2-13-46127/15 - Muud - Muud hagiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

8.Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Vastavalt TsMS § 1741 lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank kontole nr EE891010220034796011 või Swedbank AS kontole nr EE932200221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal kontole nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal kontole nr EE701700017001577198 (viitenumber 3100057484). TsMS § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Eesti Inkasso OÜ esitas 03.oktoobril 2013 Viru Maakohtule hagiavalduse V M vastu võlgnevuse summas 320 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu SNEL Grupp OÜ ja V M vahel sõlmitud laenulepingust. Kohtu 03.oktoobri 2013 määrusega hagi oli võetud menetlusse ning kostja oli kohustatud esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna tema asukoht on teadmata. Kostja tegelik viibimiskoht ei selgunud ka päringutest Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonda ja muudesse registritesse. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte Viru Maakohtu 05.detsembri 2013 määrusega avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Juhindudes eeltoodust ja tuginedes TsMS § 317 lg 1, § 317 lg 3 ja § 317 lg 5 loeb kohus hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaande Ametlikud Teadaanded väljavõte ilmumise päevast ja andis kostjale tähtaja 14 päeva hagiavaldusele vastuse esitamiseks. Kuid kostja ei ole tähtajaks hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esitas koos hagiavaldusega kostjalt menetluskulude summas 120 eurot väljamõistmise nõude, millest 60 eurot moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 60 eurot. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot ja õigusabikulud summas 50 eurot. Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 10 eurot. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-24-06 punkti 12 kohaselt saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus käibemaksu tagasiarvestamiseks ning seega kohus