Kohtulahend

Menetluskulu jaotus Jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud OÜ Tramet Group esitas 03.07.2012 Pärnu Maakohtusse hagi Saaremaa Metsatööde OÜ vastu kahju 1435,46 euro hüvitamiseks ja arve alusel 2000 euro tasumisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. Hageja tellis Saaremaa Metsatööde OÜ-lt tööd, s.o metsa harvendusraiet ja valgustusraiet. Kostja esitas hagejale 27.12.2010 arve nr 2010061, kogusummas 62 383,70 krooni ehk 3987,05 eurot, millest hageja tasus 31 090,50 krooni, s.o 1987,05 eurot. Arve oli esitatud harvendusraide teostamise eest metsa lankidel, asukohaga AU123-4 (3,52 ha eest); AU123-3 (6,33 ha eest), AU012-2 (1 ha eest) ja valgustusraide teostamise eest metsa langil AU012-7 (6,9 ha eest), samuti sisaldas arve tasaarveldust. Teine arve, mis on kostja poolt hagejale esitatud 29.12.2010, oli esitatud valgustusraide teostamise eest metsa langil VA-CN138-8 (1,72 ha eest) ja sisaldas tasaarvestust eelmisel arvel metsa langil AU012-7 enammärgitud töö eest (0,7 ha ulatuses (2168,39 krooni). Kokku oli arve nr 2010062 tasutavaks summaks 2340,80 krooni ehk 149,60 eurot, mille hageja on kostjale tasunud. 27.12.2010 on koostatud töö vastuvõtmise aktid hageja ja RMK metsakasvataja K K vahel. Hilisemalt teostatud tööde kontrollimisel selgus, et vastuvõtmise aktidel ja kostja poolt hagejale esitatud arvel kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele, s.o arve on esitatud tööde eest, mida reaalselt teostatud ei ole. Tegemata tööde maht on kontrollijärgselt hinnanguliselt 41928,10 krooni+ km 20%, ehk siis K Ke arvutuste kohaselt oli metsalangil AU123-3 tehtud 2,7 ha 6,33 asemel, AU12-7 tehtud 0,5ha 5,7 asemel ning AU123-4 langil ei ole midagi tehtud. Seega oli hageja kostjale tasunud reaalselt tegemata töö eest 1215,679 eurot rohkem. Samuti on võtnud kostja hagejalt ettemaksuna kütust 219,78 euro väärtuses. Kuna tööde ülevaatamisel selgus, et töid oli teostatud kokkulepitust vähem, siis ei vastanud kostja poolt tehtud töö lepingutingimustele. Kostja pretensiooniga ei nõustunud. Pooled

kokkuleppele ei jõudnud. Hageja oli sunnitud kostja poolt teostamata tööd tellima teiselt firmalt, Beebimaa OÜ-lt. Hageja ei ole rikkunud VÕS § 643, kuna koostöö poolte vahel oli kokkulepitud selliselt, et kostja teostaks vajaliku töö ning annaks selle RMK-le üle, kes selle ka vastu võtab. Seega ei olnudki hagejal kohustust isiklikult tööd üle vaadata, kuna seda tegi RMK, ehk tellija. Hageja usaldas nii kostjat kui RMK asjaoludes, mis puudutasid teostatud tööd ja selle eest arvete esitamist. Hageja ei saanud puudulikult teostatud tööst teada mitte märtsis 2011, vaid juba jaanuari alguses ning märtsis 2011 saadeti kostjale kirjalik pretensioon, kuna nähtus, et kostja ei täida kohustust talle täiendavalt antud tähtaja jooksul ning vaja on kirjalikku tõendusmaterjali asjaolude kohta. Hageja jättis kostjale osaliselt arve nr 2010061 tasumata, tasudes pool arvest maksetähtaja jooksul ning jättis teise poole tasumata põhjusel, et hageja sai jaanuari alguses teada, et arve on esitatud suuremas summas, kui on teostatud töid. Teine