L R hagi G O i vastu ühisvara jagamiseks ja G O i vastuhagi L R vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.07.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L R apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L R (isikukood XXXXXXX, elukoht XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme Kostja G O (isikukood XXXXXXX), nõustaja Meelis Tomson 12.12.2013
Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.07.2013 otsus osaliselt ühisvara koosseisu kindlaksmääramise, ühisvara jagamise tulemusena väljamõistatava hüvitise suuruse ja esemete jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus ja sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna alljärgnevalt:
2.Rahuldada hagi ja vastuhagi osaliselt ning jagada L R ja G O i ühisvara.
3.Jätta L R ainuomandisse Harjumaal XXXXXXX asuv kinnistu, registriosa nr 34788302, väärtusega 72 000 eurot, puupliit väärtusega 569 eurot, köögikapid väärtusega 200 eurot, soojaveeboiler (80 l) väärtusega 90 eurot, dušinurk väärtusega 90 eurot, elutoa sektsioonkapp väärtusega 25 eurot, televiisor väärtusega 150 eurot, dvd mängija väärtusega 25 eurot, kraanikauss koos kapiga väärtusega 58 eurot, 2 puidust öökapp väärtusega 50 eurot, diivanvoodi
väärtusega 288 eurot, 3-poolega puidust riidekapp väärtusega 160 eurot, kohvimasin väärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega 10 eurot, saiaröster väärtusega 10 eurot, saumikser väärtusega 10 eurot, tolmuimeja väärtusega 28,76 eurot, elektripliit Nordy ED-701 (katkine) väärtusega 30 eurot, keedupottide komplekt väärtusega 150 eurot, cd kassett raadio väärtusega 50 eurot, mahlaaurutaja väärtusega 70 eurot, triikraud väärtusega 15 eurot ja triikimislaud väärtusega 10 eurot, kuumaõhugrill väärtusega 150 eurot, elektripliit (1 plaat, laua) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmakk United RCD7354 väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot. Kokku vara väärtuses 74 343,76 eurot. Jätta G O i ainuomandisse elektripliit väärtusega 255 eurot, külmkapp väärtusega 350 eurot, õmblusmasin väärtusega 159 eurot, muruniiduk väärtusega 377 eurot, pesumasin väärtusega 300 eurot, peegelkapp väärtusega 128 eurot, arvutilaud väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 200 eurot, videomakk väärtusega 96 eurot ja palkaiamaja väärtusega 1000 eurot. Kokku vara väärtuses 3065 eurot. Välja mõista L R lt rahaline hüvitis 23 639,38 eurot G O i kasuks. Kohustada G O i andma nõusolek ühisomandis oleva kinnistu jagamiseks selliselt, et Harjumaal K linnas, XXXXX asuva kinnistu, registriosa nr 34788302 jääb L R ainuomandisse. Samuti kohustada G O i andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusraamatu registriosa nr 34788302 teise jakku kantud omanikukande, mille kohaselt on G O kinnistu ühisomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse L R . Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.30.08.2011 esitas L R (hageja) Harju Maakohtule hagi G O i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks, paludes jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta hageja ainuomandisse kinnistu asukohaga Harjumaa, K linn, XXXXX, registriosa nr 3478302, väärtusega
44 738,15 eurot ja palk-aiamaja, mis asub kinnistul asukohaga XXXXX, K linnas, väärtusega 640 eurot. Kostja ainuomandisse palus hageja jätta sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXXX,VIN-kood XXXXXXXXX, väärtusega 1000 eurot ja sõiduauto Audi registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXXXXX, väärtusega 500 eurot. AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856, laenujäägiga 2110,88 eurot, tulenevate kohustuste täitmise palus hageja jätta võrdselt poolte kanda. Samuti palus hageja jätta võrdselt poolte kanda AS-i SEB Pank ja kostja vahel 07.07.2010 sõlmitud laenulepingust nr 2010015254, laenujäägiga 68,58 eurot, tulenevate kohustuste täitmise. Ühtlasi palus hageja tuvastada, et laenukohustus, mis tuleneb SEB Panga ja kostja vahel 10.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024852, laenujäägiga 1840,632 eurot ja laenukohustus, mis tuleneb AS-i EMT ja kostja vahel 06.07.2010 sõlmitud järelmaksu lepingust nr 154220, laenujäägiga 536,73 eurot, on kostja laenukohustus.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja abielu sõlmitud 18.01.1991 ja lahutatud 13.07.2011. Poolte abielu kestel omandatud poolte ühisvaraks on kinnistu asukohaga Harjumaa, K linn, XXXXX, elamumaa 600 m2, registriosa nr 3478302, millele on seatud hüpoteegid AS-i SEB Pank kasuks kokku summas 143 500 krooni (9171,32 eurot). Kinnistu väärtuseks on 44 738,15 eurot. Kinnistul asuvad ehitised (elamu, kasvuhoone, majandushoone, värav-piire ja puurkaev) omandati hageja poolt vallasasjadena 16.04.1992 pärimise teel E R ilt. Hagiavalduse kohaselt on ehitise näol tegemist hageja lahusvaraga. Samuti omandas hageja 16.04.1992 pärimise teel E R ilt EVP hoiused, kokku 235 000 krooni väärtuses, millised olid nende omandamise hetkel kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt samuti hageja lahusvaraks. Nimetatud hageja lahusvaraks olevate erastamisväärtpaberite arvelt osteti hageja poolt ka eelviidatud ehitiste alune maa asukohaga XXXXX, K linn ning hageja kanti 29.07.2000 kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse. Poolte ühisvaraks on veel palk-aiamaja, mis asub kinnistul asukohaga XXXXX, K linnas, väärtusega 640 eurot, sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgigaXXXXX, VIN kood XXXXXXXXX, väärtusega 1000 eurot, sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga 765 ANE, VIN- kood WAUZZZ89ZJA312452, väärtusega 500 eurot, AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmituid laenulepingust nr L080024856, laenujäägiga 2110,88 eurot tulenevad kohustused ja AS-i SEB Pank ja kostja vahel 07.07.2010 sõlmitud laenulepingust nr 2010016254, laenujäägiga 68,58 eurot, tulenevad kohustused. Eelnimetatud laene on kasutatud ühise majapidamise korraldamiseks. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid, leides, et hageja on nõudnud ühisvara jagamist kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mille tulemusena kostja peaks ühisvarast sisuliselt ilma jääma.
