Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.12.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-23210
Tsiviilasi
AS-i Kommest Auto (pankrotis) pankrotihalduri hagi AS-i DNB Pank (endine AS DnB Nord Liising) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
173 455 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.05.2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i Kommest Auto (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.12.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Kommest Auto (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp, lepinguline esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee Kostja AS DNB Pank (registrikood 11315936), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Martti Peetsalu
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 23.05.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS-i Kommest Auto (pankrotis) pankrotihalduri kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud
1.AS Kommest Auto (pankrotis) pankrotihaldur Martin Krupp esitas 18.05.2011 hagi Harju Maakohtusse AS-i DnB NORD Liising (nüüd AS DNB Pank) vastu kahju 173 455 euro hüvitamiseks.
2.Hageja ja OÜ PP Int Grupp sõlmisid 03.12.2007 müügilepingu 12 kasutatud sõiduki Peugeot müümiseks. OÜ PP Int Grupp kohustus tasuma sõidukite eest hagejale hiljemalt 15.12.2007. Kuivõrd OÜ PP Int Grupp arvet tähtajaks ei tasunud, siis esitas hageja 16.12.2007 OÜ-le PP Int Grupp väljastatud arve tühistamiseks kreeditarve ja palus AS Sankotrans laos paiknevad hageja sõidukid tagastada. Kui hageja võttis ühendust AS-iga Sankotrans, et leppida kokku sõidukite laost äraviimise aeg, teatas viimane, et annab sõidukid laost välja üksnes AS-i DnB NORD Liising nõusolekul. Kostja teatas 02.04.2008, et sõidukid kuuluvad kostjale vastavalt OÜ-ga PP Int Grupp (pankrotis) 05.12.2007 ja 06.12.2007 sõlmitud müügilepingutele nr 42615, 42864, 42877, 42880, 42903, 42628, 42916, 42673, 42657, 42945, 42932, 42660 ja 42644. Kostja teatas hagejale 21.05.2008, et ta ei pea võimalikuks sõidukeid hagejale üle anda.
3.Kostja võõrandas 12 hageja sõidukit hageja nõusolekuta, kuid ei ole selle eest hagejale hüvitist maksnud. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Vaidlusaluste sõidukite valdus on üle läinud kostjale ja kostja on sõidukid heauskselt omandanud. Kostja sai sõidukite omanikuks ka seetõttu, et need võõrandati talle OÜ PP Int Grupp poolt võlgniku nõusolekul, mistõttu võlgniku omandireservatsioon sõidukitele kustus. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohus jättis 23.05.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli teadlik sellest, et OÜ PP Int Grupp ei võinud enne võlgnikule nimetatud sõidukite eest tasumist sõidukeid müüja omandireservatsiooni tõttu müüa ja kas sõidukite müük OÜ PP Int Grupp poolt kostjale toimus võlgniku teadmisel. Hageja leidis, et OÜ-le PP Int Grupp vaidlusaluse 12 sõidukite suhtes omandiõigus üle ei läinud, kuna OÜ PP Int Grupp jättis ettenähtud tähtajaks 15.12.2007 sõidukite eest tasumata ja seetõttu jäi OÜ-le PP Int Grupp sõidukite omandiõiguse üleminekuks vajalik üleandmisakt vormistamata, seega müüs OÜ PP Int Grupp kostjale võlgnikule kuuluvad sõidukid, millest kostja pidi olema teadlik, olles seega pahauskne omandaja. Kostja leidis, et isegi kui OÜ PP Int Grupp ei olnud õigustatud sõidukeid kostjale müüma, on ta ikkagi omandanud vaidlusalused sõidukid heauskselt, kuna ta omandas sõidukid OÜ-lt PP Int Grupp enne seda, kui
viimane pidi sõidukite eest võlgnikule tasuma ning seetõttu ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ PP Int Grupp ei täida oma kohustusi võlgniku ees. Juhul kui sõidukite müük võlgnikult OÜ-le PP Int Grupp pidi toimuma tingimusliku müügilepingu alusel, kus omand läheb ostjale üle müügihinna tasumise edasilükkava tingimusega, siis on võlgniku omandireservatsioon sõidukitele kustunud, kuivõrd OÜ PP Int Grupp võõrandas vaidlusalused sõidukid kostjale võlgniku enda nõusolekul.
