Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Malle Seppik 02.01.2014 Tallinnas 2-12-2280 AS ISS Eesti hagi A G vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
521, 65 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.06.2013 otsus
Kaebuse esitaja, liik ja hind
A G apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS ISS Eesti (RK 10031220), lepinguline esindaja Marga Aron-Vaino Kostja A G (IK xxxxxxxxxxx), määratud esindaja adv. Piret Simm
Kohtuistung
10.12.2013
Jätta Harju Maakohtu 21.06.2013 otsus tsiviilasjas nr. 2-12-2280 muutmata, A G apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud A G kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi ning avaldusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ise, ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib esitada taotluse maakohtule menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul menetlsukulude jaotust ette nägeva kohtulahendi jõustumisest arvates.
Asjaolud AS ISS Eesti esitas 16.01.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kuivõrd A G esitas makseettepanekule vastuväite, andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetluse korras. AS ISS Eesti esitas 30.03.2012 Harju Maakohtule hagi A G vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kostjale kuulub korter aadressil xxxxxxxxxxxxx. Korterelamus Paldiski mnt 34 korteriühistut ei ole asutatud ning korteriomanikud valitsevad kaasomandi eset ühiselt, juhindudes korteriomandiseaduse sätetest. 26.09.2010 korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja viieks aastaks Paldiski mnt 34 elamu valitsejaks ja temaga sõlmiti valitsejaleping. 29.12.2010 kinnitati korteriomanike üldkoosolekul korteriomanike poolt 2010-2011. a. majanduskava. Viies ellu korteriomanike otsuseid, rakendades kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikke abinõusid ning valitsedes korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, osutas hageja kostjale haldus- ja hooldusteenuseid, vahendas kommunaal- ja muid elamu majandamiseks vajalikke teenuseid kolmandate isikutega kostja kasuks sõlmitud lepingute alusel ning esitas hageja korteriomanikele, s.h. kostjale, korteriomanike üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavade alusel igakuiselt arved osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks. Kuna kostjale kuuluv korter nr 8 on kokku ehitatud korteriga 7, siis kuni 2011 detsembrini esitati kostjale korter 7 ja 8 arved eraldi. Alates detsembrist 2011 esitatakse kostjale üks arve, millel on kajastatud m.h. ka korter 7 arvete tasumisest tekkinud võlgnevus. Kostja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt ning on jätnud osaliselt või täielikult temale esitatud arved tasumata ja nimelt: korter 7 arved alates jaanuarist kuni novembrini 2011 summas 383, 61 eurot, mille võlg kanti üle 2011. detsembrikuu arvega korter nr 8 arvele. Lisaks on kostja jätnud tasumata korter 8 arved 2012 veebruari ja osaliselt märtsi eest summas 138, 04 eurot. Seega kostja võlgnevus haldus- ja kommunaalkulude eest on 521, 65 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja võlgnevus 521, 65 eurot, viivis 30.03.2012 seisuga 25, 78 eurot ning võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.03.