4.Kostja vaidles vastu hageja nõudele menetluskulude kostja kanda jätmise osas, asudes seisukohale, et menetluskulude jagamisel tuleks lähtuda TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust ja seega tuleks kummagi poole menetluskulud jätta poolte endi kanda. Juhul kui hageja jätkuvalt keeldub mõistlikest kokkulepetest, eesmärgiga lahendada vaidlus kompromissi teel, siis tuleks kostja arvates jätta menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja leiab, et ühisvara jagamisel tuleks poolte ühiseks elukohaks olnud elumaja, mis asub kinnistul asukohaga Harjumaa, K linn, XXXXX registriosa nr 3478302 väärtusega 44 738,15 eurot jätta poolte kaasomandisse, kuna mõlemad pooled vajavad pärast ühisvara jagamist elukohta. Samuti palus kostja arvestada asjaolu, et hageja ei ole andnud oma mõistlikku panust ühisvara soetamiseks, kuivõrd hageja ei ole abielu ajal üle 7 aasta käinud tööl ning tööl käies oli hageja töötasu ebapiisav ühisvara
soetamiseks. Kostja märgib, et vastab tõele, et poolte ühiseks elukohaks olnud hoone omandas vallasasjana hageja, kuid poolte ühiste vahenditega ja osaliselt ka kostja lahusvara arvelt ehitati hoone selliseks, et pooled said seal elada. Kostja palus vastavalt enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 19 lg 2 p-le 1 kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest ja seetõttu mitte määrata hagejale PKS § 19 lg-s 4 sätestatud hüvitist.
6.Kostja selgitas, et AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust ja AS-i EMT ja kostja vahel 06.07.2010 sõlmitud järelmaksu lepingust tulenevad laenud on võetud ja kasutatud poolte ühistes huvides. Ühtlasi peab kostja mõistlikuks jagada korraga kogu ühisvara, st ka need esemed, mida hageja ühisvara nimekirjas loetlenud ei ole. Kostja märgib, et hagiavalduses märgitud sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXXXXX, VIN-kood XXXXXXX, väärtusega 500 eurot on lakanud olemast ja samuti oleks sõiduki väärtus olematu ega vastaks hageja poolt pakutud väärtusele.
7.Lisaks kinnistu asukohaga Harjumaa, K linn, XXXXX registriosa nr 3478302 jätmisele poolte kaasomandisse palus kostja jätta võrdselt poolte kanda hagiavalduse p-des 1.3, 1.4 ja 1.5 märgitud lepingutest tulenevad kohustused. Hageja ainuomandisse palus kostja jätta palk-aiamaja maksumusega 1000 eurot, puupliidi maksumusega 569 eurot, köögikapid maksumusega 447 eurot, soojaveeboileri (80 l) maksumusega 90 eurot, soojaveeboileri (10 l) maksumusega 70 eurot, dušinurga maksumusega 90 eurot, elutoa sektsioonkapi maksumusega 480 eurot, televiisori maksumusega 350 eurot, videomaki maksumusega 96 eurot, dvd mängija maksumusega 57 eurot, kraanikausi koos kapiga maksumusega 58 eurot ja 2 puidust öökappi maksumusega kokku 104 eurot. Kostja ainuomandisse palus kostja jätta sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXXX,VIN-kood XXXXXXXXX, maksumusega 350 eurot, elektripliidi maksumusega 255 eurot, külmkapi maksumusega 350 eurot, diivanvoodi maksumusega 288 eurot, õmblusmasina maksumusega 159 eurot, muruniiduki maksumusega 377 eurot, peasumasina maksumusega 300 eurot, 3poolega puidust riidekapi maksumusega 160 eurot, peeglikapi maksumusega 128 eurot, arvutilaua maksumusega 200 eurot ja voodi maksumusega 200 eurot. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ning vastuhagi nõue
8.02.04.2012 kostja esitatud vastuhagi jättis Harju Maakohus 18.06.2012 määrusega menetlusse võtmata, kuna kostja ei tasunud esitatud nõudelt määratud tähtajaks riigilõivu.
9.31.08.2012 esitas kostja Harju Maakohtule taas vastuhagi, mille kohus võttis 10.09.2012 määrusega menetlusse.
