Kohtulahend

ASJAOLUD

827,21 eurot hageja kanda; • välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 25 841,70 eurot. Hageja selgitas, et tema abikaasa on andnud nõusoleku asuma hagejaga kaaslaenusaajaks ning SEB Pank on teatanud suulises vormis valmidusest vabastada korteriomand hüpoteegist ja üle anda laen hagejale ja hageja abikaasale, sh on hagejal võimalus refinantseerida laen uue laenuga (SEB Pank ja Swedbank). Hagejapoolne alternatiivne ettepanek ühisvara jagamiseks oli: • müüa korteriomand aadressil XXXX Narva linn ja kinnistu aadressil XXXX Narva avalikul enampakkumisel kohtutäituri korraldamisel; • määrata kinnistu aadressil XXXX Narva linn, alghinnaks enampakkumisel 41 000 eurot; • määrata korteriomandi aadressil XXXX Narva linn alghinnaks enampakkumisel 28 800 eurot; • määrata, et kordusenampakkumisel võib kohtutäitur asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti alghinnaga võrreldes; • saadud rahast kustutada kodulaenu lepingust nr XXXX tulenev võlgnevus SEB Pank ees;

• •

allesjääv rahasumma pärast poolte kohustuse täitmist jagada poolte vahel võrdsetes osades; juhul, kui laekuvast rahasummast ei jätku kohustuse täitmiseks, jääb allesjääv kohustus poolte kanda solidaarselt.

MAAKOHTU LAHEND

-

-

J.S. (praegune perekonnanimi V. ) ja S.S ning SEB Pank AS-i vahel 07.12.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenev laenukohustus 63 671,16 eurot jätta laenusaajate omavahelises suhtes S.S kanda; mõista J.V. lt S.S kasuks välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis 29 293,60 eurot; jätta rahuldamata J.V. nõue jätta hageja ainuomandisse kinnistu aadressil XXXXX Narva linn; jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kostja ainuomandisse korteriomand aadressil XXXX Narva linn; jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX seisuga 10.04.2013) summas 58 827,21 eurot hageja kanda; jätta rahuldamata J.V. nõue välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis summas 25 841,70 eurot; jätta täies ulatuses rahuldamata J.V. alternatiivne nõue; rahuldada S.S nõue jätta ainuomandisse kinnistu aadressil XXXX Narva linn; rahuldada S.S nõue jätta J.V. ainuomandisse korteriomand asukohaga XXXX Narva; jätta rahuldamata J.V. nõue jätta kostja ainuomandisse korteriomand aadressil XXXX Narva linn; rahuldada osaliselt S.S nõue jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX) kostja kanda.

Maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus parandas 24. juuli 2013 määrusega 22. juuli 2013 otsuse resolutsiooni punktis 2.4 esinenud vea J. V. lt S. S. kasuks väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende abielu on sõlmitud 14.11.1987 ja lahutatud 09.05.2011. Pooled ei ole sõlminud abieluvaralepingut ja varasuhet ei ole lõpetatud kohtuotsusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-93-12 selgitanud, et perekonnaseaduse mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Seega kuulub kohaldamisele 01. juulil 2010 jõustunud perekonnaseadus, kuid asjaoludele ja toimingutele kuni 30. juunini 2010 kehtinud seadus. Vastavalt PKS § 35 p-le 3 varaühisuse varasuhe lõpeb, kui abielu lahutatakse. Poolte abielulahutuse kanne oli tehtud 09.05.2011 (I kd tl 8), seega poolte varaühisus lõppes 09.05.2011. Ühisvara koosseis tuleb PKS § 35 järgi kindlaks teha abielu lõppemise aja seisuga (s.o 09.05.2011), lähtudes selle koosseisu kindlaksmääramisel vara omandamise ajal kehtinud seadusest ning kohaldada ühisvara jagamisele kehtivat perekonnaseadust. Käesoleval juhul tuleb ühisvara jagada alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 37 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et abielu kestel soetati järgmine kinnisvara (ühisvara): • kinnistu aadressil XXXX Narva linn (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXXX) (I köide, tl 9); • korteriomand aadressil XXXX Narva linn (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr XXXX) turuväärtusega 28 800 eurot (I köide, tl 20, 153-162); • poolte ja AS SEB Pank vahel 07.12.2006 sõlmitud kodulaenu lepingust nr XXXX tulenev laen summas 71 947 eurot lõpptähtajaga 07.12.2031. Laenujääk 09.05.2011 seisuga moodustas 63 671,16 eurot (I köide, tl 21, 180-181). Samuti puudub vaidlus selles, et laen oli võetud kinnistu soetamiseks kinnistule ja korteriomandile kantud hüpoteegi vastu.