arve, mis on esitatud 29.12.2010, on täies ulatuses tasutud. Kuna kostja on pooltevahelist lepingut rikkunud ja esitanud hagejale teadlikult arved tööde eest, mida ei ole täies mahus tehtud ning hageja on heauskselt enamus arvete summast tasunud, kuid kostja keeldub hagejale enammakstud summat tagastamast, samuti on hageja tasunud kolmandatele isikutele töö eest, mida tegelikkuses pidi teostama kostja, siis hageja on tasunud topelt kostja lepingu rikkumise tõttu ning kandnud seega kahju. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, sest kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, või kui kostja oleks arved esitanud õiges suurusjärgus, siis ei oleks hageja pidanud topelt maksma nii kostjale tegelikkuses teostamata töö eest, kui OÜ-le Beebimaa, ega ei oleks seetõttu kahju 1435,06 eurot kandnud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja tegi hagejale 2010. aasta septembris ettepaneku viimase osalemiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt korraldataval riigihankel. Koostöö osapoolte vahel toimis selliselt, et kostja teostas vajaliku töö ja andis selle RMK-le üle. RMK võttis töö metsakasvataja K K isikus vastu ja esitas sellekohase tööde vastuvõtmise akti. 2010. a detsembri teisel poolel saabusid Eestisse erakordsed ilmaolud, mis purustasid seniseid lumerekordeid. Lumerohkuse tõttu ei olnud võimalik enam metsas töid teostada. Ilmastikuolude tõttu jäid ka kõnealused kolm üleantud tööobjekti lõpetamata. Nimetatud asjaolu oli kahtlemata teada ka RMK-le, kes andis nõusoleku lõpetada tööd järgmisel aastal. Esitatud hagimaterjalidest nähtub, et 15.03.2011 on RMK metsakasvataja teavitanud hagejat, et tööd on tehtud osaliselt. 26.03.2011 teavitab hageja kostjat, et kuna viimast ei saanud telefonitsi kätte, on leitud juba teine isik, kes on töö ära teinud. Tegemist on märkimisväärse operatiivsusega, võttes arvesse, et kolme kuu jooksul ei suutnud hageja temale esitatud arvet tasuda, samas suutis hageja leida kümne päeva jooksul RMK teavitusest teise firma ja töö väidetavalt ära teha. Seega oli hageja eesmärgiks üksnes oma kasumiosa suurendamine, mille teostamiseks leidis hageja uue, odavama alltöövõtja, ning asus seejärel kostjat süüdistama. Kostja hinnangul ei saa olla vaidlust asjaolus, et hageja ei ole ise kordagi ühel vaidlusalustest raielankidest teostatud tööde ulatust hinnanud. Hageja tugines üksnes RMK metsakasvataja K Ke hinnangutele ja Beebimaa OÜ juhi ütlustele. Seega oli teostatud tööde ulatus täpselt fikseerimata. Samas ei pidanud kostja mõistlikuks ja vajalikuks vaidlustada raielankide AU 123-3 ja AU 123-4 täpseid mõõtmistulemusi, kuna nimetatud raielangid jäid olulises osas

