2-12-52180 P Ki hagi Barrel Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.11.2013 menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
P Ki määruskaebus
määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P K (xxxxxx isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Hannes Toodu Kostja Barrel Grupp OÜ (registrikood 11163685, asukoht Reinu tee 6, Püünsi küla, Viimsi vald, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Harju Maakohtu 27.11.2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.P K esitas 11.12.2012 Harju Maakohtusse hagi Barrel Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks. 30.09.2013 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.08.11.2013 esitas kostja maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt esindas tsiviilasjas kostjat Advokaadibüroo Barrister vandeadvokaat Meelis Pirn. Avalduse lisadena esitas kostja kohtule advokaadibüroo arved nr 405/13, nr 472/13, nr 522/13, nr 545/13 ja arvete spetsifikatsioonid. Kokku kulus kostjal õigusabile (käibemaksu arvestamata) 2308,35 eurot. Kostja kinnitas, et kõik kulud
on kantud seoses tsiviilasja nr 2-12-52180 kohtumenetlusega. Kostja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja leidis, et kostja kohtukulude nimekirjas ja menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud seisukohad on osaliselt põhjendamata ja puudulikud. Menetluskulu 2308,35 eurot on ebamõistlikult suur ning need kulutused on osaliselt põhjendamata ja ebavajalikud. Asja keerukust ja pikkust arvestades on aeg, mis on kulunud kostja esindajal kostja esindamiseks ja õigusabiteenuse osutamiseks, ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik. Maakohtu määrus
4.27.11.2013 määrusega mõistis Harju Maakohus menetluskuludena hagejalt kostja kasuks välja 2308,35 eurot, millele lisandub viivis protsendina alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt vastab hagihinnale 9640,13 eurot teiselt menetlusosaliselt sissenõutava kulu piirmäär 4470 eurot. Kostja nõutav lepingulise esindaja kulude hüvitis jääb alla nimetatud piirmäära. Kohus leidis, et juhul kui menetluskulud jäävad allapoole lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärasid, ei saa eeldada, et need menetluskulud oleks alati põhjendatud ja vajalikud (RK 3-2-1154-09). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 447 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, s.t kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid (RK 3-2-1-65-13).
6.Kohus leidis, et mõistliku tunnihinna määratlemisel tuleb arvestada asja materjale, sh asja keerukust ja mahukust. Kostja esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) on asja materjale arvestades mõistlik hind.
7.Kohus leidis, et arvetel nr 472/13, nr 545/13 ja nende spetsifikatsioonides välja toodud toimingud olid kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Seega kontrollimisel oli näha, et kõik nimetatud arvetel välja toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud ega ole ühelgi juhul üle paisutatud.
8.Kohus leidis, et arvel nr 405/13 ja selle spetsifikatsioonides välja toodud toimingud olid kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg oli mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Kohus ei nõustunud hageja väitega, mille kohaselt hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega tutvumiseks kulunud 2 tundi ja 15 minutit on ülepaisutatud. Ajakulu oli põhjendatud, kuna hageja esitas 4-leheküljelise hagiavalduse koos 6 lisaga ning täpsustas esitatud seisukohti oma 31.01.2013 menetlusdokumendis. Arve nr 405/13 spetsifikatsioonist nähtub, et hagiavalduse vastuse projekti koostamine toimus 18.02.2013, s.o ajal, mil kostja 17.01.2013 vastus oli juba kohtule esitatud. Kostja 21.11.2013 selgitustest ja arve nr 405/13 spetsifikatsioonist nähtub, et spetsifikatsioonis oli mõeldud kostja 04.03.2013 sisulist vastust hagiavaldusele, mis koostati veebruaris 2013 ning esitati kohtule lõplikult 04.03.2013. 5-leheküljelise vastuse koostamiseks oli ajakulu 3 tundi ja 15 minutit põhjendatud. Kohus leidis, et põhjendatud ajakulu oli 20-minutiline konsulteerimine kliendiga ning nimetatud kuluga nõustus ka hageja. Hageja ei ole täiendavalt põhjendanud, miks ta leiab, et arve nr 405/13 spetsifikatsioonis märgitud toimingute põhjendatud ajakulu on 50 minutit.
9.Kohus leidis, et arvel nr 438/13 ja selle spetsifikatsioonides välja toodud toimingud olid kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Õigusabikulude väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu, et kostja on õigusabikulud kandnud. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (RK 3-2-1-98-13). Kostja tõi menetluskulude kindlaksmääramise avalduses arve sisuks olevad toimingud ja nendele vastavad kulud selgelt välja toonud. Seega olid arve 438/13 sisuks olevad teenused hagejale teada ning hageja nende suhtes vastuväiteid ei esitanud. Kohus kontrollis nimetatud arves ja selle spetsifikatsioonis välja toodud kulusid ning leidis, et kulud on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ega ole ühelgi juhul üle paisutatud.