Hageja leiab, et kinnistu turuväärtus on 41 000 eurot, kostja aga, et 40 000 eurot. Kohtu määramisel Ober-Haus Kinnisvarafirma poolt tehtud ekspertarvamuse kohaselt (I köide, tl 140151) kinnistu turuväärtus seisuga 22.03.2013 on 40 000 eurot. Kohus lähtus eksperdi poolt määratud turuväärtusest, seega kinnistu turuväärtus on 40 000 eurot. Hageja palus jätta korteriomandi kostja ainuomandisse ja kinnistu hageja omandisse. Kostja palus korteriomandi jätta hageja ainuomandisse ning kinnistu kostja ainuomandisse. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Poolte vahel puudub vaidlus, et korteriomand on hageja ja poolte ühise lapse ainsaks elukohaks ning kostja seal ei ela. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kinnistu on kostja ainsaks elukohaks ning hageja seal ei ela. Pooled elavad niimoodi juba üle kahe aasta. Kohus leidis, et poolte hariliku elamiskoha muutmine oleks ebaotstarbekas ja tooks pooltele kaasa täiendavad kulutusi. Seega oli kohtu hinnangul põhjendatud jätta korteriomand hageja ainuomandisse, kuna hageja elab käesoleval ajal seal koos poolte ühise lapsega. Kinnistu on põhjendatud jätta kostja ainuomandisse, kes kasutab seda oma alaliseks elamiseks. Kohus leidis, et selline ühisvara jagamise viis ei kahjusta kummagi poole huve ning selline jagamise viis koormab ühisomanikke kõige vähem. Kohus jättis hageja alternatiivse nõude rahuldamata. Pank on laenulepingu olemasolevat laenujääki, laenusaajate maksevõimet ja maksepraktikat arvesse võttes nõus vabastama korteriomandi (registriosa nr XXXX) asukohaga XXXXX Narva laenulepingu tagatiste hulgast (vabastama ühishüpoteegi alt) tingimusel, kui enne vabastamist on laenulepingu tagasi maksmata põhiosa (laenujääki) tagastatud vähemalt summas 28 900 eurot, ja selliselt, et kaaskoormatud kinnistule jääb hüpoteek olemasolevate tingimustega kehtima. 26.06.2013 seisuga on laenulepingu (nr XXXX) tagasimaksmata põhiosa (laenujäägi) suurus 58 118,87 eurot. Maakohus leidis, et on põhjendatud jätta poolte laenukohustus kostja kanda, arvestades, et kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse, korteriomand jäetakse hageja ainuomandisse ja panga seisukohti ning kostja kinnitust, et ta on võimeline täitma panga esitatud tingimusi. Maakohus selgitas, et reeglina makstakse abielu ajal laenu tagasi ühisvara arvel. Abielu lõppemise aja, s.o 09.05.2011, seisuga oli laenu jääk 63 671,16 eurot (I kd tl 21). Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud käesoleva ajani laenu tagasimakseid üksi. Abielu lõppemise järel on kostja tasunud graafikujärgset tagasimakset ja 11.03.2013 seisuga oli tasutud kokku 7 220,30 eurot (I kd tl 112). Ajavahemikul 11.04.2013-10.06.2013 tasus kostja veel iga kuu 288,40 eurot, kokku 865,20 eurot (II kd tl 19). 27.06.2013 kohtuistungil kostja nõustus hageja arvestusega ja tunnistas, et tasus alates 09.05.2011 käesoleva ajani laenumakse üldsummas 7 772,25 eurot (II kd tl 84). Kui pärast abielu lõppemist on üks abikaasa tasunud laenu tagasimakseid oma lahusvara arvel, võib laenukohustuse jagamisel arvestada abikaasa kasuks tema tasutud tagasimakseid (vt nt Riigikohtu 21.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 14). Kuivõrd poolte abielu lõppes 09.05.2011, kuid kostja tasus laenu tagasimakseid edasi, arvestas kohus laenukohustuse jagamisel kostja kasuks tema tasutud tagasimakseid summas 7 772,25 eurot laenukohustuse jagamisel. Samuti on kostja tasunud abielu lõppemise järel laenuga kaasnevat kohustuslikku kindlustust 186,53 eurot (II köide, tl 193-194, 195-196, 197-198). Hageja on tasunud pärast abielu lõppemist üksi korteriomandiga seotud kulusid, millest pool ehk 921,37 eurot palub ta kostjalt välja mõista. Kohus leidis, et see hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et ta ei pea korteriomandiga seotud kulusid kandma, kuna ei ela korteris ega kasuta teenuseid. KÜ XXXX tõendite kohaselt (II kd tl 20-22) ajavahemikul 06/2011-04/2013 oli arvestatud ja tasutud 1 842,73 eurot. Kostja