tõepoolest lõpetamata. Kuid täpsed mõõtmistulemused tegelikkuses puuduvad ning esitatud hinnangud on suhtelised. Kindlasti ei saa nõustuda raielangi AU 012-7 osas teostatud töö ulatuse hindamisega. RMK metsakasvataja K K hindas teostatud tööde ulatuseks 0,5 hektarit. Seega ei saa vaidlust olla, et hinnanguliselt on 0,5 hektari osas on töid teostatud. Kostja alustas koos Tartu brigaadiga raielangi lõikamist tagantpoolt, liikudes ettepoole (mis on ka metsatöödel üldiseks tavaks). Saanud hagejalt pretensiooni, esitas kostja järelepärimise K Kele, kuidas on raielanki mõõdetud. K K selgitas, et mõõtis käsi gps-ga tehtud osa ära ja pärast arvutas oma kaardi programmis suuruse välja. AU012-7 mõõtis ta ainult eest, kuna ei teadnud, et tagant ka alustati. Seega hindas RMK metsakasvataja K K raielanki üksnes ühest küljest. Lisaks pelgalt langi osalisele hindamisele tuleb ebausaldusväärseks lugeda ka käsi gps teostatud mõõtmistulemuste täpsust. Teadaolevalt on käsi gps-ga hinnatava ala eksimismääraks +/- 15 m, mis aga 500 meetri mahult viib juba eksimuseni 0,5 ha. Arvestades, et hagejal puudus igasugune teadmine raielangil teostatud töö ulatusest, lähtus Beebimaa OÜ üksnes temale antud andmetest. Hageja teavitas Beebimaa OÜ, et raielangil AU 012-7 tuleb tööd teostada vähemalt 6,40 ha ulatuses ning Beebimaa OÜ väljastas ka vastava arve. Asjaolud, kas raielangil tuli sellises ulatuses tööd teostada ning kas töid tegelikkuses ka teostati, ning millises ulatuses, on tänaseni teadmata. Hageja väitis, et kostja on võtnud hagejalt ettemaksuna kütust 219,78 euro eest. Tegemist on põhistamata väitega. Selgusetuks jääb, kuidas ja kelle poolt ja milline kütus üle anti, samuti asjaolu, et kostja oleks kütust saanud kasutada. Esimese astme kohtu otsus Pärnu Maakohus rahuldas 17.05.2013 otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1049,33 eurot ja jättis rahuldamata hagi arve alusel makse tegemisest keeldumise õiguse tunnustamiseks. Menetluskulud jättis kohus võrdselt poolte kanda. Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud alltöövõtuleping metsakasvatustööde teostamiseks Audru piirkonnas. Tööde maht tulenes tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidest. Hageja ja kostja vahel oli kokkulepe, et kostja teostab töid sellise hinnaga, et hageja saab iga hektari pealt 100 krooni ehk 6,39 eurot. Allkirjastamata üleandmise aktid saadeti enne tööde algust hagejale ja nende põhjal sai hageja teada, kus ja millise hinnaga on vaja töid teha. Tööde valmimisel pidi tööd vastu võtma samade üleandmis-vastuvõtmise aktide alusel RMK esindajana metsakasvataja K K, kes pidi tööde teostamise ka üle kontrollima. Kohus leidis, et kostja etteheide hagejale VÕS § 643 tuleneva kohustuse rikkumise kohta on põhjendamata. Kostja esitas hagejale 27.12.2010 arve nr 2010061 - 62 383,70 krooni harvendus ja valgustusraie eest langidel AU123-4 (3,52 ha), AU123-3 (6,33 ha), AU012-2 (1 ha) ja AU012-7 6,9 ha. Arvest maksis hageja 31 090,50 krooni ehk 1987,05 eurot. 29.12.2010 esitas kostja hagejale arve nr 2010062 - 2340,80 krooni valgustusraie eest langil VA-CN138-8 (1,72 ha). Arve sisaldab tasaarvestust langil AU012-7 enammärgitud töö eest (0,7 ha). Hageja on arve kostjale tasunud täielikult. Seoses erakorraliste ilmaolude ja rohke lumega metsas jäid raied kostja poolt kokkulepitud mahus lõpetamata. Tähtaega pikendati, samuti on hageja kostjale andnud täiendava tähtaja tööde lõpetamiseks. Poolte vahel toimunud e-kirjavahetusest selgus, et veel märtsi alguses ei olnud töö võimalik ohtra lume tõttu.