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejale võlgu. Ajal, mil haldus- ja hooldusteenust osutas OÜ BREM Kinnisvarahooldus, ei olnud kostjal tasumisega probleeme. Kostjale kuulub kinnistusregistri väljavõtte kohaselt Tallinnas Paldiski mnt 34 paiknev korter 8. Kostjale ei kuulu korter 7, mille eest on aga kostjale väljastatud arved. Kuni veebruarini 2011 olid kostjal kõik arved OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus nõuetekohaselt tasutud, mis on ka tõendatud OÜ BREM Kinnisvarahooldus kirjadega. Elamu Paldiski mnt 34 haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt andis OÜ BREM Kinnisvarahooldus haldamise ja majandamise üle AS-ile ISS Eesti alates 01.02.2011. Seega oli hageja õigustatud esitama elanikele arveid alates elamu haldamise vastuvõtmisest. Vaatamata sellele hakkas AS ISS Eesti väljastama kostjale arved tagasiulatuvalt ning esitama kostjale topeltarvete tasumata jätmise tõttu võlanõudeid. Eluruumide nr. 7 ja nr. 8 ühendamise ja ümberehituse tulemusena on olemas ainult korter nr. 8, kus asub lõõr, vee- ja gaasimõõtja ning elektriarvesti. Hagejal ei ole mingit õigust nõuda kostjalt majandamiskulude tasumist. Hageja ei ole kostjaga lepingut hooldus- ja kommunaalteenuste osutamiseks sõlminud. Hageja ei ole tõendanud millist teenust millises mahus ja millise hinnaga on ta vaidlusalusel perioodil
kostjale osutanud ja vahendanud. Kostjal ei lasu kohustust tasuda hagejale kasutamata teenuste eest. Ajal, mil OÜ BREM Kinnisvarahooldus teenindas maja, ei saanud ja ei teinud hageja maja heaks mingeid töid ja ei saanud ka selle perioodi eest arveid esitada. Hageja on esitanud kaks õiendit, milles kajastub korter 7 ja 8 kommunaalkulude määramine ja laekumine. Õiend korter 7 ja 8 kohta sisaldab andmeid ainult alates maist 2011. Lisaks nähtub antud õiendist, et kostja on igakuiselt tasunud korter 8 arveid suuremas ulatuses, kui kommunaalkulud igakuiselt olid. Kostjal ei ole sõlmitud hagejaga lepingut ja viivise sissenõudmises ei ole kokku lepitud. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis välja kostjalt hageja kasuks kommunaalteenuste võlgnevuse 521, 65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 25, 78 eurot ja viivise VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt (521, 65 eurot) alates 31.03.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja kanda. 26.09.2010 korteriomanike üldkoosolekul nimetati hageja viieks aastaks Paldiski mnt 34 elamu valitsejaks ja temaga sõlmiti valitsejaleping. 26.09.2010 üldkoosolekul osales seitse korteriomanikku, kellele kuulus üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandi mõttelisest osast, millest tulenevalt oli üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid, s.h. nimetama hageja elamu valitsejaks. Kuigi kostja nimetatud koosolekul ei osalenud, on 26.09.2010 üldkoosoleku otsus kehtiv ka kostja suhtes. Samuti ei ole kostja nimetatud otsust vaidlustanud, millest tulenevalt on vastav üldkoosoleku otsus kehtiv. 29.12.2010 korteriomanike üldkoosolekul kinnitati korteriomanike poolt 2010-2011. a. majanduskava. 29.12.2010 toimunud üldkoosolekul osales 10 korteriomanikku (s.h. kostja), kus m.h. oli koosoleku päevakorra punktina ka märgitud uuesti AS ISS Eesti elamu valitsejaks nimetamine, millest tulenevalt oli kostja teadlik sellest, et haldus- ja kommunaalteenuseid tuli tasuda hagejale. 29.12.2010 üldkoosoleku otsus on kehtiv kostja suhtes. Samuti ei ole kostja nimetatud otsust vaidlustanud. 20.05.2013 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et jaanuari 2011 arve eest on kostja osa tasunud märtsis 2011. Maja valitsejaks oli määratud AS ISS Eesti alates 01.11.2010. Kõik omanikud olid teadlikud, et alates novembrist 2010 on vaja arved maksta AS-ile ISS Eesti. Eeltoodust tulenevalt oli kostja teadlik sellest, et arved tuli hagejale maksta, kuna kostja tasus novembri ja detsembri 2010 arved märtsis 2011 hagejale. Viies ellu korteriomanike otsuseid, rakendades kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrahoiuks vajalikke abinõusid ning valitsedes korteriomanike ühiseid rahalisi vahendeid, osutas hageja kostjale haldus- ja hooldusteenuseid, vahendas kommunaal- ja muid elamu majandamiseks