Kohtulahend

Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud Harju Maakohus jättis 30.10.2012 otsusega Krediidipanga Liisingu AS-i hagi AS-i Wihuri vastu rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.02.2013 maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Riigikohus 17.06.2013 määrusega kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Kolmas isik V T esitas 27.06.2013 ja AS Wihuri 01.07.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. V T palus välja mõista lepingulise esindaja tasu 1050,80 eurot ja AS Wihuri palus välja mõista lepingulise esindaja tasu 20 624,59 eurot. Hageja leidis, et V T taotlus on põhjendatud osaliselt. Põhjendamatu kuluna on märgitud hagimaterjalide analüüs ja esmane nõustamine, mille kinnituseks on lisatud LexLegis OÜ 20.12.2012 arve 350 eurot. Kostja taotluses nimetatud summa ületab kulude hüvitamise piirmäära. Taotlusele ei ole lisatud dokumente, mis kajastaks tõendite hankimiseks tehtud kulutuste tegemist. Taotluses esile toodud lepingulise esindaja ajakulu on selgelt üle paisutatud. Hageja ei nõustunud kostjaga selles, et asja keerukus annab aluse ebamõistlikult suuremahulise ajakulu presenteerimisele nii kliendisuhtluses kui ka teiselt menetlusosaliselt kulutuste hüvitamise nõudes. Ei ole tõepärane, et asjaga tegelenud advokaat kulutas keskmise raskusastme ja menetlusajaga asjale kogumis 128,5 töötundi, s.o rohkem kui 16 tööpäeva järjest. Koostatud menetlusdokumendid, sh vastus hagile, vastused tõendite kogumisele, teesid, vastus apellatsioonkaebusele, on sisus paljuski kattuvad. Arvestades vaidluse asjaolusid on see ka loomulik. Põhjendatud ajakulu on hageja hinnangul maksimaalselt 30 töötunni eest. Maakohtu määrus 18.11.2013 määrusega mõistis kohus Krediidipanga Liisingu AS-ilt välja V T kasuks menetluskulud 700,80 eurot ja AS-i Wihuri kasuks menetluskulud 15 761,10 eurot. Krediidipanga Liisingu AS-il tuleb tasuda AS-ile Wihuri hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rakendas TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, s.t kontrollis avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Kohus leidis, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ning menetlusosaliste väidete ja vastuväidetega seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, leidis, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. V T menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 18 tundi, mis kulus mh hagimaterjalide analüüsimiseks ja esmaseks nõustamiseks, hagi korduvaks analüüsimiseks ja kohtule kirjaliku arvamuse koostamiseks, V. T kohtus esindamiseks ning apellatsioonkaebuse analüüsimiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks.

Kohus ei pidanud põhjendatuks LexLegis OÜ arvel nr 002 kajastatud ajakulu 10 tundi, mis menetluskulude nimekirjas märgitud selgituse kohaselt kulus hagimaterjalide analüüsimiseks ja esmaseks nõustamiseks. Oma esmase vastuse hagile on V. T ise allkirjastanud ning vastuses puuduvad igasugused viited lepingulise esindaja olemasolule. 15.09.2011 istungil esindas V. Tt S K , samuti on S. K 18.11.2011 esitanud kohtule V. T esindajana ühe kirjaliku vastuse. Kahe viimati nimetatud toimingu eest õigusabikulude hüvitamist ei taotleta. Alates 08.05.2012 on V. Tt esindanud P M . Kuivõrd 11.04.2011 kohtule esitatud menetlusdokument on V. T enda poolt allkirjastatud ning selles puuduvad viited lepingulise esindaja olemasolu kohta, siis ei ole lepingulise esindaja tasu väljamõistmine arve nr 002 alusel põhjendatud. Ülejäänud V. T esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kokku pidas kohus põhjendatud ja vajalikuks V. T lepingulise esindaja ajakuluks 8 tundi, tasu 700,80 eurot (1050,80 - 350). AS Wihuri palus hagejalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 20 624,59 eurot. Menetluskulude nimekirjale lisatud arvetest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust kokku 128,5 tundi, mis kulus mh hagiavalduse ja lisadega tutvumiseks ning õiguslike riskide analüüsimiseks, kliendiga suhtlemiseks, hagile vastuse koostamiseks ja edastamiseks, telefonivestlusteks Nordea, Swedbanki ja Pohjola liisingutega, suhtlemiseks kolmanda isikuga ja temaga kohtumiseks, tutvumiseks kolmanda isiku seisukohtadega, telefonivestlusteks ja kirjavahetuse pidamiseks kohtuistungisekretäriga, kolmanda isiku kaasamise määrusega tutvumiseks, hageja seisukohtadega ja taotlustega tutvumiseks ning neile vastuväidete kavandamiseks, kohtutoimikuga tutvumiseks, kohtuistungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks, kohtuistungi protokollidega tutvumiseks, kriminaalasja nr 1-10-2185 toimikutega tutvumiseks, koopiate tellimiseks, nende äratoomiseks Tartu Maakohtust ja kriminaalasja materjalide analüüsimiseks, täiendavate tõendite kogumiseks, kompromissi ettepanekuga tutvumiseks, Jari Lindroosile kohtus osalemiseks volikirja koostamiseks, J. Lindroosiga kohtumiseks ja temale kohtumenetluse korra selgitamiseks, kohtuotsusega tutvumiseks ja põhjenduste analüüsimiseks, määruskaebuse analüüsimiseks ja sellele vastuse koostamiseks, apellatsioonimenetluse käigu ja dokumentidega tutvumiseks, kliendile apellatsiooni ja kohtumääruse edastamiseks, ringkonnakohtule vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks, apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja esitamiseks, kolmanda isiku seisukohtadega tutvumiseks, ringkonnakohtu määruse ja otsusega tutvumiseks ning arvamuse koostamiseks ja esitamiseks Riigikohtule. Kohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks arvel nr 624/11EE kajastatud ajakulu 3,8 tundi. Kohtule esitatud hagiavaldus on sisuliselt 6 lehekülge pikk ning lisasid kokku 38 lehel. Võttes arvesse hagiavalduse ning sellele lisatud dokumentide sisu ja mahtu, on nendega tutvumise ja analüüsimise ning antud teemal kliendiga suhtlemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 1,5 tundi. Samuti ei pidanud kohus täies ulatuses põhjendatuks samal arvel kajastatud ajakulu 14,80 tundi vastuse koostamiseks, kliendile edastamiseks ja temaga suhtlemiseks ning telefonivestlusteks Nordea, Swedbanki ja Pohjola liisingutega 2008.a liisingupraktikast. Kostja vastus hagile oli sisuliselt 7 lehekülge pikk. Vastuse koostamise ja edastamise ning kliendile selgitamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidas kohus maksimaalselt 7,5 tundi. Suhtlus teiste liisinguettevõtetega väljub käesoleva vaidluse raamidest, mistõttu nimetatud ajakulu ei kuulu hageja poolt hüvitamisele. Kohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks arvel nr 2022/11EE kajastatud ajakulu telefonivestluseks ja e-kirjavahetuse pidamiseks kohtuistungi sekretäriga kohtuistungi aja kooskõlastamiseks, kolmanda isiku kaasamise määrusega tutvumises ja kliendi informeerimiseks 0,3 tunni ulatuses. Maakohtu 13.05.2011 määrus kolmanda isiku kaasamiseks on sisuliselt poole lehekülje pikkune. Võttes arvesse kohtumääruse sisu ja mahtu,