leidis, et märgitud teenused on vajalikud maja konstruktsioonide korrashoidmiseks, hageja jättis arvestusest välja kaabeltelevisiooni teenused. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et tuleb arvestada korteriomandi väärtuse kasvu summas 2 700 eurot, mis on seotud pärast abielu lõppemist tehtud parendustega. Kohus ei arvestanud hageja poolt esitatud tõendit (Pindi Kinnisvara 04.04.2013 eksperthinnang – II kd tl 6-13), kuna ei ole arusaadav, kuidas alates 22.03.2013 (kui andis arvamuse kohtu poolt määratud ekspert) kuni 04.04.2013 saaks korteriomandi turuväärtus väheneda 2 700 euro võrra. Samuti ei nähtu hinnangust, millised parendused olid korteriomandis tehtud ja nende suurus ei ole tõendatud. Kohus leidis, et poolte ühisvara väärtus on kokku 132 471,16 eurot (kostja ainuomandisse jääv kinnistu turuväärtusega 40 000 eurot, kostja kanda jääv pangale laenu tagastamise kohustus summas 63 671,16 eurot (seisuga 09.05.2011), hageja ainuomandisse jääv korteriomand turuväärtusega 28 800 eurot), seega kumbagi abikaasa osa ühisvaras moodustab 66 235,58 eurot. Kostja sai ainuomandisse kinnistu, mille turuväärtus ületab hageja ainuomandisse jääva korteriomandi väärtust. Seega kohtul tuli eraldi määrata poolte osad kinnisvaras ning kohustustes. Poolte osad kinnisvaras moodustavad 34 400 eurot [(40 000 + 28 800) : 2]. Kostja ainuomandisse jääva kinnistu turuväärtus ületab tema osa ühisvaras kinnisvara näol 5 600 euro võrra (40 000 - 34 400). Selle summa peab kostja tasuma hagejale hüvitisena. Poolte ühisvaraks olevate kohustuste kogusumma on 63 671,16 eurot, seega iga abikaasa osa kohustuses moodustab 31 835,58 eurot. Poolte ühisvarana võetud kohustused jättis kohus kostja S. S. kanda, kuid see summa ületab tema osa ühisvaras kohustuste näol 31 835,58 eurot võrra (63 671,16 - 31 835). Selle summa peab hageja tasuma kostjale hüvitisena. Tasaarvestades hüvitise summa, mida hageja peab tasuma kostjale, summaga, mida peab kostja tasuma hagejale enamsaadud ühisvara (kinnistu näol) eest, peab hageja tasuma kostjale hüvitisena 26 235,58 eurot (31 835,58 - 5 600). Kohus tuvastas, et kostja on tasunud pärast abielu lõppemist graafikujärgsed tagasimaksed summas 7 772,25 eurot. Samuti on kostja tasunud peale abielu lõppemist laenuga kaasnevat kohustuslikku kindlustust üldsummas 186,53 eurot. Nimetatud summadest (kokku 7 958,78 eurot) pool (3 979,39 eurot) saab kohus arvestada hüvitise suuruse määramisel. Samuti kohus tuvastas, et hageja on tasunud ühisvarasse kuuluva korteriomandi teenusega seotud kulud summas 1 842,73 eurot, nimetatud summast pool (921,37eurot) saab kohus arvestada hüvitise suuruse määramisel. Seega lõplik hüvitise suurus, mida hageja peab kostjale välja maksma, on 29 293,60 eurot (26 235,58 + 3 979,39 - 921,37).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

eurot.

