Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 11.12.2013 postikasti panekuga aadressile Anne 30-40, Tartu. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Hageja nõue tuleneb ITM Inkasso OÜ ja kostja vahel 23.01.2010.a sõlmitud laenulepingust nr MG97202, mille alusel kostja võlgneb hagejale põhivõla summas 1311.20 eurot, intressid summas 26.22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 30.02.2013 summas 23.92 eurot, kokku 1361.34 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lg 1, 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 150 eurot ja õigusabikulud 140 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1472.79 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot ning kui avaldus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot. Hageja on esitanud hagiavaldus e-toimiku kaudu ja tasus hagilt riigilõivu 150 eurot. Seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 150 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 60 eurot. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 210 eurot (150 + 60). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.