7.Hageja tugines oma väidetes selle kohta, et sõidukite omandiõiguse üleandmiseks OÜ-le PP Int Grupp pidid võlgnik ja OÜ PP Int Grupp allkirjastama üleandmisakti ja kuni üleandmisaktiga sõidukite omandamiseni kohustus OÜ PP Int Grupp tagama AS Sankotrans laos paiknevate võlgniku sõidukite säilimise, 13.04.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas 08730000268. Nimetatud määrusest nähtuvalt oli PP Int Grupp ja Kommest Autokeskused vahel sõlmitud 30.08.2007 raamleping, mille alusel tegutseti. Lepingu p 7.3. kohaselt sõidukite omandiõigus läheb üle sõidukite eest täielikul tasumisel ning p 7.4. alusel ei tohi kuni omandiõiguse üleminekuni sõidukeid müüa, liisida, anda kasutada, pantida või koormata või muul viisil loovutada kolmandale osapoolele.
8.Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on käsitletud kahte tehingut, mille puhul OÜ PP Int Grupp võttis väidetavalt hoiule Kommest ettevõtetele kuuluvaid sõidukeid ja võõrandas need kostjale. Esimene tehingu objektiks olid 43 sõidukit, mis saadeti AS Sankotrans lattu 2007.a novembris, teine puudutab 12 vaidlusalust sõidukit, mis saadeti Kommest Auto AS ja OÜ Kommest Autokeskused poolt AS Sankotrans lattu 2007.a detsembri alguses. Määrusest nähtuvalt 43 sõiduki partii puhul ilmnes osa sõidukite topeltfinantseerimine kostja poolt, mistõttu osa sõidukeid pidi OÜ PP Int Grupp kostjalt tagasi ostma. Topeltfinantseeritud sõidukite väljavahetamist analoogsete sõidukite vastu organiseeris hageja töötaja M T ja sellest oli vastavalt 28.11. - 31.12.2007 e-kirjavahetusele teadlik ka Kommest Auto AS seaduslik esindaja T R . Määruses on analüüsides PP Int juhatuse liikme Urmas Põllu ütlusi ja e-kirjavahetust menetlejaga, Dnb esindaja A U i ütlusi ja e-kirja ning lisasid, AS Sankotrans vastust ja selle lisasid päringule sõidukite kohta, Kommesti töötaja M T ja T R i ütlusi asutud seisukohale, et osapoolte vahel oli välja kujunenud pikaajaline praktika, kus sõidukite ost-müük teostati enne, tasumine toimus hiljem ja tüüptingimustest kinni ei peetud, kuna koostöö oli väga pikaajaline ja oli kindel väljakujunenud praktika. Kriminaalmenetluses kogutud tõenditele tuginedes saab järeldada, et T R oli teadlik, et sõidukid 12+43 on võõrandatud PP Int poolt DnB-le, mida näitab kasvõi asjaolu, et ajavahemikul 28.11. 31.12.2007 suhtles 43 sõiduki partiis olnud topeltfinantseeritud sõidukite osas DnB-ga T R isiklikult ning et 24.01.2008 organiseeris AS Kommest Auto töötaja M T AS-iga DnB Nord Liising sõidukite vahetust AS Sankotrans laos, seega T R pidi olema teadlik, et sõidukid olid DnB valduses ja eelpool nimetatud hoiulepingu, raam (tüüp)lepingu tingimustest kinni ei peeta, samuti kinnitavad kõik tunnistajad, et ilma T R i teadmata ei toimunud mingeid tehinguid. Seega võib kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel teha järelduse, et kuigi võlgniku ja OÜ PP Int Grupp vaheline raamkokkulepe nägi ette sõidukite müügi puhul müüja omandireservatsiooni (VÕS § 233), siis praktikas pooled sellest kinni ei pidanud ja OÜ PP Int Grupp võis võlgniku teadmisel võõrandada sõidukeid ka enne kui ta oli nende eest võlgnikule tasunud.