10.Esitatud vastuhagis palus kostja jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta hageja ja kostja kaasomandisse kinnistu asukohaga Harjumaa, K linn, XXXXX maksumusega 84 400 eurot ning jätta võrdselt poolte kanda AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856 tulenevad kohustused laenujäägiga 1430,18 eurot ja AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L0800024856 tulenevad kohustused laenujäägiga 1618, 69 eurot. Kostja ainuomandisse palus kostja jätta palk-aiamaja maksumusega 1000 eurot, puupliidi maksumusega 569 eurot, köögikapid maksumusega 447 eurot, soojaveeboileri (80 l) maksumusega 90 eurot, soojaveeboileri (10l) maksumusega 70 eurot, dušinurga maksumusega 90 eurot, elutoa sektsioonkapi maksumusega 480 eurot, televiisori maksumusega 350 eurot, videomaki maksumusega 96 eurot, DVD mängija maksumusega 57 eurot, kraanikausi koos kapiga maksumusega 58 eurot, 2 puidust öökappi kokku 104 eurot, kuumaõhugrilli maksumusega 150 eurot,
eurot ja sõiduauto Volkwagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXX, VIN-kood XXXXXXX, väärtusega 650 eurot. Menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Samuti palus kostja kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest ja seetõttu mitte määrata ühisvara jagamisel tekkiva pooltele jäävate esemete ja kohustuste väärtuse vahe tõttu kostjale rahalist hüvitist. Vastuväited vastuhagile
11.Hageja leidis, et kostja vastuhagi on ebaõigesti menetlusse võetud ja tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus on käesolevas menetluses juba andnud kostjale tähtaja tasuda vastuhagis riigilõiv ning nimetatud tähtaja jooksul kostja riigilõivu ei tasunud, mistõttu kohus jättis kostja vastuhagi menetlusse võtmata. Kuna vastuhagi on käesolevas menetluses juba jäetud kehtivalt ja õigesti menetlusse võtmata, siis ei ole hageja arvates mh menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas, et kohus on hiljem vastuhagi siiski menetlusse võtnud.
12.Käesoleval juhul tagaks mõlemale poolele õiglase osa XXXXX kinnistust XXXXX kinnistu jätmine hagejale ilma kostjale selle eest hüvitist maksmata. XXXXX, K linnas asuva elamu kaasomandisse jätmine ei ole põhjendatud. XXXXX elamu on ehitatud ühepere elamuna ja selles on elamispinda kokku vaid 79,8 m2. XXXXX üksikelamut ei saa olemasoleval kujul jagada reaalosadena kahepereelamuks ning antud piirkonnas ei ole aktsepteeritav väiksemate kruntide kui 600 m2 moodustamine ja kahepereelamute rajamine.
13.Hageja oli nõus, et tema ainuomandisse jääb puupliit väärtusega 569 eurot, köögikapid väärtusega 200 eurot, soojaveeboiler (80 l) väärtusega 90 eurot, dušinurk väärtusega 90 eurot, dvd mängija väärtusega 25 eurot, kraanikauss koos kapiga väärtusega 58 eurot, 2 puidust öökappi väärtusega 50 eurot, diivanvoodi väärtusega 288 eurot, 3poolega puidust riidekapp väärtusega 160 eurot, kohvimasin väärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega 10 eurot, saiaröster väärtusega 10 eurot, saumikser väärtusega 10 eurot, tolmuimeja väärtusega 28,76 eurot, elektripliit Nordy ED-701 (katkine) väärtusega 30 eurot, keedupottide komplekt väärtusega 150 eurot, cd raadio kassett väärtusega 50 eurot, mahlaaurutaja väärtusega 70 eurot, triikraud väärtusega 15 eurot ja triikimislaud väärtusega 10 eurot.
eurot, peeglikapp väärtusega 128 eurot, arvutilaud väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 200 eurot, kuumaõhugrill väärtusega 150 eurot, raadiokassettmakk United RCD7354 väärtusega 309 eurot, elektripliidi laud (1 plaat) väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot ja survepesur väärtusega 60 eurot. Hageja märgib, et kostja poolt märgitud soojaveeboilerit (10 l) ja tolmuimejat maksumusega 32,72 eurot ei eksisteeri seoses nende katkiminekuga. Kostja poolt nimetatud kullast kaelakett, kullast randmekett, kullast kõrvarõngad, kullast sõrmus ja kullast kaelaketi ripats on hagejale kingitud ja tegemist on hageja isiklike tarbeesemetega ja hageja vallasvaraga. Samuti taotles hageja, et palk-maja, mis asub kinnistul asukohaga XXXXX, K linnas, väärtusega 1000 eurot, jääks kostja ainuomandisse. Hageja oli nõus, et pooltele ei määrata hageja taotletud viisil ühisvara jagamisel rahalist hüvitist. Maakohtu otsus
15.Harju Maakohus rahuldas 12.07.2013 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja ainuomandisse jättis kohus Harjumaal K linnas, XXXXX asuva kinnistu, registriosa nr 34788302, väärtusega 84 400 eurot, puupliidi väärtusega 569,00 eurot, köögikapid väärtusega 200 eurot, soojaveeboileri (80 l) väärtusega 90 eurot, dušinurga väärtusega 90 eurot, elutoa sektsioonkapi väärtusega 25 eurot, televiisori väärtusega 150 eurot, dvd mängija väärtusega 25 eurot, kraanikausi koos kapiga väärtusega 58 eurot, 2 puidust öökappi väärtusega 50 eurot, diivanvoodi väärtusega 288 eurot, 3-poolega puidust riidekapi väärtusega 160 eurot, kohvimasina väärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega 10 eurot, saiarösteri väärtusega 10 eurot, saumikseri väärtusega 10 eurot, tolmuimeja väärtusega 28,76 eurot, elektripliidi Nordy ED-701 (katkine) väärtusega 30 eurot, keedupottide komplekti väärtusega 150 eurot, cd raadio kasseti väärtusega 50 eurot, mahlaaurutaja väärtusega 70 eurot, triikraua väärtusega 15 eurot ja triikimislaua väärtusega 10 eurot. Kohus kohustas kostjat andma asjaõiguslepingu jaoks vajaliku tahteavalduse, mille raames lepivad kostja ja hageja kokku selles, et Harjumaal, K linnas XXXXX asuv kinnisasi (registriosa nr 3478302) läheb hageja ainuomandisse. Samuti kohustas kohus kostjat andma nõusolekut, et kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr 3478302 teise jao omanikukanne, mille kohaselt kostja on kinnisasja kaasomanik, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kostja ainuomandisse jättis kohus elektripliidi väärtusega 255 eurot, külmkapi väärtusega 350 eurot, diivanvoodi väärtusega 288 eurot, õmblusmasina väärtusega 159 eurot, muruniiduki väärtusega 377 eurot, pesumasina väärtusega 300 eurot, peegelkapi väärtusega 128 eurot, arvutilaua väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 200 eurot, videomaki väärtusega 96 eurot, soojavee boileri (10 l) väärtusega 70 eurot, tolmuimeja väärtusega 32,72 eurot ja palk-aiamaja väärtusega 1000 eurot. AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856 tulenevate kohustuste täitmise ja AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856 tulenevad kohustused jättis kohus võrdselt poolte kanda. Laenukohustuse, mis tuleneb AS-i SEB Pank ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr L080024852 ja AS-i EMT ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu lepingust nr 154220 jättis kohus kostja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise enamsaadud ühisvara arvelt 39 620,04 eurot.