on sellise dokumendiga tutvumise ning sellest kliendi informeerimise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 0,1 tundi. Kohtuistungisekretäriga suhtlemine ei ole hinnatav õigusabina, vaid tehnilise toiminguna, mille ajakulu ei kuulu hüvitamisele. Seega vähendas kohus kõnealuste toimingute tegemise ajakulu kokku 0,2 tunni võrra. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 2759/11EE kajastatud ajakulu tutvumiseks kriminaalasja toimikutega Tartu Maakohtus, koopiate tellimiseks, koopiate äratoomiseks ja kriminaalasja materjalide analüüsimiseks 7,9 tunni ulatuses. Kostja saanuks Harju Maakohtult taotleda kriminaalasja materjalide väljanõudmist ning oleks saanud kulu vältida. Samuti dokumentidest koopiate tegemine ja nende kohaletoimetamine ei saa kuuluda õigusteenuse tasu hulka, vaid tegemist on tõendi kogumise kuluga TsMS § 143 p 2 mõistes. Kriminaalasja materjalide analüüsimiseks kulunud aega ei ole võimalik kohtutoimiku põhjal kontrollida. Seega ei pidanud kohus arvel nr 2759/11EE kajastatud nimetatud toimingute tegemiseks kulunud aega 7,9 tundi põhjendatuks. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 602/12EE kajastatud ajakulu 6 tundi vastuväidete koostamiseks ja tõendite esitamiseks hageja 23.11.2011 väidete ja tõendite kohta, vastuse edastamiseks kohtule ning kulleriga hagejale saatmiseks. Kohtutoimikust nähtub, et kostja vastuväited hageja 23.11.2011 väidete ja tõendite kohta on sisuliselt 3 lehekülge pikk. Võttes arvesse nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, oli dokumendi koostamise ning edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 3 tundi. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 1543/12EE kajastatud ajakulu 11,5 tundi telefonivestlusteks kliendi ja V T ga, tutvumiseks V. T uue esindaja 08.05.2012 menetlusdokumendiga, ettevalmistuseks 15.05.2012 kohtuistungiks ja esindamiseks kohtus ning istungist kliendile ülevaate saatmiseks. Telefonivestlusteks kulunud aega kohtutoimikust ei nähtu. V. T 08.05.2012 menetlusdokument on sisuliselt ühe lehekülje pikkune ning sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on maksimaalselt 0,1 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et 15.05.2012 kohtuistung kestis kokku 5 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega ei ole võimalik toimikumaterjalide põhjal täpselt hinnata, kuid võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, pidas kohus mõistlikuks ja põhjendatud istungiks ettevalmistamise ajakuluks maksimaalselt 4 tundi. Kliendile istungist ülevaate saatmisele kulunud aega kohtutoimikust ei nähtu. Seega vähendas kohus ajakulu kokku 2,4 tunni võrra. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 2070/12EE kajastatud ajakulu 2,2 tundi, mis kulus esitatud hindamisaktide väljavõtete võrdlemiseks Krediidipangalt saadud aktidega, kohtule aktide tõendina hindamise kohta menetlusdokumendi koostamiseks ja koos saadud aktidega esitamiseks. Kohtule esitatud kostja seisukoht hageja tõenditele on sisuliselt kolmveerand lehekülge pikk. Kõnealusele seisukohale on lisatud hindamisaktide ärakirjad kokku 28 lehel. Võttes arvesse kostja seisukoha sisu ja mahtu ning seisukohale lisatud hindamisaktide sisu ja mahtu, pidas kohus hindamisaktide väljavõtete võrdlemise ja seisukoha koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus ei pidanud põhjendatuks samal arvel kajastatud ajakulu 7,9 tundi, mis kulus 13.08.2012 kompromissi ettepanekuga tutvumiseks, kliendi informeerimiseks ja menetlusliku tausta selgitamiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja 16.08.2012 istungil osalemiseks, telefonivestlusteks ja e-kirjavahetuse pidamiseks kliendiga ja kohtuistungi protokolliga tutvumiseks. Kohtutoimikust nähtub, et hageja 13.08.2012 kompromissi ettepanek koosneb kokku 6 lausest. Sellise dokumendiga tutvumise piisavaks ajakuluks on maksimaalselt 0,1 tundi. Kuigi kliendi kompromissi ettepanekust informeerimise täpset ajakulu kohtutoimikust ei nähtu, siis võttes arvesse eespool nimetatud dokumendi sisu ja mahtu, piisas kohtu arvates