9.Hageja leidis, et tulenevalt Kommest Auto AS juhatuse liikme T R i ja kostja esindaja A U i e-kirja vahetusest 14.-16.11.2007 pidi ka kostjale olema teada, et OÜ-l PP Int Grupp ei olnud õigust sõidukite omandiõigust kostjale üle anda enne seda kui võlgnik on müünud sõidukid OÜ-le PP Int Grupp.
10.Kohus leidis, et nimetatud kirjavahetusest nähtuvalt Kommest Auto AS juhatuse liige T R tegelikult aktsepteeris, et võlgniku poolt AS Sankotrans lattu saadetud sõidukid müüakse OÜ PP Int Grupp poolt edasi kostjale ja kostja tasub PP Int-le sõidukite eest pärast seda kui sõidukite omand oli vormistatud kostja nimele ja seda on kinnitanud nii
laopidaja Sankotrans kui PP Int Grupp. Isegi juhul, kui võlgnikul oli sõidukite suhtes müüja omandireservatsioon (VÕS § 233), oli see kustunud, kuna OÜ PP Int Grupp võõrandas sõidukid kostjale edasi võlgniku enda nõusolekul. Kohus leidis, et vastuolulised onT R i poolt kriminaalasjas antud ütlused selle kohta, et PP Int Grupp OÜ-ga oli praktika, et viimane maksab alati kauba eest ette ja siis kui raha on olemas, siis läks kaup, aga samuti kohtuistungil antud ütlused selle kohta, et Sankotransi lattu viidud 12 sõiduki osas pidi tehing toimuma sama skeemi järgi, et sõlmitakse ostumüügileping PP Int Grupiga, omand läheb lepingust tulenevalt üle peale rahade laekumist Kommest Autole. Loogiline on eeldada, et kui 14.11-16.11.2007 ekirjavahetusega kokkulepitud skeemi kohaselt oleks OÜ PP Int Grupp pidanud tasuma sõidukite eest võlgnikule juba enne seda, kui kostja pidi OÜ-le PP Int Grupp tasuma, oleks pidanud T.R kostjat kui tehingu finantseerijat sellest teavitama, sest vastasel korral ei oleks OÜ PP Int Grupp poolt sõidukite eest kohesel mittetasumisel tehing saanud üldse toimuda. Tegelikult, nagu nähtub kohtuistungil antud T.Ri ütlusest, ei olnud ta vastu, et OÜ PP Int Grupp võõrandab sõidukid kostjale, kuid soovis, et raha tasutakse kostja poolt otse võlgnikule, kuid kostja olevat sellest keeldunud. Kohus järeldas, et vaatamata sellele, kas raha kostjale müüdud sõidukite eest pidi laekuma võlgnikule OÜ PP Int Grupp kaudu või otse kostjalt, oli T.R teadlik sellest, et 12 sõidukiga seonduva tehingu finantseerijaks ja lõppostjaks oli kostja, kes pidi tasuma alles siis, kui sõidukite omand oli kostja nimele vormistatud, mis aga eeldab sõidukite omandi üleandmist võlgnikult OÜ-le PP Int Grupp ja viimaselt omakorda kostjale. Et T.Ri, PP Int Grupp juhatuse liikme U. Põllu ja kostja esindaja A U i vahel olid kõik 12 sõiduki müügitehinguga seonduvad küsimused kooskõlastatud nähtub ka U. Põllu, A. Uusi ja võlgniku töötajate M T ning T S i ütlusest kriminaalasjas, aga samuti A. Uusi kohtuistungil antud ütlustest. Asjas ei olnud vaidlust, et kostja sõlmis OÜ-ga PP Int Grupp sõidukite osas ostu-müügitehingud varem kui OÜ PP Int Grupp oli kohustatud sõidukite eest hagejale tasuma, seega on usutav kostja vastuväide, et ta ei teadnud ega pidanud teadma, et OÜ PP Int Grupp jätab sõidukite eest võlgnikule tasumata. Kuivõrd võlgnik oli nõus tehingu lõppetapina sõidukite omandiõiguse üleandmisega kostjale, on põhjendatud kostja vastuväide, et kostja ei pidanudki kontrollima, kas võlgniku ja OÜ PP Int Grupp omavahelise lepingu kohaselt oli viimane tegelikult sõidukite omanikuks saanud.