16.Kohus märkis, et kuna nii hagi kui vastuhagi nõue on poolte ühisvara jagamine, siis on hagi ja vastuhagi vahel vastastikune seos. Samuti välistab vastuhagi rahuldamine osaliselt põhihagi rahuldamise. Eeltoodust tulenevalt on kohus võtnud kostja teistkordselt kohtumenetluse ajal esitatud vastuhagi menetlusse ja vaatas selle läbi koos põhihagiga.
17.Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 18.01.1991 ja lahutatud 13.07.2011. 01.10.2010 jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb see seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkest, kui järgnevates sätetes ei ole nähtud teisiti. PKS § 211 järgi kohaldatakse abikaasade vahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 perekonnaseaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva seaduse § 37 alusel. Kohus viitas PKS § 210 lg-le 2 ja PKS § 35 p-le 3 ning leidis, et poolte abielu lahutamisest alates (13.07.2011) on PKS § 35 p-i 3 kohaselt lõppenud ka poolte varaühisuse varasuhe ning selle kuupäeva seisuga tuleb kindlaks määrata ka pooltele kuuluva ühisvara täpne koosseis. PKS § 210 lg-s 2 sätestatud erandist tulenevalt tuleb asja kuulumine ühisvara või lahusvara hulka otsustada asja omandamise ajal kehtinud perekonnaseaduse sätete järgi. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vana PKS § 19 lg 2 kohaselt sai kohus teatud juhtudel kõrvale kalduda osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kuid kehtivas perekonnaseaduses sellist võimalust enam ei ole. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse § 77 lg-s 2. Kohus saab jagada ühisvara ainult viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis. Nagu kaasomandi lõpetamisel, tuleb ka ühisomandi lõpetamisel arvestada ühisomanike huve võimalikult suures ulatuses ja ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem.
18.Kohus leidis, et kuna XXXXX elamu on olnud vallarvarana hageja lahusvaraks, ei ole elamut otstarbekas jagada poolte kaasomandisse, sest suur osa elamust peaks sel juhul jääma poolte ühiskasutusse. Arvestades, et elamispinda on elamul kokku vaid 79,8 m2 ja poolte omavaheline läbisaamine ei ole hea, pidas kohus põhjendatuks jätta kinnistu hageja ainuomandisse. Kuna kehtiv perekonnaseadus ei näe ette võimalust kalduda kõrvale osade võrdsusest kaasomandi lõpetamisel, tuleb pool kinnistu väärtusest hagejalt kostja kasuks välja mõista. Hageja nimetab kinnisasja väärtuseks 44 738,15 eurot, kostja 84 400 eurot. Kohtule esitatud OÜ Staaring Kinnisvarabüroo eksperthinnangu kohaselt on kinnistu XXXXX, K linn, Harjumaa turuväärtuseks 84 400 eurot. Kuna kinnistu jääb hageja ainuomandisse, tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis 42 200 eurot.
19.Vallasasjade jagamisel lähtus kohus poolte soovist. Kui üks pool ei soovi ühisvaraks olevat asja, jätab kohus selle teisele poolele. Hageja on kohtule teatanud, et soojaveeboiler (10) l ja tolmuimeja maksumusega 32,72 eurot on katkised ja neid ei saa jagada. Kostja sellega nõus ei ole, kuna nendel esemetel on veel garantiiaeg. Kohus jättis nimetatud esemed kostjale, kes saab need esemed soovi korral garantiiremonti viia. Kohus asus seisukohale, et kuna kullast kaelaketti, kullast randmeketti, kullast kõrvarõngaid, kullast sõrmust ja kullast kaelaketi ripatsit kannab meie kultuuris naine, siis ei saa abielu ajal naisele ostetud ja tema poolt kantavaid ehteid lugeda jagatava ühisvara hulka. Hagejale kuuluvad ehted on seega tema lahusvaraks ja nende väärtust ei pea rahaliselt teisele poolele hüvitama. Kuna survepesurit ei ole ei hageja ega kostja valduses, jättis kohus survepesuri jagatavate asjade nimekirjast välja. Kuna sõiduauto Audi 80, registreerimismärgiga XXXXXX on lammutatud, jättis kohus ka lammutatud auto jagatavate asjade nimekirjast välja. Kuna poolte ühiseks elukohaks kuni 2011. aasta veebruarini olnud kinnisasja jättis kohus hageja ainuomandisse, jättis kohus palkmaja kostja ainuomandisse. Hagejale jättis kohus vallasasju summas 1974,76 eurot ja kostjale summas 2580 eurot.