vajalikke teenuseid kolmandate isikutega, m.h. kostja kasuks sõlmitud järgmiste lepingute alusel: 17.11.2010 veevarustuse ja reovee ärajuhtumise teenuste müügileping nr. 010254, 19.11.2010 võrgu-ja elektrileping nr. 151080179/1. Nimetatud lepingud sõlmiti peale hageja valitsejaks nimetamist 26.09.2010. Hageja esitas korteriomanikele, s.h. kostjale korteriomanike üldkoosolekutel kinnitatud majanduskavade alusel igakuiselt arved osutatud ja vahendatud teenuste eest tasumiseks. Asjaolu, et OÜ BREM Kinnisvarahooldus andis elamu dokumentatsiooni üle 01.02.2011, ei oma tähtsust, sest hageja nimetati majavalitsejaks 26.09.2010 toimunud korteriomanike üldkoosolekul, millest tulenevalt oli hageja õigustatud rakendama kaasomandi eseme
tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks vajalikke abinõusid. Hageja õigus arvete esitamiseks ei tulenenud mitte elamu üleandmisest OÜ BREM Kinnisvarahooldus poolt, vaid see tulenes hageja poolt kommunaal- ja muude elamu majandamiseks vajalike lepingute sõlmimisest kolmandate isikute, millega vahendati korteriomanikele (s.h. kostjale) mitmesuguseid teenuseid. Asjaolu, et kostja ei olnud võlgu OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus, ei oma antud asjas tähtsust, kuna võlgnevuse nõude haldus- ja kommunaalteenuste osas kostja vastu on esitanud hageja, mitte OÜ BREM Kinnisvarahooldus. Kui kostja leiab, et ta ei pidanud OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus arveid tasuma, on kostjal võimalik esitada OÜ BREM Kinnisvarahooldus vastu alusetu rikastumise nõue. Asja materjalidest nähtuvalt esitati kostjale arveid korterite 7 ja 8 alusel. Hageja selgitas, et lähtus tänaseks vananenud kinnistusregistri väljavõttest. Samuti täpsustas hageja, et kuna kostjale kuuluv korter nr 8 on kokku ehitatud korteriga 7, siis kuni 2011 detsembrini esitati kostjale korter 7 ja 8 arved eraldi. Alates detsembrist 2011 esitatakse kostjale üks arve, millel on kajastatud ka korter 7 arvete tasumisest tekkinud võlgnevus. Arvetelt nähtuvalt arvestati kostjale kuuluva korteri nr. 7 pinnaks 25 m2 ja korteri nr 8 pinnaks 24, 90 m2. Alates 2011 detsembrist esitati arveid ainult kostjale kuuluva korteri nr 8 kohta, kus korteriomandi suuruseks oli märgitud 49, 90 m2. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähtsust see, kas kostjale esitati kahe korteri kohta eraldi arved või kokku üks arve, sest mõlemal juhul jäi korteriomandi pindala samaks – 49, 90 m2. Valitsejalepingu p. 6.1 kohaselt kohustuvad korteriomanikud tasuma valitsejale tema poolt osutavate teenuste eest üldkoosoleku otsusega kinnitatud majanduskavas fikseeritud tasu ja valitseja poolt vahendatavate teenuste (n.t. vesi, elekter, prügivedu jne) eest vastavalt tarnija esitatud arvetele. Valitsejalepingu p. 6.3 kohaselt esitab valitseja korteriomanikele hiljemalt arveldusperioodile kuu 25-ks päevaks arve arveldusperioodi kuu lepingu tasu ning arveldusperioodile eelneva kuu muude halduse ja hooldusega seotud maksete, s.h. kommunaalteenuste tasu ja kaasomandi esemel lasuvatest muudest koormatistest tulenevate maksete (sealhulgas maamaksu ja elamu kindlustusmaksete) kohta. Vastavalt valitsejalepingu punktile 6.4 valitseja poolt esitatud arve tasub korteriomanik arve esitamise kalendrikuu jooksul. Kommunaalteenuste eest toimub tasumine vastavalt tarbimisele. Kuna kostja ei teatanud hagejale veemõõturite näiteid, siis esitati arved kostjale vee ja kanalisatsiooni eest vastavalt keskmisele tarbimisele. Selleks, et vaidlustada vee tarbimist, oleks kostja pidanud hagejale esitama õiged veemõõturite näidud. Kostja ei ole täitnud oma kohustust kohaselt ning on jätnud osaliselt või täielikult temale esitatud arved tasumata: korter 7 arved alates jaanuarist kuni novembrini 2011 summas 383, 61 eurot, mille võlg kanti üle 2011. detsembrikuu arvega korter nr 8 arvele. Lisaks on kostja jätnud tasumata korter 8 arved 2012 veebruari ja osaliselt märtsi eest summas 138, 04 eurot. Seega on kostja võlgnevus haldus- ja kommunaalkulude eest 521, 65 eurot. 