11.Kohus leidis, et põhjendamatu oli hageja väite, et kostja puhul oli tegemist pahauskse omandajaga, kes teadis või pidi teadma, et OÜ-l PP Int Grupp ei olnud õigust omandit 12 sõidukile kostjale üle anda (AÕS § 95 lg 2). Samuti ei olnud vaidlust, et sõidukite puhul oli 2007.a detsembri alguses tegemist registrisse mittekantud vallasasjadega, mille suhtes omand tekib valduse üleandmisega ja kokkuleppega omandi ülemineku kohta (AÕS § 92 lg 1). Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik saatis sõidukid AS Sankotrans lattu ja saatekirjade kohaselt oli saajaks OÜ PP Int Grupp, kellel oli seetõttu laos sõidukite käsutusõigus ning kes omakorda andis müügi- ja liisingulepingute ning liisingueseme üleandmise - vastuvõtmise aktide alusel sõidukite otsese valduse üle kostjale, olid sellega täidetud kostja suhtes sõidukitele vallasomandi tekkimiseks vajalikud eeldused. Kohus leidis, et kostja puhul ei ole tegemist pahauskse omandajaga. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus hindas esitatud asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti ning on seetõttu kohaldanud ebaõigesti õigusnorme.
13.Apellant leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamise määruse põhjal ei saa sellist üldistavat järeldust, nagu maakohus on teinud, teha ning samuti peab praegusel juhul arvestama ka muude tõenditega. Kriminaalasjas nr 08730000268 menetluse lõpetamise määruses on
Kommesti ja OÜ PP Int Grupp vahelist praktikat kirjeldatud üksnes minimaalselt ning äärmiselt üldsõnaliselt.
14.Urmas Põllu ja A U i huviks oli igal juhul anda selliseid ütlusi, mis lubaks järeldada, et OÜ PP Int Grupp sai kaheteistkümne sõiduki Peugeot omanikuks, mistõttu oli OÜ-l PP Int Grupp õigus müüa need sõidukid edasi kostjale. Vastupidised ütlused oleks kinnitanud seda, et OÜ PP Int Grupp ja kostja omastasid Kommestile kuuluvad kaksteist Peugeot sõidukit. U P ja A U on viidanud läbisegi Kommest-ile, OÜ-le Kommest Autokeskused ning AS-ile Ühinenud Autokeskused. Tulenevalt ei ole võimalik aru saada, milline oli konkreetselt Kommesti ja OÜ PP Int Grupp vaheline praktika. Hageja juhib tähelepanu näiteks sellele, et A U edastas üleminspektor Kaire Kastorile 17.08.2007 kostja OÜ Kommest Autokeskused vahelise müügilepingu, mis ei seondu vähimalgi määral kaheteistkümne sõiduki müügilepinguga.
15.Urmas Põllu ütlused on äärmiselt üldsõnalised ja ei kajasta tegelikult seda, kuidas pidi toimuma vaidlusaluste kaheteistkümne Peugeot müük. U P ütles, et üldiselt toimus sõidukite müük vastavalt Kommesti ja OÜ PP Int Grupp vahelistele kokkulepetele, kuid ei määratlenud, milline oli kokkuleppe sisu kaheteistkümne Peugeot puhul. U P märkis, et poolte vahel oli esinenud praktikat, kus sõidukite omandiõigus läks OÜ-le PP Int Grupp üle enne ostuhinna tasumist ning küsis, miks pidi sel korral olema teisiti. See küsimus viitab selgelt asjaolule, et poolte vahel eksisteeris praktikat, kus omandireservatsioonist peeti kinni. Seega ei saa Urmas Põllu ütluste alusel järeldada, et konkreetse kaheteistkümne Peugeot müügil omandireservatsiooni tingimusest poolte kokkuleppel loobuti.