20.Kohus märkis, et enamsaadud ühisvara arvelt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 39 620,04 eurot. Viidates PKS §-le 38 leidis kohus, et laenu tagasimaksmise kohustus kuulub poolte ühisvara hulka ja jättis abielu jooksul perekonna huvides võetud
kohustused mõlema poole kanda. AS-i EMT ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus on kostja lahuskohustus, mille kostja on ka omaks võtnud.
21.TsMS § 164 lg-le 1 tuginedes pidas kohus õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, kuna ühisvara jagamine ja kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Apellatsioonkaebus
22.15.08.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 12.07.2013 otsuse osas, millega kohus mõistis hagejalt välja hüvitise kostja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt 39 620,04 eurot, osas, millega kohus on jätnud diivanvoodi väärtusega 288 eurot üheaegselt nii hageja kui kostja ainuomandisse, osas, millega kohus on jätnud kostja ainuomandisse soojavee boileri (10 l) väärtusega 70 eurot ja tolmuimeja väärtusega 32,72 eurot, osas, millega kohus on jätnud poolte vahel jagamata kuumaõhugrilli väärtusega 150 eurot, elektripliidi (1 plaat) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmaki United XXXXX väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXX, VIN-kood: XXXXXXXXX, väärtusega 1000 eurot ja osas, millega kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda.
23.Vaidlustatud osas palub hageja teha uue otsuse, millega jätta hagejalt kostja kasuks hüvitis välja mõistmata, jätta diivanvoodi väärtusega 288 eurot hageja ainuomandusse, jätta soojaveeboiler (10 l) väärtusega 70 eurot ja tolmuimeja väärtusega 32,72 eurot poolte vahel jagamata, kuna neid esemeid ei ole ei kostja ega hageja valduses ning jätta kostja ainuomandisse kuumaõhugrill väärtusega 150 eurot, elektripliit (1 plaat, laua) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmakk United RCD7354 väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot ja sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXX, VIN-kood: XXXXXXXXX, väärtusega 1000 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kui ringkonnakohtul ei ole võimalik menetlusõiguse normide rikkumisi ise kõrvaldada, siis palub hageja alternatiivselt tühistatud osas asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Samuti palub hageja tunnistada perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel.
24.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Õigeks ei saa pidada kohtu seisukohta, et kehtiv perekonnaseadus ei näe ette võimalust kalduda kõrvale osade võrdsusest kaasomandi lõpetamisel ning et käesoleval juhul ei saa ühisvara jagamisel arvestada faktilise asjaoluga, et poolte ühisvaraks olev kinnistu asukohaga XXXXX Ks on omandatud täielikult hageja lahusvara arvelt. Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 p-i 3 kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-114-04 rõhutanud, et abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseks saab PKS § 19 lg 2 p 3 järgi olla asjaolu, et üks abikaasa tasus kinnistu eest enne abiellumist ja ta oli kinnistul asuva ehitise omanik. Ka 03.10.2007 lahendis nr 3-2-1-77-07 on Riigikohus rõhutanud, et juhul kui ühe abikaasa lahusvaraks olnud elamu muutus abielu ajal maa erastamise tõttu kinnisasja oluliseks osaks, tuleb ühisvara jagamisel PKS § 19 lg 2 p 3 alusel kalduda abikaasade osade võrdsusest kõrvale ulatuses, mis tagab lahusvara kaotanud abikaasale õiglase osa ühisvarast. Kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei too kehtiva perekonnaseaduse vastuvõtmine kaasa tagajärgi, mida varasemalt kehtinud perekonnaseadusel ei ole, seega ei ole seadusandja tahteks olnud see, et kehtiva perekonnaseaduse alusel ühisvara jagamisel
ei saaks osade võrdusest kõrvale kalduda juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Hageja tugineb kehtiva PKS § 27 lg 2 p-le 3 ja § 34 lg-le 2.
25.Hageja leiab, et arvestades viidatud Riigikohtu lahendeid, varasemalt kehtinud PKS § 19 lg 2 p-i 3, kehtiva PKS § 27 lg 2 p-i 3 ja § 34 lg-t 2 ning faktilist asjaolu, et kinnistul XXXXX Ks asuvad ehitised olid hageja lahusvaraks ja kinnistu XXXXX Ks asuvate ehitiste alune maa osteti samuti hageja lahusvara arvelt, tuleb selle kinnistu osas kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest selliselt, et kinnistu jäämisel hagejale ei tasuta selle eest rahalist hüvitist kostjale, sest vaid sel juhul tagatakse pooltele õiglane osa ühisvaraks olevast kinnistust XXXXX Ks, mille omandamisse ei ole kostja panustanud. XXXXX kinnistu on muutnud Riigikohtu lahendi 3-2-1-14-04 kohaselt poolte ühisvaraks ainuüksi põhjusel, et kinnistamine on toimunud abielu jooksul. Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-23-09 ja nr 3-2-1-39-09 on Riigikohus rõhutanud põhimõtet, mille kohaselt korteriomandi seadmisel saab selle omanikuks isik, kes oli korteri kui vallasasja omanik. Arvestades asjaolu, et XXXXX Ks asuvad ehitised kuulusid hageja lahusvara hulka ning asjaolu, et XXXXX kinnistu alune maa osteti samuti hageja lahusvara arvelt, tuleks Riigikohtu eelviidatud lahendite ja kehtiva PKS § 27 lg 2 p 3 kohaselt XXXXX kinnistu lugeda hageja lahusvaraks, millise vara hagejale jäämisel ei peaks hageja kostjale hüvitist tasuma. Ühtlasi ei saa hageja hinnangul pidada õiglaseks ja lubatavaks olukorda, kus ühisvara jagamisel ühele poolele hüvitise määramisel ei saaks üldse arvestada asjaolu, et ühisvara on täielikult omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt.