20.05.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et vastavalt raamatupidamise õiendile on näha, et korter 7 eest on maksmata novembri ja detsembri 2010 eest. Jaanuar, veebruar, märts 2011 kostja tasus 53, 71 eurot. Seega novembri ja detsembri 2010 arved on tasutud ja osa on tasutud ka jaanuari 2011 eest. Jaanuarist aasta lõpuni ei ole midagi selle korteri eest makstud. Vastavalt raamatupidamise õiendile on korteri 8 eest arved osaliselt tasumata. Hageja nõuab võlgnevuse tasumist perioodi jaanuar 2011 kuni 01.03.2012 eest. Jaanuari 2011 arve korter nr
7 on tasutud märtsis 2011. Korter 7 eest jäi jaanuari 2011 arvest tasumata 19, 67 eurot. Veebruarist kuni 2011 aasta lõpuni korter 7 ruutmeetrite eest on tasumata kõik arved. Kui hageja sai teada, et 7 ja 8 on üks ja sama korter ja on ühendatud, siis hageja viis korteri 7 võla üle korterile 8. Seda on näha raamatupidamise õiendist. Alates detsembrist 2011 väljastas hageja arved ainult korterile 8 üldpinnaga 49, 90 m2. Kõik haldus- ja kommunaalteenuste määramised ja kostja poolsed laekumised on toodud raamatupidamise õiendis. Seisuga 01.03.2013 on võlgnevuse suuruseks 521, 65 eurot ja viiviste võlgnevuseks on 11, 15 eurot. 20.05.2013 toimunud kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab viivist seadusjärgses määras. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja selgitas, et 2010 osutas majale teenuseid 2 firmat: hageja ja OÜ BREM Kinnisvarahooldus. Kostja tasus OÜ-le BREM Kinnisvarahooldus, kuna tema oli pikka aega osutanud teenuseid. Hageja ei oleks saanud hakata majale teenuseid osutama varem, kui talle elamu üle anti. 01.02.2011 koostatud üleandmise aktis on märgitud, et üle anti elamu ja dokumentatsioon. Samas teatas hageja kohtuistungil, et maja ei olegi üle antud. Kohtus käib maja üleandmise osas vaidlus. 2010 lõpus esitas kostjale arveid kaks firmat: hageja korterite 7 ja 8 eest ning OÜ BREM Kinnisvarahooldus korteri 8 eest. Kostja tasus arved korter 8 eest, sest ta on korter 8 omanik. Korter 7 ja 8 olid kunagi kaks eraldi korterit, kuid kostja ehitas need kokku ja kinnistusraamatusse kanti ta korter 8 omanikuna. Sellest tulenevalt esitas OÜ BREM Kinnisvarahooldus kostjale arve korter 8 eest. Ajal, mil hageja esitas 2 arvet, oli kinnistusraamatus kostja nimel ainult korter 8. Kohtuistungil selgitas hageja, et nad lähtusid vananenud kinnistusregistri väljavõttest. Seega esitas hageja kostjale arveid korter 7 eest, mida ei eksisteeri. Kuna korterit 7 ei eksisteeri, siis ei saanud hageja nõuda selle eest makseid kostjalt. Kohus on aktsepteerinud ebaõigete andmetega arvet, mis ei saa olla maksedokumendiks. Hageja teatas istungil, et novembri ja detsembri 2010 arved tasus kostja 2011. märtsis. Kostja selgitas istungil, et nimetatud summat ta ei ole tasunud ja korter 7 eest ei ole ta üldse tasunud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja ei ole vastust apellatsioonkaebusele esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebuses kordab apellant väiteid, mida ta esitas maakohtus ja mille kohta on maakohtu otsuses juba seisukoht võetud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.
Hageja ei ole nõudnud hagis kostjalt tasumist 2010.a. novembri- ja detsembrikuu eest, väites, et need on tasutud. Seetõttu kostja väide, mille kohaselt ta ei ole nende kuude eest esitatud arveid tasunud, ei oma antud nõude lahendamisel tähtsust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.