tähelepanu 27.06.2013 toimunud kohtuistungil (lk 4), kuid on eeltoodu jätnud tähelepanuta ja eksitanud hagejat, kuna hageja oli seisukohal, et õigeksvõetud osa ei vaja tõendamist; 3) on maakohus ebaõigesti tuginenud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-61-05 toodud seisukohale ja asjaolule, pooled on oma elukorraldusega harjunud. Apellandi jaoks on kinnistu elukohana kasutamine tema jaoks ainuvõimalik viis sõltumatust saavutada. Pooled on kinnistu ühiselt omandanud ja renoveerinud, neil on analoogne seotus kinnistuga ja apellandi poolt kinnistu elukohana kasutamine on ühiste laste huvides. Kohtu poolt väidetud harjumus elukohaga on põhjendamatu, kuna pooled ei ole sellist väidet esitanud. Vastupidi, hageja väitis, et tema kasutatav eluruum oli kasutuskõlbmatu ning pooltel puudub elukoha osas harjumus. Lisaks väärib rõhutamist, et pooled olid hageja pakutud variandiga nõus. Kohus on jätnud tähelepanuta ja kohaldamata ka PKS § 68 lg-s 1 sätestatu, st kohus arvestab eelkõige laste heaolu ja muid tähtsaid asjaolusid. Apellant tugineski eelkõige ühiste laste heaolule; 4) on maakohus ebaõigesti arvestanud kostja tõendit (26.06.2013 panga kinnitus). Apellant on seisukohal, et nimetatud tõend tuleb jätta tähelepanuta. Vastustajal puudub tema enda kinnitusel sissetulek ja tõendis nimetatud tundmatu kolmas isik ei ole andnud nõusolekut laenuga ühinemiseks; 5) on maakohus vääralt arvestanud võimaliku hüvitise ning on ebaõigesti arvestanud lahusvara arvelt tasutud laenumakseid ja põhjendamatult jätnud arvestamata korteriomandi väärtuse juurdekasvu parendamise arvelt. Kohus on õigesti võtnud arvesse korteriomandiga seonduvad kulud summas 1 842,73 eurot, nimetatud summast pool 921,37 eurot. Vaidlust ei ole kostja poolt laenu iseseisva tagasimakse ja kindlustusmakse osas. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et ei saa arvata välja hüvitise summast eluasemelepingu alusel tasutud intressidest tasutud tulumaksu tagastust, kuna vastustaja poolt esitatud tõendist (II kd tl-d 43-46, 47-50) ei ole võimalik neid arvutada. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellandi poolt esitatud arvestustele, millised põhinevad vastustaja poolt esitatud tõenditele (tuludeklaratsioonid, pangaväljavõtted), ei ole vastustaja vastuväiteid esitanud. Seega 2011. a on arvestamisele kuuluv intress summas 641,79 eurot (deklaratsiooni p 9.2 alapunkt 13.). Tagastatud mahaarvamisele kuuluva intressi arvel 641,79x0,21= 134,79 eurot (mis on ka vastavuses tagastus deklaratsiooni andmetega). 2012.a on arvestamisele kuuluv intress summas 561,17 eurot (deklaratsiooni p 9.2 alapunkt 13.). Tagastatud mahaarvamisele kuuluva intressi arvel 561,17x0,21= 117,85 eurot (mis on ka vastavuses tagastus deklaratsiooni andmetega). Seega on ebaõige kohtu väide tagastuse arvestamise võimatuse kohta. Kokkuvõtteks kuulub punktis 2.3.2 nimetatust mahaarvamise tegemisel hüvitamisele 7 772,25-134,79-117,85 =7 519,61 eurot / 2 = 3 759,81 eurot. Maakohus on poolte ühiskohustuse saldo arvestanud abielu lahutuse hetkest ja omakorda arvestanud hilisemaid laenumakseid, seega on laenumaksete osa arvestatud topelt. Õige laenusaldo on 58 118,87 eurot; 6) on maakohus ebaõigesti jätnud tähelepanuta apellandi poolt esitatud tõendi (Pindi Kinnisvara 04.04.2013 eksperthinnang). Viidatud eksperthinnang määratleb koostoimes kohtu poolt tehtud korteriomandi eksperthinnanguga korteriomandi turuväärtuse juurdekasvu. Kohtu poolt tellitud hinnang on antud korteriomandile tänase päeva seisuga ja lähtudes tänase päeva seisundist (28 800 eurot). Nimelt 04.04.2013 hinnang on antud arvestusega, et tänase päeva seisuga on korteriomandi turuväärtus ilma parendusteta 26 100 eurot. Seega hageja poolt teostatud parendused ja remont annavad korteriomandi turuväärtusele juurdekasvu summas 2 700 eurot, millest pool on 1 350 eurot; 7) arvestades esitatud nõude piire ja apellatsioonkaebuse põhjendusi, on vastustaja poolt hüvitatav lõplik hüvitise suurus ja vara jagamise viis järgnev: • jätta apellandi ainuomandisse kinnistu, aadressil XXXX Narva linn, turuväärtusega 41 000 eurot (apellant jääb eelnevalt antud hinnangu juurde); • jätta vastustaja ainuomandisse korteriomand, aadressil XXXX Narva linn, turuväärtusega 28 800 eurot;