26.Riigikohus on korduvalt rõhutanud (vt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-15-06 p 15), et ühisvara jagamisel omandist ilmajäävale abikaasale õiglase hüvitise määramiseks tuleb omandi väärtus määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Arvestades asjaolu, et kostja poolt esitatud hindamisakt kinnistu XXXXX Ks kohta on koostatud 2 aastat tagasi (2011 septembris), on hageja tellinud kinnistu osas uue hindamise. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ 14.08.2013 eksperthinnangu kohaselt (vt apellatsioonkaebuse lisa nr 1) on kinnistu XXXXX Ks käesoleva hetke turuväärtuseks 72 000 eurot. Hageja taotleb TsMS § 652 lg 3 p-i 2 alusel, et kinnistu XXXXX Ks väärtus määrataks kindlaks kostjale õiglase hüvitise määramiseks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga, lugedes kinnistu käesoleva hetke turuväärtuseks 72 000 eurot. Arvestades kinnistu käesoleva hetke turuväärtust on hagejalt ebaõigesti välja mõistetud hüvitis kostja kasuks summas 42 400 eurot. Abikaasade osade võrdsusest lähtuvalt saab kinnistu väärtust arvestades kostjale väljamõistetava hüvitise suuruseks olla maksimaalselt 36 000 eurot. Hageja hinnangul tuleks aga käesoleval juhul osade võrdsusest kõrvale kalduda ja rahalise hüvitise suurus kostjale peaks olema 0 eurot.
27.Kohus on ebaõigesti jätnud diivanvoodi väärtusega 288 eurot üheaegselt nii hageja kui kostja ainuomandisse. Hageja taotleb diivanvoodi jätmist endale. Samuti on kohus ebaõigesti jätnud kostja ainuomandisse soojaveeboileri (10 l) väärtusega 70 eurot ja tolmuimeja väärtusega 32,72 eurot, milliseid esemeid tegelikkuses ei eksisteeri ja milliseid ei ole kostja ega hageja valduses ning milliseid ei saa sel põhjusel ka poolte vahel jagada. Kohus on ebaõigesti väitnud, nagu oleks hageja selgitanud vaid seda, et need esemed on katkised. Hageja on selgitanud, et eelviidatud esemed on seoses katkiminekuga tema poolt ära visatud ning neid ei ole hageja valduses (vt näit hageja 01.10.2012 menetlusdokumendi p 2.12.). Samuti on kohus asunud ebaõigele seisukohale, nagu oleks nimetatud esemetel veel garantiiaeg. Esiteks on kostja vaid soojaveeboileri osas väitnud, et sellel on kehtiv garantii (vt kostja 28.11.2011 menetlusdokumendi lk 6, esimene lõik), tolmuimeja osas ei ole kostja sellist väidet esitanud. Teiseks on kostja esitatud soojaveeboileri garantiitalongist nähtuvalt
garantiiperiood seisuga 13.08.2010 lõppenud, boileri katkiminek on toimunud aga pärast garantiiperioodi lõppu 2011. aasta märtsis (vt hageja selgitusi hageja 14.12.1011 menetlusdokumendi p 2.8).
28.Kohus on otsuses jätnud tähelepanuta, et poolte ühisvara hulka kuulub lisaks sõiduautole Audi 80 ka Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXX, VIN-kood: XXXXXXXXX, väärtusega 1000 eurot, mille jagamist hageja on taotlenud. Kuna nimetatud sõiduk on kostja valduses, taotleb hageja sõiduki jätmist kostja ainuomandisse. Kohus on ekslikult jätnud jagamata kostja poolt vastuhagis taotletud kuumaõhugrilli väärtusega 150 eurot, elektripliidi (1 plaat) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmaki United RCD7354 väärtusega 30 eurot ja cd raadio väärtusega 30 eurot. Eelnimetatud vara jagamata jätmisel on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-t 5. Hageja taotleb nimetatud vara jätmist kostja ainuomandisse. Hageja poolt taotletu põhjal jääks kostjale vallasvara kokku väärtusega 4305 eurot ja hagejale vallasvara kokku väärtusega 2103,76 eurot, seega kujuneks vallasvara osas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava hüvitise suuruseks 1100,62 eurot (4305+2103,76=6408,76/2=3204,38-4305). Hageja taotleb eelviidatud hüvitise summa arvesse võtmist kostjale õiglase hüvitise määramisel. Samas kuna hageja hinnangul XXXXX kinnistu jäämise eest hagejale ei peaks hagejalt kostja kasuks hüvitist välja mõistma, siis tuleb poolte ühisvara jagamisel jätta hagejalt kostja kasuks hüvitis välja mõistmata. Juhul kui kohus jätab XXXXX kinnistu osas hagejalt kostja kasuks hüvitise välja mõistmata, siis ei taotle ka hageja vallasvara osas kostjalt hüvitise väljamõistmist.
