Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-25-4524 Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu avaldus Xi ja Y vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes Avaldaja: Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu (registrikood 80554327), lepinguline esindaja Heldur Raig Puudutatud isik I: X (isikukood XXX) Puudutatud isik II: Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Avaldus rahuldada.
2.Mõista Xilt ja Ylt solidaarselt Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu kasuks välja perioodi 01.08.2024–31.01.2025 majandamiskulude võlg 1393,74 eurot, viivis 23.03.2025 seisuga 39,69 eurot ja viivis alates 24.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud solidaarselt Xi ja Y kanda.
4.Rahuldada avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määrata avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 494 eurot ja mõista see summa Xilt ja Ylt solidaarselt Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu kasuks välja. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
2-25-4524 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maardu linn, Kallasmaa tn 1c korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 23.03.2025 (täiendatud 27.02.2026) Harju Maakohtule avalduse Xi ja Y (ühiselt puudutatud isikud, korteriomanikud) vastu majandamiskulude võlgnevuse ja viivise nõudes.
1.1.Korteriühistu tõi esile, et puudutatud isikud on XXX Maardu linnas asuva korteriomandi ühisomanikeks ning korteriomandi suuruseks on 90,8 m2. Korteriühistu on puudutatud isikutele alates augustist 2024 kuni 2025. a veebruarini esitanud igakuiselt arveid teenuste ja tekkinud majandamiskulude kohta. Puudutatud isikud on jätnud arved tasumata, mille tõttu on neil tekkinud avaldaja ees võlgnevus. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 sätestab, et korteriomanikel kui korteriühistu liikmetel on kohustus tasuda regulaarselt kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Avaldaja tõi esile järgmised majandamiskulude arvestuse põhimõtted: (1) elamute üldelektri arvestite kohastest tarbimise näitudest lahutatakse korteriomandite elektriarvestite tarbimisnäitude kogusumma. Tekkinud vahe (üldpindade valgustus, tehniliste seadmete toide, välisvalgustus, elektrikaod vms) jagatakse korteriomandite vahel vastavalt nende korteriomandi suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas; (2) korteris tarbitud elektri eest maksab korteriomandi omanik vastavalt tegelikule tarbimisele mõõdiku järgi, juhul kui hoonele pole paigaldatud eraldi üldelektri mõõtjat; (3) vee ja kanalisatsiooni kulude osas toimub arvestus vastavalt elamute üldvee mõõtja tarbimise näit, millest lahutatakse korteriomandite veetarbimiste näitude kogusumma. Korteriomandite veemõõtjatega mõõdetud koguste suurus on aluseks ka kanaliseeritud reovee kogusele. Elamu üldveemõõtja(te) ja korteriomandite veemõõtjate vahe summa jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas; (4) haldustasu arvestatakse vastavalt kinnitatud majandustegevuse aastakavale, iga korteriomandi kohta proportsionaalsuse põhimõtte alusel: (5) uste avamise teenus – igakordse uste avamise jaoks (telefoni-, kaabeltelevisiooni- või andmeside installeerimiseks, või muuks otstarbeks) on tellitud firmade esindajatel õigus saada võtmed juhatuse käest või haldaja kontorist allkirja vastu. Juhul kui kutsutakse välja haldaja esindaja, siis tasutatakse selle eest kehtiva hinnakirja järgi; 2 (6)
2-25-4524 (6) prügivedu – iga korteriomandi omanik tasub jäätmekonteineri rendi-, tühjendus-, võtme- või pulditasu, mis jagatakse kõigi korteriomanike vahel vastavalt korteriomandi pinna suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas proportsionaalsuse alusel. (7) kindlustus – iga korteriomandi omanik tasub hoone (kinnistu) kindlustusmaksed proportsionaalselt vastavalt tema korteriomandi suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas kindlustuskaitset pakkuva ettevõttega sõlmitud lepingule esitatud arve alusel. (8) soojusenergia arvestuse aluseks on korteriomandi individuaalmõõtja(-te) näit ja hoone üldmõõtja näit, millest lahutatakse korteriomandite tarbimise näitude kogusumma. Elamu mõõtja ja korteriomandite mõõtjate vahe summa jagatakse korteriomandite vahel vastavalt korteriomandi suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summast (9) reservfondi ja remondifondi makse – iga korteriomandi omanik tasub reservfondi makseid vastavalt korteriomandi pinna suuruse osatähtsusele kõigi korteriomandite summaarses pinnas. (10) laenu tagasimakse – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta.