16.A U ei omanud täielikku ülevaadet kõikidest Kommesti ja OÜ PP Int Grupp vahelistest õigussuhetest. A U ei teadnud, kas OÜ PP Int Grupp oli saanud kaheteistkümne Peugeot omanikuks. Seega ei tõenda A U i ütlused Kommesti ja OÜ PP Int Grupp vahelise müügilepinguga seotud asjaolusid.
17.M T (Kommesti tütarettevõtte töötaja) ütlused olid äärmiselt üldsõnalised. Ebaselgeks jäi, millise äriühingu tegevuse kohta M T ütlusi annab. Arvestades, et M T ei olnud Kommesti töötajaks, ei saa järeldada, et tema ütlused oleks mingilgi määral käinud Kommesti kohta. Ühtegi ütlust poolte praktika kohta ei ole antud.
18.Seega ei saa tuginedes menetluse lõpetamise määrusele kriminaalasjas järeldada, et Kommest ja OÜ PP Int Grupp leppisid kokku, et omandireservatsioon kaheteistkümne Peugeot müügi puhul ei kohaldu ning et OÜ PP Int Grupp saab sõidukite omanikuks enne ostuhinna tasumist.
19.Kohus on jätnud põhjendamatult arvestamata tunnistaja T R i ütlused, mis omandireservatsiooni kehtimist kinnitavad. Samuti on kohus jätnud arvestamata Kommesti töötaja Tarmo Sengbuschi ütlused, kes selgitas viimaste aastate praktikat. T. Ri ja T. Sengbuschi ütlusest nähtub selgelt, et kuna OÜ PP Int Grupp sõidukite ostuhinda ei tasunud, siis omand Kommestilt OÜ-le PP Int Grupp üle ei läinud. Samuti ei vormistanud pooled omandi üleandmise akti. Vastustaja vastupidiseid tõendeid esitanud ei ole.
20.Kohtus leidis, et kostja ei olnud 05. ja 06.12.2007 OÜ-ga PP Int Grupp müügilepingute sõlmimisel pahauskne, kuna Kommesti juhatuse liige T R oli nõus, et lõppastmes saab sõidukite omanikuks kostja. Kohus tugines hageja arvates sellistele tõenditele, millest ei tulene, et Kommest nõustus sellega, et olenemata omandiõiguse ülemineku viisist, saab lõppastmes sõidukite Peugeot omanikuks kostja. Silmas tuleb pidada, et autode esialgseks omanikuks ning müüjaks oli OÜ Kommest Autokeskused, mitte aga Kommest. Seega ei tõenda vaatlusalused e-kirjad mingil juhul, et hageja oli lõppastmes nõus sellega, et sõidukite Peugeot omanikuks saab kostja. E-kirjad ei puuduta vaidlusaluseid sõidukeid.
21.T R i ütlustest ei tulene, et Kommest nõustus ilma tasu saamata vaidlusaluste sõidukite omandiõiguse üleminekuga OÜ-le PP Int Grupp, kes seejärel võis need edasi müüa
kostjale. Urmas Põllu ütluste hulgas ei ole ühtegi lauset, mis kinnitaks, et Kommest oli nõus kaheteistkümne sõiduki võõrandamisega kostjale. A U märgib üldiselt, et Kommest oli kaheteistkümne sõiduki müügist teadlik, kuid ta ei väida, et Kommest oli nõus omandi OÜ-le PP Int Grupp tasuta üleandmisega ning seejärel omandi üleandmisega OÜ-lt PP Int Grupp kostjale. Teadlikkust tehingu toimumisest ja nõusoleku andmist tehingu tegemiseks ei saa samastada. M T ei ole vaidlusaluse kaheteistkümne Peugeot kohta ütlusi andnud. Tarmo Sengbusch on üksnes selgitanud, kuidas toimus autode müük OÜ-le PP Int Grupp. Kostja osas pole Tarmo Sengbusch midagi maininud.
