lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-13-52117/6

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 09.01.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-52117/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1817
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTeeS § 37 lg 2, 6TsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 1045 lg 1, 3Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 1, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 82 lg 3Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulMääruse § 3 lg 1TeeS § 10 lg 1TeeS § 25 lg 3TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhul

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-13-52117/11Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja19.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-13-52117

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse avaldamise aeg ja koht

09. jaanuar 2014, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-13-52117

XXX(X)

hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamiseks 193,78 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn, epost [email protected]) Kostja Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu, asukoht Mündi 2, 10123 Tallinn), lepinguline esindaja Martin Normann (e-post [email protected]) Lihtmenetluses

1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kahju 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot XXX kasuks.
3.Välja mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) seisuga 04.11.2013 viivis 8,24 (kaheksa eurot ja 24 senti) eurot ja alates 05.11.2013 viivis lg 1 ja § 94 sätestatud määras kahjult 171 eurolt kuni kahjusumma tasumiseni XXXkasuks. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 07.10.20262-25-6686/41Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 07.10.20262-26-1130/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 07.10.20262-26-20425/2Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 06.10.20262-24-100278/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 06.10.20262-25-7193/33Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.10.20262-25-125972/19Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
VÕS § 113
4.Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

2-13-52117 kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused

1.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju 171 eurot, seisuga 04.11.2013 viivise 8,24 eurot ja alates 05.11.2013 viivise VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras kahjult kuni kahju tasumiseni ning menetluskulud.
2.Hageja, juhtides 21.03.2013 umbes kella 19:30 ajal hagejale kuuluvat sõidukit Mercedes-Benz, reg. märgiga XXX, sõitis Laagna teel läbi löökaugu, mis vigastas sõidukit. Löökaugust läbi sõites vajus sõiduki parempoolne esiots kohe alla ja sõiduk hakkas tekitama võõraid helisid, sõiduki ülevaatamisel tuvastati, et löögi tagajärjel purunes esisilla osa. Hageja kutsus kohale politsei, kes fotografeeris sõiduki silmaga nähtavad vigastused ja sündmuskoha. Patrulli ettekande kohaselt sõiduteel hoiatusmärgid puudusid.
3.Hagejale tekkis seoses löökaugust läbisõitmisega kahju. Hageja teostas sõidukile remondi XXX OÜ-s, kes esitas remondi eest arve nr 60 summas 171 eurot. Hageja pöördus kahju hüvitamiseks kostja poole, kuid kostja keeldus kahju hüvitamast.
4.Hageja on arvestanud kahjul viivist alates 11.04.2013 – 04.11.2013 summas 8,24 eurot, millele lisandub veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis. Kostja vastuväited
5.Kostja ei tunnista hagiavaldust ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja leiab, et purunenud amortisaator ei ole tingitud löökaugust läbisõitmisest vaid amortiseerumisest, kuna tegu on mitte kõige uuema sõiduautoga. Juhul, kui sõiduauto sõidab läbi löökaugust, tekib kõige suurem kahju kannatamise oht rehvidele ning velgedele. Nimetatud detailide näol on tegu põhiliste väljavahetamist vajavate veermikudetailidega, mis võivad puruneda löökaugust läbi sõites. Antud juhul ei purunenud rehvid ega veljed. Maakohtu otsuse põhjendused
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei soovinud ärakuulamist.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

2-13-52117

10.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 21.03.2013 kella 19:37 ajal teavitas hageja politseid, et sõitis sõiduautoga Mercedes-Benz, reg. märgiga XXX, Tallinnas Laagna teel löökauku, mille tagajärjel purunes esisilla osa (tl 32). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna tõendamata on, et väidetav amortisaatori purunemine toimus liiklusõnnetuse tagajärjel (tl 35).
11.Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja leiab, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Hageja on kaitsenormi rikkumisele tuginenud.
12.Teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestab tee seisundi, mille järgi peab teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1. Tee seisundinõuded on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi on seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi peab tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestab, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase peab määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleerib määruse § 12, mis näeb ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk peab olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala peab olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
13.Fotodelt (tl 18-31) nähtuvalt oli löökauk sügav ja terava äärega. Viidatud määruse lisa 2 järgi peavad põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei või seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20-cm ja sügavusega üle 5-cm. Puudub vaidlus, et Laagna teel, Tallinnas oli märgistamata löökauk, kostja ei ole nimetatule vastuväiteid esitanud.
14.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Puudub vaidlus, et vaidlusalune löökauk oli nõuetele vastavalt märgistamata. Teele ei olnud paigaldatud sõidukiirust piiravat märki ning puuduvad andmed selle kohta, et hageja oleks teelõigul sõites rikkunud liiklusreegleid. Kohtu hinnangul saab juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda. 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 alusel teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema.
15.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestab, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. TeeS § 37 lg 2 nimetatud juhtu käesolevas asjas ei esine. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud

2-13-52117 õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

16.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikud kulud sh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
17.Politsei- ja Piirivalveameti teate ning fotodega on tõendatud, et hageja poolt juhitud sõiduautol purunes löökaugust läbisõitmise tagajärjel esisilla osa. XXX OÜ arve nr 60 kohaselt (tl 33) läksid remonditööd maksma 171 eurot. Seega tekkis hagejale kahju summas 171 eurot. Kostja väited, et esisilla purunemine ei saanud toimuda löökaugust läbisõitmisel, kuna tegemist on amortiseerunud sõidukiga, on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus nõustub hagejaga, et kostja sellekohane arvamus ei ole eksperthinnang. Mingeid tõendeid enda arvamuse kohta kostja esitanud ei ole. Kohus leiab, et hageja on tõendanud talle hagiavalduses märgitud suuruses kahju tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel.
18.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kahju summas 171 eurot.
19.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seadusjärgseks viivisemääraks on 8 % aastas.
20.Hageja nõuab kostjalt viivist alates 11.04.2013, s.o 14 päeva alates kohtuvälise nõude esitamisest kostjale (tl 34). Nõude sissenõutavaks muutumisel tuleb arvestada VÕS § 82 lg 3 ja lg 7 sätestatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisega. Kohus leiab, et 14 päeva kohustuse täitmiseks on mõistlik aeg, mistõttu on hageja põhjendatult alustanud viivise arvestamist alates 11.04.2013. Seisuga 04.11.2013 on hageja arvestanud viivist 8,24 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
21.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise TsMS § 367 alusel. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb rahuldada ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viivis kuulub väljamõistmisele alates 05.11.2013 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kahjult kuni kahjusumma tasumiseni. Menetluskulud
22.Hageja menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.
23.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 alusel 193,78 eurot /allkirjastatud digitaalselt/ Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-20958/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.10.20262-25-112081/12Tartu Maakohus Valga kohtumaja