Poolte vahel oli vaidlus selle üle, millises mahus on kostja tegelikult kokkulepitud tööd teinud. Hageja väitel on kostja jätnud töö pooleli ja võrreldes arvel märgituga on ta teinud raiet langil AU123-3 6,33 ha asemel 2,7 ha, AU 12-7 5,7 ha asemel 0,5 ha ning AU123-4 peal ei ole midagi tehtud. Seega on hageja kostjale maksnud rohkem 1215,679 eurot, samuti on hageja ettemaksuna võtnud kütust 219,78 euro väärtuses. Hageja väitel lõpetas kokkulepitud töö Beebimaa OÜ, kes esitas hagejale arve nr 26 - 948,50 eurot, tehtud töö maht kokku 13,55 ha hinnaga 70 eurot/ha. Hageja, tuginedes VÕS § 641 lgle 1, mille kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele, leidis, et tööl ei ole kokku lepitud omadusi. Kostja tunnistas, et jättis töö pooleli lankidel AU 123-3 ja AU 123-4 ja ei vaidlustanud hageja esitatud tulemust, mille kohaselt nendel lankidel oli vähemtehtud raie ulatus vastavalt 3,63 ha ja 3,52 ha, võrreldes esitatud arvega, tegu oli harvendusraiega. Vaidlus oli langil nr AU12-7 teostatud töö ulatuse hindamise üle. Kogu raie maht nimetatud langil pidi olema 6,9 ha. Hageja leidis, et kostja tegi sellel langil raiet 0,5 ha. Seda kinnitab K Ke poolt tehtud mõõtmise tulem. 0,7 ha osas on kostja esitanud krediitarve, sest selle osa tegid ära hageja töötajad ise, seega on vaidlus ülejäänud 5,7 ha üle. Beebimaa OÜ arvet sellel langil tehtud töö mahu kohta 6,4 ha, ei saa arvesse võtta, sest see maht ei saanud tegelikult olla üle 5,7 ha. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et teisele firmale töö eest makstud summa on hageja kahju, mille põhjustas kostja. Kuna hageja seda tööd ise teha ei soovinud, oli ta sunnitud selle eest maksma töö tegijale. Iseasi on, et ta maksis ka kostjale töö eest, mida viimane tegelikult ei teinud ja mille ulatuses tuleb esitatud arve tasa arvestada. Kostja on esitanud kohtule FIE Silver Si arve valgustusraie eest langil AU 012-7 2,85 ha. Millal arve koostati, et ole esitatud arvelt tuvastatav. Kostja väitis, et S. Si poolt on selles mahus raiet langil nr AU012-7 teostatud ja seega saab vähem tehtud raie olla 2,85 ha. S. S oma kohtuistungil antud ütlustes kinnitab, et tegi raiet langil AU012/7. Töödega alustati tagant poolt (IV) ja ühe päeva olid abis ka Tartu mehed. Kuna üle poole langist sai tehtud, esitas ta kostjale arve. Kohus leidis, et tunnistaja ütlusi töö tegemise kohta ei saa pidada usaldusväärseks, kuna kostja on oma vastuses ise kinnitanud, et märtsis olid ilmastikuolud paranenud ja kostja oli valmis tööd lõpetama. On väheusutav, et mingi osa tööst tehti ajal, kui tööd metsas olid erakorraliste lumeolude tõttu peatatud. Hageja poolt kohtule esitatud elektronkirjast ilmneb, et kostja on veebruaris lubanud minna metsa koos K. Kega, et tehtud töö üle mõõta. Kohus leidis, et juhul, kui kostja senise mõõtmistulemusega ei oleks nõus olnud, oli tal võimalus koos RMK esindajaga see üle mõõta. Seda võimalust kostja ei kasutanud, mis kinnitab kahtlust, et tegelikult ei olnud ta vaidlusalusel langil teinud töid sellises mahus nagu ta on kohtumenetluse ajal väitnud. Vande all antud ütlustes (peab olema seletuses) selgitas kostja seaduslik esindaja E. L, et detsembri algupoolel saatis hageja vaidlusalusele langile appi Tartu mehed, kes tegid langil tööd ühe päeva. Samal ajal oli seal tööl ka S. S ja E. L, kes jätkasid peale Tartu meeste lahkumist. Seega pidi eelkäsitletud 2,85 ha olema tehtud juba mõõtmiste ajaks detsembri lõpus ja sellise mõõtmistulemuse erinevuse korral poleks kostja jätnud uue mõõtmise tegemata. Kostja esindaja on oma ütlustes kinnitanud, et veel veebruaris olid lumeolud sellised, et metsa minna ei saanud, samas nõudis Ü. Metsaveer tööde kohest