kliendi informeerimiseks ja asjaolude selgitamiseks maksimaalselt 0,5 tundi. Kohtuistungi protokollist nähtub, et 16.08.2012 istung kestis 1,1 tundi. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aega ei ole võimalik toimikumaterjalide põhjal täpselt hinnata, kuid võttes arvesse käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, pidas kohus mõistlikuks ja põhjendatud istungiks ettevalmistamise ajakuluks maksimaalselt 3 tundi. Kohtuistungi protokoll on sisuliselt 2 lehekülge pikk ning sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidas kohus maksimaalselt 0,15 tundi. Kliendile istungist ning kohtuvaidluse sisust ülevaate andmisele kulunud aega kohtutoimikust ei nähtu. Kokku pidas kohus eespool nimetatud toimingute tegemise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 2424/12EE märgitud ajakulu 3,5 tundi, mis kulus kohtule vastuse koostamiseks hageja riigilõivu tagastamise taotlusele, kahjunõudele käibemaksu osas vastuväite koostamiseks, suhtlemiseks kliendiga samal teemal ning seisukoha esitamiseks kohtule ja hagejale. Kostja esitas 10.09.2012 seisukoha hageja 16.09.2012 taotlusele riigilõivu tagastamiseks. Seisukoht on sisuliselt 2 lehekülge pikk ning sisaldab endas ka vastuväidet käibemaksu osas. Võttes arvesse kõnealuse dokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus selle koostamise ja edastamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks maksimaalselt 2 tundi. Kliendi informeerimiseks kulunud aega kohtutoimikust ei nähtu. Seega vähendas kohus kõnealuste toimingute tegemise ajakulu 1,5 tunni võrra. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 3493/12EE märgitud ajakulu 1,7 tundi, mis kulus apellatsioonimenetluse käigu ja dokumentidega tutvumiseks, kliendile apellatsiooni ja kohtumääruse edastamiseks ning telefonivestluseks kliendiga ja ringkonnakohtule vastamise tähtaja pikendamise taotluse esitamiseks. Kohtutoimikust nähtub, et apellatsioonkaebus on sisuliselt 8 lehekülge pikk. Sellise menetlusdokumendiga tutvumise piisavaks ja põhjendatud ajakuluks koos dokumendi edastamisega on maksimaalselt 0,5 tundi. Kostja taotlus vastamise tähtaja pikendamiseks on sisuliselt veerand lehekülge pikk ning võttes arvesse ka selle sisu, tuleb kõnealuse dokumendi koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks pidada 0,1 tundi. Kliendiga suhtlemise ajakulu ei ole võimalik toimikumaterjalide põhjal kontrollida. Seega vähendas kohus eespool loetletud toimingute tegemise ajakulu 1,1 tunni võrra. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvel nr 648/13EE kajastatud ajakulu 0,5 tundi, mis kulus ekirjavahetuse pidamiseks ringkonnakohtu sekretäriga istungiprotokolli saamiseks ja protokolliga tutvumiseks. 28.01.2013 kohtuistungi protokoll on sisuliselt poolteist lehekülge pikk. Arvestades protokolli sisu ja mahtu, pidas kohus sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku 0,1 tundi. Kohtuistungi sekretäriga suhtlemine protokolli saamiseks ei ole käsitletav õigusabina. Eeltoodust tulenevalt vähendas kohus eespool nimetatud toimingutele kulunud aega 0,4 tunni võrra. Kokku vähendas kohus õigusabitoimingute tegemise ajakulu 30,3 h võrra. Ülejäänud kostja esindaja toimingute kestvuse luges kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu on maksimaalselt 30 töötundi. Kostja on menetluskulude nimekirjas oma esindaja tehtud toiminguid kajastanud n.ö kobarkirjetena, märkides mitme toimingu tegemise ajakulu kokku, mitte iga toimingu tegemise ajakulu eraldi. Hageja ei ole oma vastuväidetes nimetatud asjaolu arvesse võtnud. Esitatud arvetest nähtuvalt oli kostja lepingulise esindaja tunnitasu määraks 160,50 eurot/tund (ei sisalda käibemaksu). Seega on kostja põhjendatud esindaja tasu suuruseks 15 761,10 eurot (98,2 x 160,5), mis vastab hagi esitamise ajal 29.12.2010 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 maksimaalselt sissenõutava lepingulise esindaja kulu piirmäärale.

Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse. Kohtu kaalutlus menetluskulude suuruse määramisel ei ole kooskõlas tsiviilasja keerukusega. Kohus on eksinud TsMS §-s 175 sätestatu vastu, mõistes hagejalt välja menetluskulud põhjendamatult suures ulatuses. Hageja vaidlustab kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu osaliselt, s.o 116,80 euro ulatuses. Kohus pidanuks kontrollima kulu tegelikku tekkimist ja kandmist käibemaksu osas. Kohtule esitatud arve on allkirjata, millegagi ei ole tõendatud, et arve on Amantese Õigusbüroo OÜ majandutegevuses ning sellel näidatud käibemaks sisendkäibemaksu arvestuses kajastatud. Hagejale ei ole edastatud teavet, millest saaks järeldada, et kolmas isik on teinud kulutusi või on kohustatud tegema kulutusi kohtumääruses näidatud ulatuses. Kohus on eksinud kostja esindaja osas nii põhjendatud ajakulu määramisel kui ka kulutuse otstarbekuse määramisel. Kohus on ajakulu hindamisel jätnud osa hageja vastuväidetes esile toodud põhjendamatu kestusega toiminguid tähelepanuta ega ole kõiki kulukirjeid kriitiliselt hinnanud. Põhjendamatult jäid kohtu kriitikata suhtlemine kolmanda isiku esindajaga, Jari Lindroosi kohtus esinemiseks ettevalmistamine, apellatsioonkaebusega tutvumine. Põhjendatud ajakulu ei saa menetluse kestust ja keerukuse astet arvestades olla rohkem kui 30 tundi. Kostja taotluse järgi on suhtlemine kohtuistungi sekretäriga, sh istungi aja kooskõlastamine, materjalide kliendile edastamine, e-kirjavahetus kohtuga jmt hinnastatud samaväärselt esindaja sisulise tööga ehk tasutavaks arvestusega 160 eurot tunnis. Hageja hinnangul ei võiks tehnilistele ja informatiivse sisuga toimingutele tehtud kulutuste hüvitise arvestuses arvestuse aluseks olev määr ületada 30 eurot tunnis. Hageja hinnangul on kohus eksinud märkides määruse resolutsiooni p-s 4 viivitusintressi kandvaks kohustuseks väljamõistetud summa suuruse. Seadusjärgset viivitusintressi kannab üksnes sissenõutavaks muutunud ja viivituses olev rahaline kohustus. Rahalise kohustuse osalise täitmise korral muutub sellisena sõnastatud määruse resolutsioon ebaselgeks ja eksitavaks. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud põhjendusi, millises mahus ja summas, milliste toimingutega on hageja arvates eksitud. Kõik hageja üldsõnaliselt vaidlustatud nn tehnilised toimingud olid kohtumenetluse käiku arvestades vajalikud, sh tingitud hagejast ja hageja peab õigusabikulud kostjale hüvitama. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus kuulub osalisele tühistamisele menetlusõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel.

Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajatasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest ning arvestada, kui palju pidi esindaja sisuliselt töötama selleks, et esindatava huvid saaksid kaitstud. Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Seejuures menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1171-12). Riigikohtu 13.11.2013 määruse nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on pööratud tähelepanu, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on seisukohal, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega maakohtul tuli menetluskulu kindaksmääramiseks õigusabi osas võtta seisukoht nii lepingulise esindaja ajakulu kui ka tunnitasu suuruse osas. Maakohus on nii kolmanda isiku kui ka kostja lepingulise esindaja ajakulu hinnanud ning määrust piisava põhjalikkusega põhjendanud TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuete kohaselt. Kolleegium nõustub eelnimetatu osas maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda maakohtu määruses olevaid seisukohti. Järgnevalt kolleegium kontrollib kostja ja kolmanda isiku lepinguliste esindajate tunnitasu suurust. Kuivõrd hageja vaidlustas õigusabikulu suuruse, siis tulnuks maakohtul hinnata ka esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust tervikuna. Maakohus on lähtunud kostja tunnitasust 160,50 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kolleegium on seisukohal, et teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja tasu väljamõistmisel tuleb eelnimetatud summat pidada põhjendamatult suureks ning arvestades kohtupraktikat, tuleb lepingulise esindaja mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks lugeda 120 eurot. Seega kostja osas tuleb vajalikuks ja põhjendatud õigusabi suuruseks lugeda 11784 eurot, s.o 98,2 tundi x 120 eurot. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu määrus kostja menetluskulu osas osaliselt tühistada. Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele kolmanda isiku menetluskulude osas märgib kolleegium, et põhjendamatud on kaebaja väited seoses asjaoluga, et kolmas isik ei ole edastanud teavet, et ta on teinud õigusabile kulutusi või on neid kulutusi kohustatud tegema. Kulude väljamõistmisel teiselt menetlusosaliselt ei oma tähtasust asjaolu, kas isik on vastavad kulud kandnud. Oluline on, et kulude kandmise kohustus on tekkinud (Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13). Kohtul puudus alus kolmanda isiku sellekohases kinnituses kahelda. Kolmanda isiku tunnitasu ei ületa 120 eurot tunni eest. Seega puudub alus maakohtu määrust muuta kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu osas. Määruskaebuse esitaja väidetel määruse resolutsioon viivise osas vajab täpsustamist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kolleegium ei tuvastanud kostja viivise nõude osas ebatäpsuse esinemist.

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.