29.Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, jättes käsitlemata ja põhjendamata, kas käesoleval juhul saab XXXXX kinnistu jäämisel hagejale hagejalt mh PKS § 34 lg-t 2 arvestades kostja kasuks hüvitise välja mõista, olukorras, kus kinnistu on omandatud täielikult hageja lahusvara arvelt. Hageja hinnangul ei eelda PKS § 34 lg 2 kohaldamine ühisvara jagamisel eraldi nõude esitamist, vaid piisab sellest, kui hageja on hagi alusena tuginenud asjaoludele, mis võimaldavad nimetatud sätte kohaldamist, mida hageja on käesolevas asjas maakohtus ka teinud. Juhul kui kohtu hinnangul tuleb PKS § 34 lg 2 kohaldamiseks esitada eraldi nõue, siis on kohus rikkunud kohtu selgitamiskohustust, kuna kohus ei ole hagejale sellise nõude esitamise vajadust selgitanud. Samuti on kohtu otsus hagejale üllatuslik osas, milles kohus on leidnud, et käesoleval juhul ei ole ühisvara omandamine ühe abikaasa lahusvara arvelt aluseks sellele, et kalduda kõrvale osade võrdusest ja arvestada seda teisele poole hüvitise suuruse määramisel.
30.Tuginedes VÕS § 197 lg-tele 1 ja 2, §-le 198, Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-50-04 ja nr 3-2-1-111-06 ja kehtiva PKS § 34 lg-le 2 märgib hageja, et ta on kasutanud oma lahusvara (ehitised asukohaga XXXXX, Ks ja erastamisväärtpaberid XXXXX Ks asuva ehitiste aluse maa ostmiseks) ühisvara huvides ning loeb tema poolt kasutatud lahusvara väärtuse võrdseks kinnistu väärtusega 72 000 eurot, esitades selles osas tasaarvestuse avalduse, millega tasaarveldab oma PKS § 34 lg 2 kohase nõude XXXXX kinnistu omandamiseks kasutatud hageja lahusvara väärtuse hüvitamiseks kostja hüvitise nõudega. Kuna kinnistu XXXXX Ks jääb ühisvara jagamisel hagejale, ei ole eelnevast tulenevalt kostja õigustatud saama selle eest hagejalt rahalist hüvitist. Tasaarvestuse avaldust ei olnud hagejal võimalik varasemas kohtumenetluses esitada maakohtu poolse menetlusnormi rikkumise tõttu (vt apellatsioonkaebuse p-d 3.2.1 ja 3.2.2).
31.Juhul kui ringkonnakohus asub seisukohale, et kehtiva PKS § 37 lg 3 ei võimalda ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdusest ega arvestada ühele poolele hüvitise suuruse määramisel asjaolu, et ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara
arvelt, siis taotleb hageja PKS § 37 lg 3 tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei võimalda ühisvara jagamisel kõrvale kalduda osade võrdsusest juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Hageja märgib, et kehtiva perekonnaseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei too kehtiva perekonnaseaduse vastuvõtmine kaasa tagajärgi, mida varasemalt kehtinud perekonnaseadusel ei ole ning seega ei ole seadusandja tahteks olnud see, et kehtiva perekonnaseaduse alusel ühisvara jagamisel ei saaks osade võrdsusest kõrvale kalduda (nagu see oli varasema PKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt) juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Seadusandja selline tahe nähtub üheselt ka kehtiva PKS § 27 lg 2 p-st 3 ja § 34 lg-st 2. Ka Riigikohtu ühese ja kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb ühisvara jagamisel osade võrdusest kõrvale kalduda juhul kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvelt. Hageja viitab ka Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 32. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse eksliku kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Samuti ei kontrolli ringkonnakohus TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale ei ole apellatsioonkaebust esitatud.
35.Maakohus on õigesti leidnud, et ühisvara tuleb jagada kehtivas seaduses sätestatud alustel ja korras. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete alusel. AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kokkuleppe puudumisel ja kaasomandi lõpetamisel kohtus tähendab see materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamist (vt RKTK 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20 ja 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12).
36.Paika peab samuti maakohtu seisukoht, et ühisvara jagamisel ei saa kehtiva seaduse järgi kalduda kõrvale ühisvara osade võrdsusest. Osade võrdsus jagatavas asjas ei tähenda aga, et ühisvara jagamise tulemusena asja jäämisel ühele abikaasadest ei saaks hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada asjaolusid, mis olid aluseks ühisvara soetamisel. Seetõttu on maakohus kinnistu jätmisel hagejale ja kostja kasuks rahalise hüvitise väljamõistmisel jätnud ekslikult arvestamata vaidluse all mitteolevad asjaolud, mille kohaselt kuulus nii kinnistul asunud hoone kui kinnistu omandamisel kasutatud erastamisväärtpaberid hagejale. See tähendab, et hageja panus ühisvaraks saanud kinnistu soetamisse oli suurem ja seda tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetava hüvitise suuruse üle otsustamisel arvesse võtta. Hageja panuse hindamise kõrval tuleb arvestada ka kostja panust. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on
panustanud kinnistu ja sellel asuva hoone korrastamisse ja seega selle väärtuse tõstmisel nii töiselt kui rahaliselt olulisel määral osalenud. Mõlema poole panust silmas pidades peab kolleegium kaalukamaks hageja panust, mille läbi on kinnistu soetamine saanud võimalikuks ja samuti seda, et hageja vallasvaraks olnud hoone moodustab kinnistu väärtusest kaalukama osa. Seetõttu peab kolleegium õiglaseks mõista hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis, mis vastab ühele kolmandikule kinnistu väärtusest. Kuna hüvitise suuruse määramisel peab arvestama ajaliselt võimalikult lähedase omandiväärtusega, peab kolleegium õigeks lähtuda kinnistu väärtuse üle otsustamisel hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud hindamisaktis märgitud kinnistu hinnast 72 000 eurot. Kostja kasuks hagejalt väljamõistetava hüvitise suuruseks kinnistu omandi kaotuse hüvitamise eest on seega 24 000 eurot.
