Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE932200221023778606 Swedbank AS-is, EE891010220034796011 AS is SEB Pank, EE701700017001577198 Nordea pangas või EE403300333416110002 Danske Bank AS-is, märkides viitenumbriks 3100057358. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tulenevalt TsMS § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja taotles hagiavalduses kostjalt võla väljamõistmist kogusummas 3080,58 eurot (põhivõlg 958,67 eurot, intress 31,39 eurot ning viivis seisuga 31.10.2013 2090,52 eurot). Kohus selgitab hagejale, et hagi on jäetud rahuldamata osas, milles hageja soovib kostjalt välja mõista viiviseid suuremas ulatuses kui põhinõue, sest üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Sellest tulenevalt ei ole hagiavalduses esitatud viivise nõue põhivõlga ületavas osas õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt, so summas 1948,73 eurot (põhivõlg 958,67 eurot, intress 31,39 eurot ning viivis 958,67 eurot). Hageja on taotlenud TsMS § 1741 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuses kindlaks määrata kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, mis on nõudesummast tulenevalt 63,26 %, tuleb jätta rahuldatud osas hageja menetluskulud kostja

kanda ja 36,74 % ulatuses hageja enda kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kokku 250 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 57,52 eurot ning hagi esitamisel tasutud riigilõiv 192,48 eurot. 63,26% tasutud riigilõivust moodustab 158,15 eurot, mis tuleb jätta kostja kanda ning ülejäänud osas tasutud riigilõiv, so summas 91,85 eurot, tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.