1.2.Puudutatud isikutele esitatud arvete aluseks on avaldaja 2024 ja 2025 toimunud üldkoosolekute otsused, milledega kinnitati ja võeti vastu 2024 . a ja 2025. a majanduskavad ja kinnitati korteriomanditelt tasumisele kuuluvad kulude määrad ja tariifid. Avaldaja palub puudutatud isikutelt enda kasuks solidaarselt välja mõista: (1) võlgnevuse majandamiskulude eest 1393,74 eurot; (2) 23.03.2025 seisuga sissenõutava viivise 39,69 eurot; (3) viivise alates 24.05.2025 seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni.
2.Puudutatud isikule I on avaldus ja menetlust algatav määrus kätte toimetatud isiklikult dokumentide kättetoimetamisportaali kaudu 12.06.2025. Puudutatud isikule II on eelnimetatud menetlusdokumendid kätte toimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel. Puudutatud isikud ei ole avaldusele ja selle täiendusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.
4.Korteriühistu nõuab korteriomanikult majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood alates 2024. a august – 2025. a jaanuar. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
5.Kuigi hagita menetluses kohaldub TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks 3 (6)
2-25-4524 juhuks kontrollida mingite asjaolude esinemist või puudumist, kui menetlusosaliste esitatud teave ei anna selleks alust. Menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ega või oma õigusi kuritarvitada (TsMS § 200 lg-d 1 ja 2). Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).
6.Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. KrtS § 41 lg 5 sätestab, et kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Seega saab korteriühistu tugineda ka varasematele majanduskavadele.
7.Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete 02.05.2024 (dtl 23-25) ja 04.06.2025 (dtl 88-89) üldkoosolekutel kehtestanud majanduskavad. Avaldaja on esitanud kohtule majanduskavad 2024. a (dtl 26-28) ja 2025. a (dtl 85-86) kohta. Kohtule ei nähtu asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekutel vastu võetud otsused majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
8.Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 44 ühisomanikud, neile kuuluva korteri pindala on 90,80 m 2 (dtl 73-84) ning korteriomandile vastava mõttelise osa suurus on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt 904/56099 (dtl 39). Korteriühistu majandavata elamu ruumide üldpind on majanduskavade järgi 2811,20 m2 (dtl 26 ja 85). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Korteriühistu põhikirja p 4.2.6 alapunktide järgi on majandamiskulude arvestuse osas kehtestatud erinev jaotuse alus KrtS § 40 lg-st 1 tulenevast üldreeglist. Põhikirjast tulenevate kulujaotuste põhimõtted on kajastatud kohtumääruse p-s 1.1.
9.Avalduses esitatud arvestused (dtl 42) vastavad korteriühistu põhikirjale (dtl 8-19) ja majanduskavadele (dtl 26-28 ja 85-86). Korteriomanike vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust.
9.1.Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil 2024. a august – 2025. a jaanuar tekkis puudutatud isikutel võlgnevus summas 1393,74 eurot (dtl 42): Jrk 1 2 3 4 5 6
Arve nr 24091c44 24101c4 24111c44 24121c44 25011c44 z25021c44
Arve summa 216,37 159,57 229,58 248,14 259,17 280,91
1393,74 4 (6)
2-25-4524
9.2.Korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt (KrtS § 15 lg 2). Kokkuvõtvalt tuleb puudutatud isikutelt avaldaja kasuks majandamiskuludena perioodil 01.08.2024–31.01.2025 solidaarselt välja mõista 1393,74 eurot.
10.Viivise nõude õiguslik alus on KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista 23.03.2025 seisuga sissenõutav viivis 39,69 eurot ja alates 24.04.2025 viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11.Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega TsMS § 172 lg 1 teise lause, TsMS § 477 lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud isikute kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
12.Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 3,7 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta), kokku 444 eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude kohta vastuväiteid ei esitanud.
13.Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada.
14.TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.
15.Põhjendatuks saab lugeda avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta). Niisamuti on asja olemust, mahtu ja esindaja tehtud toiminguid arvestades põhjendatud avaldaja menetluskulude nimekirjas kajastatud toimingud.
16.Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 494 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,7 tunni eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta) ja riigilõiv 50 eurot) ja mõistab selle solidaarselt puudutatud isikutelt välja. Avaldaja ei ole taotlenud menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist.
17.Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
18.Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 5 (6)
2-25-4524 Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.