22.Kuigi A U väitis kohtuistungil, et Kommest oli teadlik kaheteistkümne sõiduki võõrandamisest kostjale, tuleb taas arvestada, et teadlikkus tehingu toimumisest ei tähenda tehingule nõusoleku andmist. A U ei ole väitnud, et Kommest nõustus sellega, et OÜ PP Int Grupp saab ilma tasu maksmata Kommesti sõidukite omanikuks ning võib need seejärel võõrandada kostjale.
23.Esitatud tõenditest tuleneb, et kostja oli pahauskne. Kostja teadis, et sõidukite omandiõigus ei kuulunud OÜ-le PP Int Grupp. Kostja oleks pidanud omandiõigust igal juhul kontrollima. Kostja ei ole eitanud, et ta teadis, et OÜ PP Int Grupp ei olnud Kommestile kaheteistkümne Peugeot eest tasunud. Seega pidi kostja tegelikult teadma, et sõidukite omandiõigus pole Kommestilt OÜ-le PP Int Grupp üle läinud. Isegi kui kostja seda ei teadnud, siis pidi ta omandiõiguse üleminekus vähemalt kahtlema. Isegi, kui kostja ei teadnud, kellele sõidukite omandiõigus kuulub, oleks ta pidanud seda asjaolu kontrollima. Kostja jättis selle tegemata, mida saab pidada raskeks hooletuseks. Seega peab kostja hüvitama Kommestile tekitatud kahju. Vastustaja seisukoht
24.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
25.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
26.Maakohus jättis õigesti tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata. Hageja nõue põhines väitel, et kostja on võõrandanud õigusvastaselt võlgnikule kuulunud 12 sõiduautot, tekitades sellega võlgnikule kahju. Kostja väitis, et omandas sõiduautod heauskselt ega vastuta võlgnikule tekkinud kahju eest. Üldise tõendamisreegli kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1).
27.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Käesolevas asjas olid täidetud omandi tekkimiseks vajalikud eeldused – võlaõigusliku lepingu sõlmimine ja valduse üleandmise. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma (AÕS § 95 lõige 1).
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei teadnud, et OÜ PP Int Grupp ei ole õigustatud omandit üle andma, sest üleandmise hetkel oli kostjal kokkulepitud võlgnikuga, et kostja saab sõidukite omanikuks enne, kui OÜ PP Int Grupp tasub sõidukite eest võlgnikule. Kostja ei teadnud ega pidanudki teadma, et OÜ
PP Int Grupp ei suuda oma kohustusi võlgniku ees täita, sest OÜ PP Int Grupp pidi sõidukite eest tasuma 15.12.2007, so 10 päeva pärast sõidukite võõrandamist kostjale.
29.Maakohus on õigesti leidnud, et võlgnik oli teadlik ja nõus sõidukite edasivõõrandamisega kostjale. Alusetu on hageja etteheide, et maakohus on kriminaalmenetluses kogutud tõendeid ebaõigesti hinnanud.
30.Hageja on leidnud, et tema nõuet tõendavad kriminaalmenetluses kogutud tõendid ega ole pidanud vajalikuks esitada esimese astme kohtu menetluses täiendavaid tõendeid, peale seadusliku esindaja T R i ütluste, mis tõendaks pooltevahelist praktikat. T R i ütlused on vastuolulised ja vastuolus ka teiste kogutud tõenditega.
31.Kriminaalmenetlus ei tuvastanud, et sõidukid oleks müüdud võlgniku teadmiseta. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud: „T R lubas ülekuulamisel samuti, et esitab dokumente näitamaks, kuidas tegelikkuses asjad käisid, kuid ühtegi sellekohast dokumenti menetlejani ei ole jõudnud.“ (I kd, lk 15).
