Kohtulahend

tasuma tööde teostamise eest saatelehtede järgi esitatud arve alusel 60 kalendripäeva jooksul, arvete tasumisega viivitamisel on hagejal õigus arvestada viivist 0,15% võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Sisult on pooltevahelise 28.09.2010 töövõtulepingu nr 4-1 näol tegemist rendilepinguga. Kostja soovis, et lepingu alusel tasumisele kuuluvad summad tasuks OÜ Freewater. 2010 tasus OÜ Freewater kõik hageja poolt lepingu alusel esitatud arved. 2011 lõpus tekkis arvete maksmise osas võlgnevus. Käesolevaks ajaks on tasumata arved (211195, 211220, 211253, 211279, 212006) summas 31 482 eurot. Arveid ei ole tasutud vaatamata meeldetuletustele. Hageja ja kostja ei leppinud kokku, et arvete esitamisega OÜ-le Freewater vabaneb kostja töövõtulepingu täitmise kohustusest. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 31 482 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõla kohase tasumiseni määras 0,15% päevas ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja kostja töövõtuleping nr 4-1 on täitmisega lõppenud (punkt 11.1.). Hageja nõue tuleneb hageja ja OÜ Freewater vahelisest suulisest lepingust. Kostja ei ole hagejalt tellinud töid, mille eest on väljastatud arved. Hageja ja OÜ Freewater sõlmisid suulise lepingu samadel tingimustel nagu töövõtuleping nr 4-1. Hageja on ise tunnistanud, et oli nõus arvete tasumisega OÜ Freewater poolt. Hageja aktsepteeris OÜ Freewater poolt töövõtulepingu nr 4-1 alusel esitatud tellimusi. Tegemist saab olla ka kohustuse ülevõtmisega. Kostja oli teadlik ja nõus, et OÜ Freewater hakkab edaspidi töövõtulepingu nr 4-1 alusel hagejale tellimusi esitama, seega sai OÜ Freewater üle võtta kostja ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu. Täidetud on lepingu ülevõtmise eeldused: on olemas ühe lepingupoole (kostja) ja kolmanda isiku (OÜ Freewater) vaheline suuline leping töövõtulepingu ülevõtmise kohta ning teise lepingupoole (hageja) nõusolek ülevõtmiseks. Hageja on ise väljendanud, et hageja ja OÜ Freewater vahel oli suuline kokkulepe ning nõustumist lepingu ülevõtmiseks tõendab ka arvete esitamine OÜ-le Freewater ning tellimuste vastuvõtmine OÜ-lt Freewater. Töövõtulepingu nr 4-1 näol on tegemist töövõtulepinguga. OÜ Freewater ei rentinud lihtsalt ekskavaatorit vaid tellis töid, mille teostamiseks saabus kohale ekskavaator koos juhiga. Nõue on põhjendamata, kuna kohtule ei ole esitatud arvete aluseks olevaid saatelehti (lepingu p 5.1). Seega ei saa pidada tõendatuks tööde teostamist ja arveid. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse 31 482 eurot ja viivise seisuga 26.06.2013 summas 26 081,62 eurot ja alates 27.06.2013 viivise 0,15% põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui 5400,38 eurot hageja kasuks. Maakohus tuvastas, et vaidlusalune leping vastab töövõtulepingu tingimustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Hageja ja kostja sõlmisid 28.09.2010 töövõtulepingu nr 4-1, mille kohaselt hageja rentis kostjale roomikekskavaatori koos operaatoriga tööde teostamiseks Pärnu linnas ja selle ümbruses. Kohus analüüsis kostja seadusliku esindaja U A vande all antud ütlusi ja leidis, et hageja ja OÜ Freewater vahel suulise töövõtulepingu samadel tingimustel sõlmimine või lepingu ülevõtmine OÜ Freewater poolt ei ole tõendatud. Maakohus tuvastas, et töid tellis hagejalt kostja, mitte OÜ Freewater. Tähtsust ei oma, kes oli OÜ Freewater tegevjuht, kuna seaduslik esindaja U R on kinnitanud, et tema pidas läbirääkimisi ekskavaatori rendiks ja tellis tööd. Kõik töövõtulepingu alusel OÜ-le Freewater esitatud arved sisaldavad viidet hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 4-1. Kostja seaduslik esindaja U R ja tunnistaja M M kinnitasid küll suulise

