Pilve Grupp OÜ hagi Idalogistika OÜ vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. novembri menetluskulude kindlaksmääramiseks
määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse Idalogistika OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: Pilve Grupp OÜ (registrikood 12138554), lepinguline esindaja Kaili Siilak esindajad Kostja: Idalogistika OÜ (registrikood 11813485), lepinguline esindaja Piia Laks Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. novembri 2013 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.16.10.2013 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus Pilve Grupp OÜ hagi Idalogistika OÜ vastu võlgnevuse nõudes ja jättis menetluskulud kostja kanda. Sama lahendiga mõistis kohus Idalogistika OÜ-lt Pilve Grupp OÜ kasuks menetluskuludena välja riigilõivu 60 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot.
2.01.11.2013 esitas hageja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on 16.10.2013 tagaseljaotsuses menetluskuluna kajastatud üksnes riigilõiv ning maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud, kuid hagejal tekkis menetluskulu ka seoses hagiavalduse koostamisega. Taotluse kohaselt on hageja kulud lepingulisele
esindajale 255 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu koosseisus on: nõude asjaolude väljaselgitamine ja õiguslik analüüs; võla ja viiviste arvestamine lähtuvalt osalisest täitmisest ja hagiavalduse vormistamine, kokku 3 tundi (hinnaga 85 eurot). Avaldaja kinnitab, et hüvitamiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Samuti taotles avaldaja, et menetluskulude kindlaksmääramise lahendis märgitakse vastavalt TsMS § 177 lg 2 ka kostja kohustus tasuda viiviseid VÕS § 113 lg 1 ettenähtud korras. Hageja esitas koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega arve nr 110/13 summas 255 eurot, millest nähtub, et õigusabikulule lisandub käibemaks 51 eurot, kokku 306 eurot. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
3.Kostja esitas 18.11.2013 hageja avaldusele vastuväite. Vastuväite kohaselt tuleb TsMS § 174 lg 3 teise lause kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Antud juhul puudub arvel nr 110/13 tavapärane spetsifikatsioon, mis näitaks mille eest, millise tunnihinnaga/lehekülje hinnaga ja millises ajamahus on Pilve Grupp OÜ-le õigusabiteenust osutatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-11 p-s 15 märkinud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid ja sellele kulunud aega teadmata. Selleks on vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista.
4.Samuti ei ole esitatud arvet võimalik seostada käesoleva tsiviilasjaga, kuna arvelt ei nähtu tsiviilasja numbrit ja tõendamata on ka kõnealuse arve tasumine Pilve Grupp OÜ poolt, st tõendamata on kõnealuse õigusabikulu kandmine. Seega oleks kulude väljamõistmine Idalogistika OÜ-lt asjaolusid arvesse võttes TsMS § 162 lg 4 ja 174 lg 3 kohaselt äärmiselt ebamõistlik. Kostja palub jätta kõnealune arve tähelepanuta ning õigusabikulud täielikult hageja enda kanda. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistes Idalogistika OÜ-lt Pilve Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud summas 255 eurot. Samuti mõistis kohus Idalogistika OÜ-lt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud korras.
6.Kostjal puudub õigus taotleda õigusabikulude täielikult hageja kanda jätmist, kuna menetluskulude jaotus määrati 16.10.2013 kohtuotsuses, mida kostjal oli võimalik vaidlustada.
7.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses sisalduvast hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja lepingulise esindaja poolt esitatud arve summas 255 eurot koosneb järgmistest toimingutest: nõude asjaolude väljaselgitamine ja õiguslik analüüs; võla ja viiviste arvestamine lähtuvalt osalisest täitmisest ja hagiavalduse vormistamine, kokku 3 tundi (hinnaga 85 eurot). Seega on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses välja toodud, millistest toimingutest koosneb hageja lepingulise esindaja õigusabikulude arve, samuti on välja toodud ka toimingutele kulunud ajamaht ning tunnihind. Eeltoodu tõttu ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hageja poolt on esitamata tavapärane spetsifikatsioon, mis näitaks, mille eest, millise tunnihinnaga ja milliseid ajamahus on hagejale õigusabi osutatud.
8.Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud hageja esindamiseks käesolevas kohtumenetluses ning nimetatud toimingutele kulunud aeg (kokku 3 tundi) on põhjendatud ja tunnitasu määr (85 eurot) on mõistlik.
Seega ei ole hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirjas esitanud kulusid, mida hageja käesolevas tsiviilasjas tegelikult kandma ei oleks pidanud.
9.Kostja on vastuväites leidnud, et esitatud arvet ei ole võimalik seostada käesoleva tsiviilasjaga, kuna arvelt ei nähtu tsiviilasja numbrit ning et tõendamata on arve tasumine. Kohtuinfosüsteemi kohaselt ei ole Pilve Grupp OÜ-l rohkem kohtuvaidlusi, milles Pilve Grupp OÜ-t esindaks OÜ Pearu Õigusbüroo. Seega ei ole alust kahelda OÜ Pearu Õigusbüroo poolt esitatud arve nr 110/13 seotuses käesoleva tsiviilasjaga. Põhjendatud ei ole kohustada hagejat esitama kohtule arve nr 110/13 tasumise maksekorraldust. OÜ Pearu Õigusbüroo tegevusalaks on klientide juriidiline nõustamine ning vajadusel ka klientide kohtus esindamine ning kohtu hinnangul ei oleks igapäevase majandustegevuse raames osutatava teenuse tasuta osutamine kooskõlas äriühingu kasumi teenimise eesmärgiga.