10.Kohus leidis, et arvel nr 522/13 ja selle spetsifikatsioonides välja toodud toimingud olid kostja õiguste kaitseks menetluses vajalikud ning toimingutele kulutatud aeg on mõistlik ja seetõttu põhjendatud. Hageja esitas tõendeid nii 01.07.2013 kui ka 15.07.2013. Kostja esindaja pidi tutvuma mõlema menetlusdokumendi ja nende lisadega ning kostja on oma 01.08.2013 menetlusdokumendis esitanud kostja seisukohad hageja esitatud tõendite suhtes. Seetõttu ajakulu 45 minutit hageja täiendavate seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks ning ajakulu 1 tund ja 15 minutit hageja esitatud tõendite suhtes seisukoha projekti koostamiseks ja kliendile saatmiseks oli põhjendatud. Ka muus osas oli arvel nr 522/13 ja selle spetsifikatsioonis välja toodud menetluskulu vajalik ja põhjendatud.
11.Eelnevast tulenevalt on kostja lepingulise esindaja kulud arvete nr 405/13, nr 438/13, nr 472/13, nr 522/13, nr 545/13 osas põhjendatud ja vajalikud 583,35+675+275+300+475 = 2308,35 eurot. Kohus leidis, et kostja lepingulise esindaja kulud on kooskõlas tsiviilasja hinna, menetluse pikkuse, asja mahu ning keerukusega ja need olid täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Määruskaebus
12.Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles mõisteti kaebuse esitajalt välja kostja menetluskulu suuremas summas kui 1233 eurot.
13.Väljanõutava menetluskulu suuruseks oli 2308,35 eurot, mis on ebamõistlikult suur ning kaebuse esitaja seisukoht on, et need on osaliselt põhjendamata. Asja keerukust ja pikkust arvestades on aeg, mis on kulunud vastustaja esindajal õigusteenuse osutamiseks, ülepaisutatud, põhjendamata ja ebavajalik.
14.Arve nr 405/13 osas leiab kaebaja, et kogenud vandeadvokaadil ei saa kuluda 4leheküljelise hagiavalduse ja kuue lühikese tõendiga tutvumiseks 2 tundi ja 15 minutit. Sellise töö mõistlikuks ajakuluks tuleb lugeda hoopis maksimaalselt 1,5 tundi. Lisaks on sama arve peal kulunud hagiavalduse vastuse projekti koostamiseks 3 tundi ja 15 minutit. 1-leheküljelise vastuse koostamiseks ei saanud nii palju aega kuluda eriti arvestades, et sisulisi vastuväiteid ja põhjendusi pole välja toodud, maksimaalseks ajakuluks saab lugeda 1 tund. 2013 veebruaris õigusteenuse osutamisele kulunud 5 tundi ja 50 minutit on ülepaisutatud ning tegelikult peaks olema veebruaris reaalselt tehtud tööde maht maksimaalselt 2,83 tundi.
15.Arvet nr 438/13 ei ole lisatud tõendina taotlusele. Seega on alusetu arve nr 438/13 hüvitamine, sest vastustaja pole tõendanud arve olemasolu ega selle tasumist.
16.Arve nr 472/13, õigusabiteenuse osutamisele kulunud 2,75 tunnile kaebuse esitaja vastu ei vaidle.
17.Arve nr 522/13, mille kohaselt on hageja poolt täiendavalt esitatud seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks ja kliendile edastamiseks kulunud kokku 2 tundi, on ilmselgelt ülepaisutatud ja põhjendamata. Kogenud vandeadvokaadil ei saaks 2-leheküljelise ja kahe lisaga hageja seisukohtadega tutvumiseks ja kliendile kokkuvõtte tegemiseks
kuluda reaalselt üle 1 tunni. Seega, arve nr 522/13 kulude nimekirja analüüsides, saab lugeda õigusteenuse osutamise maksimaalseks põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
18.Arve 545/13 kohaselt on vastustaja esindajal kulunud kohtuistungiks ettevalmistuseks ning istungil osalemiseks kokku 4,75 tundi, mis on põhjendatud.
19.Seega hindab kaebuse esitaja vastustaja esindamiseks kulunud õigusabiteenuse osutamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks antud asjas maksimaalselt 12,33 tundi ja põhjendatuks maksimaalseks kuluks 1233 eurot.
20.Kohtukulude nimekirjas ja menetluskulude väljamõistmise taotluses on küll mainitud, et kõik menetluskulud on vastustaja poolt kantud, kuid pole lisatud seda kinnitavaid väljavõtteid. Seega, on kaebuse esitaja seisukohal, et vastustaja esindaja poolt välja toodud kulutuste eest pole tasutud. Vastus määruskaebusele
21.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
22.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid üle. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja § 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust vaid osas, mille peale on esitatud määruskaebus.
24.Õigusabikulu kindlaksmääramisel tuleb hinnata seda, millises ulatuses õigusabikulu oli vaidlusaluses asjas põhjendatud ja vajalik. Sellise hinnangu on maakohus õigusabikulule andnud. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõigusnormide rikkumist kostja lepingulise esindaja tasu määramisel ning seega määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Praeguses asjas ei ole kolleegiumi hinnangul kohus kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.
25.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Kostja on kinnitanud, et kõik esitatud kulud on olnud seotud käesoleva tsiviilasja menetlusega ja kohtul ei olnud alust tööde spetsifikatsioonile tuginedes selles väites kahelda.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.