2(5)

töövõtulepingu sõlmimist hageja ja OÜ Freewater vahel, kuid ei osanud välja tuua, millised oli suulise lepingu tingimused. M M ei olnud läbirääkimiste juures, vaid üksnes eeldab suulise töövõtulepingu sõlmimist hageja ja OÜ Freewater vahel, mistõttu ei ole tema ütlused selles osas usaldusväärsed. Kumbki pool peab kohtumenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema väited. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Tõendamata on OÜ Freewater poolt 28.09.2010 töövõtulepingu ülevõtmine. Lepingu ülevõtmiseks on VÕS § 179 lg 1 järgi vaja hageja nõusolekut, mida kostja ei tõendanud. Hageja seadusliku esindaja K E vande all antud ütluste kohaselt sõlmis hageja kostjaga 28.09.2010 kirjaliku töövõtulepingu nr 4-1, mille alusel hageja osutas töid ja kostja tasus korrektselt esitatud arved. Läbirääkimised toimusid kostja seadusliku esindaja U Rga, kes ükskord tuli hageja juurde, tõi kingituse ja tegi ettepaneku, et hageja edastaks edaspidised arved OÜ-le Freewater, kuna kostja seaduslik esindaja (U R) on seal samuti ainuosanik ja juhatuse liige, hageja jaoks ei muutu midagi. Hageja seadusliku esindaja ütlusi toetavad OÜ-le Freewater esitatud arved, kus on viide hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule nr 4-1. Kuna kostja ja hageja vahelise töövõtulepingu nr 4-1 alusel oli tööde teostamise koht Pärnu ja selle lähiümbrus, siis ei ole ka usutav, et U R tellis rasketehnikat Pärnusse kui OÜ Freewater esindaja ja sama lepingu alusel kostja seadusliku esindajana Ämarisse. Seega on usutav, et kostja tellis hagejalt tehnikat, mille eest palus esitada arved OÜ-le Freewater. Kohus leidis, et OÜ Freewater ühines kostja kohustusega (VÕS § 178 lg 1). Vastava suulise kokkuleppe olemasolu tõendab arvete tasumine alates septembrist 2010 OÜ Freewater poolt hagejale hageja, samuti kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 4-1 alusel esitatud arved. VÕS § 178 lg 4 alusel tekkis OÜ-l Freewater kostja kohustusega ühinemisel solidaarkohustus kostjaga. Vastavalt töövõtulepingu nr 4-1 punktile 5.2 kohustus tellija tasuma töövõtjale tööde teostamise eest peale saatelehtede esitatud arve alusel 60 kalendripäeva jooksul. Kostja seaduslik esindaja U R ja tunnistaja M M on vande all antud ütlustes kinnitanud, et hageja poolt OÜ-le Freewater adresseeritud arvete esitamise aluseks olid igakuised saatelehed, mistõttu puudub kahtlus, et OÜ-le Freewater esitatud arved on kooskõlas töövõtulepingu nr 4-1 punktiga 5.2. Tulenevalt töövõtulepingu nr 4-1 punktist 6.2.3. tellija kohustus vastu võtma töövõtja poolt esitatud tööde saatelehe ja/või tööde teostamise akti või esitama 5 kalendripäeva jooksul motiveeritud vastuväite. Seega peavad olema saatelehed kostja ja OÜ Freewater valduses ning puudub alus kahelda, et saatelehti ei ole esitatud, kuna kostja ega OÜ Freewater ei ole motiveeritud vastuväiteid esitanud. Kuivõrd kostja ja OÜ Freewater ei ole täitnud oma lepingust tulenevat kohustust, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel. Hageja on adresseerinud OÜ-le Freewater arved nr 211195, 211220, 211253, 211279, 212006 kokku summas 31 482 eurot, millised on tasumata ning mille osas puudub vaidlus. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 31 482 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult VÕS § 113 lg 1 kohaselt viivitusintressi alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 28.09.2010 töövõtulepingu nr 4-1 punkti 7.3 kohaselt kui tellija hilineb lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisega kohustub tellija tasuma töövõtjale viivist 0,15% võlgnetavast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja palus viivise välja mõista põhivõla tasumisega viivitamise eest kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. Arvestades hageja poolt esitatud arvetel olevat maksetähtpäeva ja arve sissenõutavaks muutumist ning kohtuotsuse tegemise aega võlgneb kostja hagejale seisuga 26.06.2013 viivist kokku 26 081,62 eurot. Samuti on hageja on palunud TsMS § 367 alusel mõista viivise välja kuni kohtuotsuse täitmiseni. Praktika kohaselt ei mõisteta viivist välja suuremas ulatuses, kui põhinõue, siis tuleb