37.Vallasvara osas on õige kaebuse väide, et maakohus on jätnud diivanvoodi väärtusega 288 eurot ekslikult nii hageja kui kostja omandisse. Kuna diivanvoodi on hageja valduses ja hageja on taotlenud selle jätmist temale ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud, peab kolleegium õigeks jätta diivanvoodi hagejale.
38.Kolleegium nõustub kaebusega ka selles, et jagada ei saa asju, mida enam ei eksisteeri. Nii ei ole võimalik jagada soojaveeboilerit väärtusega 70 eurot ega tolmuimejat väärtusega 32,72 eurot. Nimetatud asjad on hageja väitel purunenud ja ära visatud. Kostja ei oska vastupidist kinnitada. Samuti ei saa jagada sõiduautot Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXXXX, VIN-kood: XXXXXXXXX, väärtusega 1 000 eurot, kuna ringkonnakohtule esitatud tõendi kohaselt on see sõiduk viidud kostja poolt lammutusse.
39.Kaebaja ettepanekut jätta kostjale maakohtu poolt jagamata jäetud vara, milleks on kuumaõhugrill väärtusega 150 eurot, elektripliit (1 plaat, laua) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmakk United RCD7354 väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot, ei pea kolleegium põhjendatuks. Kostja on nimetatud asjade tema jätmisele ringkonnakohtu istungil vastu vaielnud ja leidnud, et kuna need esemed on jäänud pärast lahku kolimist hageja kasutusse, peaksid need jääma hagejale. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
40.Eeltoodu põhjal peab kolleegium õigeks jätta hageja ainuomandisse Harjumaal K linnas, XXXXX asuva kinnistu, registriosa nr 34788302, väärtusega 72 000 eurot, puupliidi väärtusega 569 eurot, köögikapid väärtusega 200 eurot, soojaveeboileri (80 l) väärtusega 90 eurot, dušinurga väärtusega 90 eurot, elutoa sektsioonkapi väärtusega 25 eurot, televiisori väärtusega 150 eurot, dvd mängija väärtusega 25 eurot, kraanikausi koos kapiga väärtusega 58 eurot, 2 puidust öökappi väärtusega 50 eurot, diivanvoodi väärtusega 288 eurot, 3-poolega puidust riidekapi väärtusega 160 eurot, kohvimasina väärtusega 15 eurot, veekeetja väärtusega 10 eurot, saiarösteri väärtusega 10 eurot, saumikseri väärtusega 10 eurot, tolmuimeja väärtusega 28,76 eurot, elektripliidi Nordy ED-701 (katkine) väärtusega 30 eurot, keedupottide komplekti väärtusega 150 eurot, cd raadio kasseti väärtusega 50 eurot, mahlaaurutaja väärtusega 70 eurot, triikraua väärtusega 15 eurot ja triikimislaua väärtusega 10 eurot, kuumaõhugrill väärtusega 150 eurot, elektripliit (1 plaat, laua) väärtusega 30 eurot, raadiokassettmakk United RCD7354 väärtusega 30 eurot, cd raadio väärtusega 30 eurot. Kokku vara väärtuses 74 343,76 eurot.
41.Kostja ainuomandisse tuleb jätta elektripliit väärtusega 255 eurot, külmkapp väärtusega 350 eurot, õmblusmasin väärtusega 159 eurot, muruniiduk väärtusega 377 eurot, pesumasin väärtusega 300 eurot, peegelkapp väärtusega 128 eurot, arvutilaud väärtusega 200 eurot, voodi väärtusega 200 eurot, videomakk väärtusega 96 eurot ja palkaiamaja väärtusega 1000 eurot. Kokku vara väärtuses 3065 eurot.
42.Ühisvara jagamise tulemusena poolte ainuomandisse jääva vara väärtuse ebavõrdsuse tõttu tuleb kinnistu jäämisel hagejale mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse hüvitamiseks summas 24 000 eurot. Kuna kostja on saanud vallasvara suuremas väärtuses kui hageja, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja hüvitis 360,62 eurot. Vastastikuste hüvitiste tasaarvestamise tulemusena tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis 23 639,38 eurot.
43.Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, mis puudutab AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856 tulenevate kohustuste täitmist ja AS-i SEB Pank ja kostja vahel 10.07.2008 sõlmitud laenulepingust nr L080024856 tulenevaid kohustusi. Need on jäetud õigesti võrdselt poolte kanda. Samuti ei ole vaidlustatud otsust osas, millega kohus jättis laenukohustuse, mis tuleneb AS-i SEB Pank ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust nr L080024852 ja AS-i EMT ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu lepingust nr 154220 kostja kanda.
44.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata samuti osas, millega kohus asendas kostja tahteavaldused asjaõiguslepingu sõlmimiseks, mille alusel jääb Harjumaal, K linnas XXXXX asuv kinnisasi (registriosa nr 3478302) hageja ainuomandisse ning samuti kostja tahteavalduse kinnistusraamatu registriosa nr 3478302 teise jao omanikukande muutmiseks, millega kustutatakse kostja kinnisasja ühisomanikuna ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus on TsMS § 442 lg 5, AÕS § 641 ja KRS § 341 alusel õigesti leidnud, et tahteavalduseks, mille kostja peaks andma selleks, et hageja saaks kinnistu ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud kostja tahteavaldused on võimalik TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kohtuotsusega asendada.
45.Menetluskulud jaotamisel on maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti juhindunud TsMS § 164 lg-st 1 ja jätnud põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium nõustub, et ühisvara jagamise tulemusena ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides ja seetõttu tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.