Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-13-54126

raugemise

tõttu

lõpetamisest

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja ajutine haldur. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Osaühing Revkom Baltic likvideerija Tiia Kalaus esitas 15. novembril 2013 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Kohus võttis 18. novembril 2013 Osaühingu Revkom Baltic pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Anne Tammeri. Sama määrusega kohustas kohus ajutist haldurit esitama aruande. Ajutine haldur esitas 16. detsembril 2013 kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli Osaühing Revkom Baltic sundlõpetatud Viru Maakohtu 26.09.2013 määrusega, likvideerijaks oli määratud Tiia Kalaus, kes esitas pankrotiavalduse. Viimane majandusaastaaruanne oli esitatud 2008. aasta eest. Juhatuse liige V. R. ei ole halduriga suhelnud ega esitanud raamatupidamisdokumente. Osaühingul Revkom Baltic on arvelduskonto AS-is Swedbank, konto jääk on 0 eurot, sularaha kohta puuduvad halduril andmed. Ajutisel halduril ei ole ka andmeid nõuete kohta kolmandate isikute vastu. haldur ei ole tuvastanud ka võlgniku varusid ning vastavalt avalikele registritele ei ole võlgnikul mingit vara.

2(5)

2-13-54126 Võlgnikul on kohustusi Swedbank AS-i, Kohtute Raamatupidamise Keskuse, Kapten Grant OÜ, kohtutäituri Kairi Laiõun, kohtutäituri Kristel Maalman ja Maksu- ja Tolliameti ees kokku summas 62 783,15 eurot. Kuna võlgnik ei esitanud haldurile dokumente, ei saanud haldur kontrollida majandustegevust, algdokumente, tehinguid ega hinnata maksejõuetuse aega ja põhjust. Maksejõuetuse tekkimise eeldatavaks ajaks on 2008. aasta. Ajutine haldur leiab, et kuna osaühingu omakapital seisuga 31.12.2008 oli 1004 krooni, siis oli juhatuse liige teadlik, et omakapital on negatiivne. Ajutise halduri hinnangul ei ole juhatuse liige täitnud äriseadustiku § 180 lg-st 51 tulenevat kohustust. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on käesoleval juhul käsitletav raske juhtimisveana. Pankrotimenetluse jätkamisel oleks mõte siis, kui pankrotivara saaks selle kaudu suurendada. Kuna võlgnikul vara ei ole ja ei ole andmeid, et oleks võimalik esitada nõudeid kolmandate isikute vastu, siis võlausaldajate nõuete rahuldamine oleks võimalik ainult hagi esitamisega juhatuse liikme vastu. kuid osaühingul puuduvad vahendid igasuguse kohtumenetluse finantseerimiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu deposiiti tagatist pankrotimenetluse kulude katteks, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohtuistungil 16. detsembril 2013 kinnitas ajutine haldur aruandes toodud seisukohti ning palus lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui keegi ei tasu kohtu deposiiti 3000 eurot. Kohus avaldas 17. detsembril 2013 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku Osaühingu Revkom Baltic pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot 7 päeva jooksul alates määruse avaldamisest. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, ei ole ka rahalisi vahendeid. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi üle 60 tuhat eurot. Kuna võlgnik ei ole esitanud haldurile mingeid raamatupidamisdokumente, ei ole halduril võimalik öelda, kas hagide esitamine juhatuse liikme vastu oleks perspektiivikas, samuti puuduvad tagasinõuete menetluse läbiviimiseks likivideerimisel oleval osaühingul rahalised vahendid. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti võlausaldajad ei ole maksnud. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme, V. R. käitumises võivad esineda kuriteo tunnustega teod, kohus peab võimalikuks, et juhatuse liige, V. R. on jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, samuti on kohtule esitatud aruandest tulenevalt ilmne, et äriühingus ei ole nõuetekohaselt käideldud raamatupidamisdokumente. Seega tuleb kriminaalmenetluses lisaks 3(5)

2-13-54126 pankrotiavalduse esitamata jätmise asjaoludele kontrollida ka neid asjaolusid, kas ja miks on juhatuse liige jätnud korraldamata või ebarahuldavalt korraldanud äriühingu raamatupidamist ning jätnud korraldamata raamatupidamisdokumentide nõuetekohase hoidmise ja säilitamise ja võtma seisukoha, kas V. R. käitumises esinevad kuriteo tunnused.. Eeltoodud põhjustel esitab kohus vastava kuriteoteate Viru Ringkonnaprokuratuurile. Samuti tuleb politseil uurida võlgniku raamatupidamisdokumentide kaotsiminekuga seotud asjaolusid. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud mitmete asjaolude tõttu. Kohus nõustub halduri seisukohtadega, et ilma raamatupidamisdokumentideta on raske maksejõuetuse põhjusi tuvastada. Haldur on seisukohal, et pankrotivõlgniku juhatuse liige ei ole täitnud Äriseadustiku (ÄS) §180 lg 51 tulenevat kohustust esitada maksejõuetuse ilmnemisel 20 päeva jooksul pankrotiavaldus. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud lõppjäreldusega, et võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on raske juhtimisviga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. ÄS § 201 p 22 kohaselt osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik Osaühing Revkom Baltic ja likvideerida Osaühing Revkom Baltic likvideerimismenetluseta. Äriseadustiku § 219 lg 1 alusel määrab kohus võlgniku dokumentide hoidjaks ajutise halduri, Anne Tammeri. Dokumentide hoidaja nimi, elu- või asukoht ja isikukood tuleb kanda äriregistrisse antud kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab temale hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. PankrS § 29 lg 4 kohaselt avaldab kohus teate menetluse raugemise tõttu lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulud Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg-test 1, 2 ja 3 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega

4(5)

2-13-54126 seotud ülesannete täitmisele aega 5,5 tundi. Ajutine haldur palus määrata talle tasuks 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku pankrotivaras ei ole rahalisi vahendeid. Seega võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub sotsiaalmaks) tuleb hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Leanika Tamm kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.