3(5)

viivis 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates 27.06.2013 kuni kohustuse täitmiseni välja mõista, mitte suuremas summas kui 5400,38 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kohus on teinud lepingu lõppemise osas ebaõige järelduse, hinnates ja tõlgendades tõendeid vääralt. Ka tunnistajad on kinnitanud, et hageja ja kostja vaheline leping oli lõppenud. Töövõtulepingu punkt 11.1 järgi kehtib leping kuni poolte lepinguliste kohustuste täieliku täitmiseni. Ka hageja tunnistab ise, et on oma kohustused kostja ees kohaselt täitnud, st teostanud korrektselt kostja poolt tellitud tööd, mille eest hageja esitas kaks eelpool nimetatud arvet. Samuti täitis kostja oma lepingulised kohustused ja tasus hageja poolt esitatud arved. Peale kostjapoolsete lepinguliste kohustuste täitmist sõlmisid hageja ja OÜ Freewater suuliselt lepingu samadel tingimustel nagu töövõtuleping nr 4-1. Seda asjaolu tõendab hageja enda käitumine. Hageja on ise hagiavalduses tunnistanud, et oli nõus arvete tasumisega OÜ Freewater poolt. Samuti aktsepteeris hageja OÜ Freewater poolt töövõtulepingu 4-1 alusel esitatud tellimusi. Arvetest on näha, et OÜ Eurotel Invest poolt tellitud tööde eest on korrektselt makstud, hilisemate hageja ja OÜ Freewater vahel toimunud tellimuste eest aga maksmata. Kuidagi ei ole kummaline, et hageja ja kostja vahel oli kirjalik leping, hageja ja OÜ Freewater vahel aga suuline. Kostja on menetluses selgitanud ja ka tunnistajate ütlustega tõendanud, et uuesti ei olnud kirjaliku lepingu sõlmimine poolte enda hinnangul vajalik, kuivõrd lepingu sisulised tingimused jäid samaks. Töövõtulepingu nr 4-1 punkt 5.1. järgi pidi tellija töövõtjale tööde teostamise eest tasuma peale saatelehtede esitatud arve alusel. Hageja on menetluses tunnistanud, et nende arvete kohta pole saatelehti säilinud. Järelikult ei saa ka pidada tõendatuks tööde teostamist ja arvete põhjendatust. Ebaõige on kohtu seisukoht, et saatelehed peavad olema kostja ja OÜ Freewater valduses ning puudub alus kahelda, et saatelehti ei ole esitatud, kuna kostja ega OÜ Freewater ei ole motiveeritud vastuväiteid esitanud, mistõttu on alusetud kostja väited, et kuna saatelehed puuduvad, siis on nõue alusetu. Kohus leidis, et suulise töövõtulepingu sõlmimine hageja ja OÜ Freewater vahel on ebausutav, samas on kohtu arvates täiesti usutav OÜ Freewater poolt kostja kohustusega ühinemine ja selle kohta suulise kokkuleppe sõlmimine. Suulise lepingu sõlmimine on seaduse järgi võimalik ja lubatud, ei ole mingit põhjust, miks peaks kohustusega ühinemise kohta suulise kokkuleppe sõlmimine olema mingil viisil loogilisem või usutavam. Kohtu järeldused ei ole põhjendatud ja lähevad omavahel vastuollu. Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et pooltevaheline leping ei lõppenud töövõtulepingu p 11.1 alusel kostjapoolse täitmisega, vaid jätkus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega nimetatud osas täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata.