lõpetamist. Märtsis rääkis ta uuesti Ü. Metsaveerega, et hageja mehed lõpetavad ise pooleliolevad langid ära. Tunnistaja R K väitel tegi ta raiet samal langil ja enamus sellest oli raiumata. Tee äärest oli natuke tehtud. Kohus ei lugenud tunnistaja ütlusi väga usaldusväärseks, sest tema enda huvides oli enamuse langi tööde enda arvele kirjutamine. Tegelikku mahtu keegi enne R. K (OÜ Beebimaa) poolt tööde alustamist üle ei kontrollinud. Samas on ka kostja kinnitanud, et hageja enda palgatud meeste poolt tehti sellel langil ära vähemalt 0,7 ha raie. Kostja esitas kohtule skeemi, millel on märgitud I K Ke poolt mõõdetud 0,5 ha, II Beebimaa OÜ töö 1,25 ha, III Silver Si poolt tehtud 2,15 ha ja IV kostja tehtud töö 3,0 ha mahud. Tehtud tööde mahu määramise kokkulepet pooltel tegelikult ei olnud. Kuna kostja kogu kokkulepitud raie mahtu ära ei teinud, mõõtis tehtu üle K K, kelle mõõtmistulemusi hageja aktsepteerib. Oma ütlustes kinnistas K. K, et käis langil nr AU012-7 mõõtmas ja mõõtis ära vaid skeemil numbriga I märgitud osa. Kuna oli näha, et edasi on raie tegemata, siis ta kaugemale vaatama ei läinud. Tunnistaja ei mäleta, kas nägi langil mingeid jälgi, mis oleks viidanud sellele, et keegi võis taga pool (skeemil numbriga III ja IV) raiet tegemas käia. Mõõtmine toimus aasta lõpus ja lund oli palju. Kohus leidis, et langil nr AU012-7 ei ole pooled tegelikult esitanud kohtule otseseid tõendeid selle kohta, millises mahus keegi tegijatest sellel langil raiet tegi. Langi üldine pindala oli 6,9 ha, sellest 0,5 ha oli tehtud kostja poolt ja K. Ke poolt üle mõõdetud. Ülejäänud 6,4 ha kohta on kostja teinud tagasiarvestuse 0,7 ha ulatuses, 5,7 ha kohta puuduvad pooltel igasugused tõendid. Ka ei ole hageja oma nõuet seda mahtu ületavas osas tõendada suutnud. Puuduvad otsesed tõendid, tunnistajate ütlused selles osas on vastuolulised ja üksteist välistavad. Mis puutub S. Si poolt esitatud arvesse, siis ei selgu, millal see on koostatud ja kostja ei ole selle maksmist tõendanud, see tähendab, et arve tõendina on kõlbmatu. Reaalselt ei kontrollitud langil võimalikku raiet rohkem, kui K. Ke poolt mõõdetu. Kostja poolt tehti vähem töid järgmiselt: langil AU123-3 3,63 ha; langil AU123-4 3,52 ha; langil AU012-7 5,7 ha. Sellest tulenevalt esitatud arvest enam arvestatud tasu: langil AU1233 3,63 ha x 2998,70 = 10 885,28; langil AU123-4 3,52 ha x 3186,80 = 11 217,54; langil AU012-7 5,7 ha x 3097,70 = 17 656,89. Kokku 39 759,71 krooni lisandub käibemaks 67 951,94 krooni = 47711,65 krooni. Arve esitati 62 383,70 kroonile, sellest makstud 31 090,50, maksmata 31 293,20, ehk 2000 eurot. Arvestades vähemtehtud tööd, oli hageja õigustatud keelduma 47 711,65 krooni ehk 3049,33 euro tasumisest, hagejal on arvest maksmata 31 293 krooni, mis tuleb nimetatud summast maha arvata, seega on hageja maksnud kostjale enam 16 418,65 krooni ehk 1049,33 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Suuremas ulatuses kahju tekkimist ei ole hageja tõendanud. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus hagi rahuldas, menetluskulud jätta hageja kanda. Vaidlus puudus selles, et Audru tööpiirkonnas pooleli jäetud raielankideks olid AU 123-3, AU 123-4 ja AU012-7. Ühelgi nimetatud raielankidel ei ole apellandi poolt teostatud tööde maht tegelikkuses poolte vahel fikseeritud. Vaidlus on raielanki nr AU012-7 teostatud töö mahu osas.