10.Hageja esitas kohtule koos menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega arve nr 110/13 summas 255 eurot, millele lisandub käibemaks 51 eurot, kokku 306 eurot. Kuivõrd hageja ei ole kohtule esitanud TsMS § 174 lg 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohuslane, ei ole hagejal käibemaksu hüvitamiseks õigust.
11.Käesoleva tsiviilasja hind oli 349,32 eurot. Hagi esitamise ajal 13.09.2013 kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind on kuni 640 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 320 eurot. Seega ei ületa hageja lepingulise esindaja kulud eelnimetatud määrusega kehtestatud piirmäära.
12.Lähtudes eeltoodust kuulub hageja avaldus rahuldamisele osaliselt, summas 255 eurot, samuti kuulub rahuldamisele hageja TsMS § 177 lg 2 kohane taotlus viiviste väljamõistmiseks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Määruskaebus
13.Kostja palub maakohtu määruse tühistada.
14.OÜ Pearu Õigusbüroo poolt esitatud arve nr 110/13 ja menetluskulude nimekiri on ebaselge ja arusaamatu. Arvel jääb ebaselgeks, milliste õigusabitoimingute teostamise osas on arve esitatud. Samuti on ebaselge, millises mahus ja hinnas üks või teine õigusabitoiming tehtud on. Kõnealustest asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik võtta seisukohta teostatud õigusabitoimingute ja nende osas tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse osas.
15.OÜ Pearu Õigusbüroo poolt esitatud arvet ei ole võimalik seostada tsiviilasjaga nr 2-13-35719. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, nagu seoks arve nr 110/13 kõnealuse tsiviilasjaga asjaolu, et kohtuinfosüsteemi kohaselt ei ole Pilve Grupp OÜ-l rohkem kohtuvaidlusi käsil, milles Pilve Grupp OÜ-d esindaks OÜ Pearu Õigusbüroo. Võibolla on kõnealune arve koostatud ja esitatud mõne varasema õigusabiteenuse osutamise raames. Samuti ei nähtu kõnealuselt arvelt viidet kostjale – Idalogistika OÜ-le.
16.Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt kohus ei pea põhjendatuks kohustada hagejat esitama kohtule arve nr 110/13 tasumise maksekorraldust üksnes seetõttu, et OÜ Pearu Õigusbüroo tegevusalaks on klientide juriidiline nõustamine ning vajadusel ka klientide kohtus esindamine. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sõna „kulu“ tähendab väljaminekut, kulutust. Seega tuleks TsMS § 144 p 1 mõista selliselt, et kohtuvälised kulud on kohtumenetluse raames menetlusosaliste kulutused esindajatele. Menetluskulud, sh lepingulise esindaja kulud, kuuluvad hüvitamisele
üksnes juhul, kui menetlusosaline on kohtumenetluses ka reaalselt teinud kulutusi seoses esindajaga. Antud juhul ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kohtukulude, sh esindaja kulude, kandmist. Vastus määruskaebusele
17.Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
18.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
19.Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätab ringkonnakohus määruse muutmata. Ringkonnakohus nõustub määruses toodud põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et hageja arve ja menetluskulude nimekiri on ebaselged ja arusaamatud. Hageja on esitanud andmed selle kohta, millistest toimingutest koosneb hageja lepingulise esindaja õigusabikulude arve, samuti on välja toodud ka toimingutele kulunud ajamaht ning tunnihind. Avaldusest järeldub, et hageja vajas õigusabi hagiavalduse koostamiseks. Seda ei ole võimalik teha asjaolude väljaselgitamiseta ja õigusliku analüüsita, samuti võla ja viivise arvestamiseta. Need toimingud seonduvad kohtusse esitatava hagiavalduse vormistamisega.
21.TsMS § 5 lg 2 sätestab, et pooltel peab olema võrdne õigus ja võimalus oma õigusi kaitsta ning teha seda TsMS § 217 lg 1 kohaselt esindaja kaudu. Maakohtu poolt välja mõistetud õigusabikulud katavad ringkonnakohtu hinnangul mõistlikus suuruses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutused. Kulunud aeg 3 tundi oli käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud. Hageja näidatud kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjaliga ja sellest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi või kulutanud aega põhjendamatult. Kostja pidi ette nägema, et tal võib tekkida kohustus hüvitada hageja õigusabikulud kuni määruses nr 137 sätestatud piirmäärani. Käesolevas asjas on lepingulise esindaja kulu piirmäärast oluliselt väiksem. Õigusabi tunnihind 85 eurot ei ole liiga kõrge.
22.Asjaolu, et arvele ei ole märgitud tsiviilasja numbrit ja kostja nime, ei oma tähtsust. Puudub igasugune alus kahelda arve seotuses käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus kontrollis ja tuvastas, et hagejal ei ole teisi kohtuasju, milles teda esindaks OÜ Pearu Õigusbüroo.
23.Menetluskulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 mõttes on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve, mille järgi on isikul tekkinud tasu maksmise kohustus. Menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 18, nr 3-2-1-115-13 p 26 jt).
24.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule antud juhul ette heita ei saa ning seetõttu puudub alus määruskaebuse rahuldamiseks.
25.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
Tiit Kollom
Ele Liiv
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.