4(5)

Maakohus on kõiki tõendeid analüüsinud ja ei ole kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest. Maakohus ei ole väitnud, et suulise lepingu sõlmimine oleks keelatud. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja jõudis siseveendumusele, et U R ja M M ütlused lepingu lõppemise ja uue suulise lepingu sõlmimise kohta on ümber lükatud muude asjas esitatud tõenditega (K E vande all antud seletus, arved). Maakohtu siseveendumuse kujunemine on otsusest jälgitav: vaidluse faktilisi asjaolusid on kohus seostanud tunnistajate ütluste ja poolte väidete elulise usutavusega. Maakohus tuvastas õigesti, et vaidlusalused tööd tellis kostja, kuid lepiti kokku nende tasumises OÜ Freewater poolt. Selline õigussuhe võib olla kohustusega ühinemine. Hageja ei võtnud omaks, et leping kostjaga on lõppenud täitmisega ja see ei leidnud menetluses tõendamist. Kostja ei tõendanud, et hageja poolt nõutava võlgnevuse aluseks on OÜ Freewater tellitavad tööd. Maakohus tuvastas, et tööd tellis U.A (II kd, tl 41-42). Seejuures oli U.A nii kostja kui OÜ Freewater tegevjuht. Kuivõrd maakohus tuvastas, et suulist lepingut ei sõlmitud, tegi maakohus põhjendatult järelduse, et tellimused esitas kostja. Hageja nõustumine OÜ Freewater poolt arvete tasumisega (kohustusega ühinemisega) ei oma asja lahendamisel tähendust. Samuti ei omanud vaidluse lahendamisel tähendust, et varasemate arvete eest tasus kostja korrektselt. Kohtu seisukoht, et saatelehed peavad olema kostja või OÜ Freewater käes, on küll oletuslik, kuid ei muuda otsust lõppjärelduses valeks. Kostja kohustus on tuvastatav ka ilma saatelehtedeta. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja ka asjaolule, et OÜ Freewater vaidlustas nõude. Toimikust nähtuvalt on OÜ Freewater kostjana enne menetluse lõpetamist vastanud hagile üldsõnaliselt. OÜ Freewater vastuse kohaselt kostja II küll tunnistab, et ta on töid mingis mahus tellinud ning nende eest ka tasunud, kuid hageja poolt esitatud lõpliku nõude suurus ja selle kujunemine jääb arusaamatuks. Samuti vaidles kostja hagile vastu, kuna hageja ei esitanud saatelehti (I kd, tl 106). Midagi sisulist – milliseid hageja poolt esitatud arvetel teostatud töid pole kostja II tellinud või hageja teostanud, millised tööd teostati puudustega – OÜ Freewater esile ei toonud. Hageja ja kostja on lepingu p-s 5.2 kokku leppinud, et „tellija tasub töövõtjale tööde teostamise eest peale saatelehtede esitatud arve alusel 60 kalendripäeva jooksul.“ Pooled on mõistnud selle punkti sõnastust viisil, et arvete esitamisele pidi eelnema saatelehtede esitamine. Tunnistajate ütlustega leidis tõendamist, et pooltevahelise praktika kohaselt esitati saatelehed. Vaidlust pole selles, et hagejal ei ole saatelehed säilinud. Nimetatu ei välista aga hagejal tehtud tööde eest tasu nõudeõiguse puudumist. Kostja ei ole vaidlustanud arvetel kajastuvate tööde teostamist hageja poolt või põhistanud tööde mittevastavust. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostjal on kohustus tasuda hageja poolte teostatud arvetel kajastuvate tööde eest. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 1 sätestatule esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.