevisühenduste ülekeevitamist, mille käigus ega peale remonti torusid ei puhastatud. Seega ei saanud torude osaline ummistumine olla keevisliidete purunemise põhjuseks. Vaidlust ei ole selles, et puudused soojusvahetites tekkisid garantiiajal ja lepingu p 4.2.9 kohaselt oli kostja vastutav ja kohustatud puudused parandama enda kulul ja hagejale vastuhagis nõuete esitamine ei olnud põhjendatud. Kostjal oli kohustus garantiiajal ilmnenud puudused parandada omal kulul ja hüvitada hagejale mittekvaliteetse töö tõttu põhjustatud kahju (lepingu p 4.2.12). Eeltoodud põhjendustel on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud ja jätnud vastuhagi kui põhjendamatu rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega vastuhagi rahuldamata jätmises täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Garantiiajal esinevate puuduste korral eeldatakse garantii andnud töövõtja vastutust. Kostja pidi tõendama oma vastutuse puudumist garantiiajal esinenud puuduste korral. Paljasõnaline ja tõendamata jäi kostja väide, et soojusvahetid kahjustusid masuudi torustiku monteerimise käigus kolmandate isikute tegevuse tulemusena. Samuti ei olnud arvestatav kostja etteheide hagejale, et leke oli põhjustatud valest ekspluateerimisest, kuna hageja on tõendanud tema ebapiisavat teavitamist kostja poolt, st vastava dokumentatsiooni saamist peale korduvat nõudmist 17.11.2006 (I kd, lk 37), kuigi seadmed võeti kasutusse peale nende üleandmist,

mida kostja ei ole vaidlustanud. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebuse rahuldamiseks ja maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.