jätta kohustus (kodulaenu leping nr XXXX seisuga 10.04.2013) summas

118,87 eurot apellandi kanda; • välja mõista vastustajalt apellandi kasuks hüvitis summas 21 377,73 eurot. Apellant on hüvitise arvestamisel lähtunud alljärgnevatest tehetest: Vara kokku 41 000 + 28 800 = 69 800 eurot. Kohustus 58 118,87 eurot. Menetlusosalisele kuuluv vara väärtuse osa 69 800 / 2 = 34 900 eurot. Kohustuse jagamine 58 118,87/2 = 29 059,44 eurot (kohustuse jääk kohtuistungi seisuga). Apellandile jääva vara väärtus kohustuseta 41 000 eurot (enamsaadud 41 000 – 34 900 = 6 100). Vastustajale jääva vara väärtus kohustuseta 28 800 eurot (vähem saadud 28 800 – 34 900 = -6 100). Kohustuseta vara väärtuselt tuleks vastustajale tasuda enamsaadu arvelt 6 100 eurot. Arvestades poolte kohustust kuulub vastustaja poolt apellandile hüvitamisele 29 059,44 – 6 100 = 22 959,44 eurot. Arvestades korteriomandi turuväärtuse juurdekasvu summas 2 700 eurot apellandi lahusavara arvelt kuulub vastustaja poolt hüvitamisele 24 309,44 eurot (22 959,44 + 1 350). •

Arvestades korteriomandiga seonduvaid kulusid kuulub vastustaja poolt hüvitamisele 24 309,44 + 921,37 = 25 230,81 eurot, millest tuleb lahutada 93,27 eurot (kindlustusmaksete apellandi osa) ja 3 759,81 eurot (arvestamisele kuuluvate laenumaksete osa) = 21 377,73 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

käsolevas ühisvara menetluses ei ole võimalik otsustada selle ümberkujundamise üle. Võimalik on jagada kohustust abikaasade kui solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes, kuid sellise jagamise raames oleks võimalik otsustada, kuidas jaguneb kohustuse täitmine solidaarvõlgnike sisesuhtes ning välja mõista ühelt abikaasalt teise abikaasa kasuks (s.o arvestada ühisvara jagamise käigus) juba sissenõutavaks muutunud ja ühe abikaasa poolt täidetud kohustus, kuid ebaõige oleks ühisvara jagamise juures panna ühele abikaasale kohustus tasuda teisele abikaasale kolmanda isiku ees oleva kohustuste, mis ei ole veel muutunud sissenõutavaks, täitmiseks hüvitise ning seda veel olukorras, kus kolmanda isikuga sõlmitud lepingu lõpptähtaeg on kauges tulevikus. Antud juhul on maakohus vaidlustatud otsusega hagejalt välja mõistnud hüvitise, mis suures osas tuleneb laenukohustusest, mille aluseks on 07.12.2006 AS-iga SEB Pank sõlmitud kodulaenu leping lõpptähtajaga 07.12.2031. Hageja tasub küll omapoolse kohustuse osa kostjale ning seega sisesuhtes jääb kohustatud isikuks vaid kostja, kuid see asjaolu ei vabastada hagejat kohustusest panga ees ning samuti jääb talle ühisvara jagamise tulemusena jäänud korteriomand koormatuks hüpoteegiga panga kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.