32.Võlgniku positsioon on olnud erinev kriminaalmenetluses ja käesolevas kohtumenetluses. Kriminaalmenetluses oli võlgniku versioon, et müügilepingu sõlmimiseni ei jõudnudki, sõidukid saadeti OÜ Sankotrans lattu hoiule ning üksnes ekslikult märgiti saajaks OÜ PP Int Grupp. Kohtusse esitas hageja aga hagi, milles väitis, et võlgniku ja OÜ PP Int Grupp vahel oli sõlmitud müügileping, mida OÜ PP Int Grupp ei täitnud. Samas ei esitanud hageja kohtule väidetavalt 03.12.2007 sõlmitud müügileping, selle alusel väljastatud arvet ega 16.12.2007 väljastatud kreeditarvet.
33.Asjaolu, et T R oli teadlik tehingu struktuurist ja aktsepteeris selle, nähtub kostja esindaja A U i ja võlgniku esindaja T R i 14-16.11.2007 e-kirjavahetusest, kus A U kirjeldab tehingu struktuuri ja T R aktsepteerib selle (I kd, lk 186–187). A U kirjeldab struktuuri järgnevalt: „Kommenteerin vaid esimest portsu ( 12mEEK) Etappide kaupa: Autod tulevad Sankotransi lattu. Sankotransi laos müüb Kommest autod PPI-ile. PPI müüb autod DNB-le. Autod vormistatakse DNB nimele (omand on DNB oma) seda omandit kinnitab Sankotrans, PPI. DNB maksab PPI-le.“ T R on vastuseks öelnud „aktsepteeritav“. Seega oli poolte vahel ühine arusaam, et OÜ PP Int Grupp võõrandab sõidukid kostjale enne, kui OÜ PP Int Grupp maksab sõidukite eest võlgnikule. Konkreetne tehing (vaidlusalused 12 sõidukit) oli osa suuremast tehingust (175 sõidukit), mistõttu oli e-kirjas kokkulepitu poolte ühine tahe kogu tehingu suhtes. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ülejäänud partiis olnud sõidukitega oleks kuidagi teisiti toimitud, kui vaidlusaluse 12 sõidukiga.
34.Võlgniku nõusolek omandi üleminekuks nähtub ka võlgniku käitumisest. Võlgnik pöördus esimest korda kostja poole nõudega sõidukid tagastada 30.03.2008. Kuni selle ajani ei esitanud T R ühtegi vastuväidet sellele, et sõidukid võõrandatakse kostjale. Kuigi OÜ PP Int Grupp ei olnud väidetavalt 15.12. 2007 sõidukite eest võlgnikule tasunud, siis 2007. aasta lõpus ja 2008. aasta alguse kirjavahetuses kostja ja võlgniku vahel sõidukite tagasinõudmisest juttu ei olnud.
35.Nõustuda ei saa hageja etteheitega, et tunnistajate ütlused on vastuolulised, üldsõnalised ega kajasta konkreetset tehingut ning viitavad läbisegi erinevatele Kommest grupi äriühingutele. Tunnistajad on rääkinud eelkõige võlgnikust. Kommest äriühingutega seoses on märgitud üksnes, et T R kontrollis kõigi nende tegevusi ja midagi ei toimunud ilma viimase teadmiseta. Tunnistaja U P on detailselt kirjeldanud pooltevahelist praktikat ja konkreetse tehingu asjaolusid.
36.Maakohus tuvastas tunnistajate ütluste, kriminaalasjas kogutud tõendite ja dokumentaalsete tõendite alusel kogumis õigesti, et kostja ei tegutsenud autosid omandades pahauskselt ja võlgniku tahte vastaselt. Poolte ühine tahe oli, et sõidukite ostu finantseerib kostja ja saab ka sõidukite omandiõiguse. OÜ PP Int Grupp ja võlgniku vaheline pikaajaline praktika oli selline, et OÜ PP Int Grupp võõrandas sõidukid enne võlgnikule tasumist kolmandatele isikutele ja alles seejärel tasus võlgniku esitatud arve alusel ehk tüüptingimustes kokkulepitut ei järgitud.16.11.2007 leppisid kostja ja võlgnik
kokku, et kostja laofinantseerib sõidukite ostmist võlgnikult, kostja saab sõidukite omandiõiguse, tasub ostuhinna OÜ-le PP Int Grupp ja viimane tasub sõidukite eest võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja selgitus
37.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.