Apellant on seisukohal, et maakohus ei ole VÕS § 643 aluseks olevad asjaolusid piisavalt tuvastanud. Ülevaatuse läbiviimisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Ka majandustegevuses tegutsev tellija ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav töö, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid töö lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Ülevaatus tuleb üldjuhul läbi viia selliselt, et tellijal oleks võimalik avastada väliselt äratuntavad lepingutingimustele mittevastavused ehk sellised puudused, mille tellija oleks võinud töö ülevaatamisel avastada. Praegusel juhul seda tehtud ei ole. RMK esindaja K Ke kohtuistungil antud hinnangut ei saa ühelgi juhul lugeda VÕS § 643 kohaseks täitmiseks. Täpsed mõõtmistulemused puuduvad, raielanki hinnati üksnes eestpoolt, s.o osaliselt. Kuna mõõtmine toimus detsembri lõpul, siis ei saanudki RMK esindaja K K näha jälgi, mis viisid edasi, sest tugevas lumesajus võib igasugune teerada kaduda juba tundidega. Apellant on korduvalt selgitanud, et raielangil AU12-7 teostati töid tagant ettepoole, mis ilmneb ka E L ütlustest. Asjaolu, et raielanki tagaosas on töid teostatud, tulenes ka 29.12.2010 esitatud arvest nr 2010062, millest nähtuvalt on raielangi AU012-7 osas tehtud tasaarvestus. Kuna vastustaja ei täitnud VÕS § 643 sätestatud kohustust, ei saaks ta ka kooskõlas VÕS § 644 lg 3 nõudeid esitada. Maakohtu järeldus teostatud tööde mahu osas on vastuoluline. Kuigi kohus on asunud seisukohale, et raielangil AU 012-7 teostatud 5,7 ha kohta puuduvad pooltel igasugused tõendid, on kohus otsuses leidnud, et kostja poolt vähem tehtud töid raielangil AU012-7 on 5,7 ha. Maakohus võtab küll arvesse RMK esindaja K Ke mõõtmistulemuse 0,5 ha, ent jätab arvestamata tema mõõtmismetoodika. Asjaolu, et raielangil AU012-7 on eest mõõdetud 0,5 ha, ei välista, et ka tagant olid tööd tegelikkuses teostatud. Maakohus on ette heitnud, et FIE Silver S arve on tõendina kõlbmatu, kuna ei selgu, millal on arve koostatud ja kostja ei ole selle maksmist tõendanud. Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 on märgitud nõuded, mida raamatupidamise algdokument peaks sisaldama. Arvel on kuupäev märgitud, s.o 07.jaanuar. Üksnes asjaolu, et arvel puudub aastaarv, ei muuda seda tõendina kõlbmatuks. Kogu menetluse kestel ei viidanud kohus kordagi võimalikule puudusele, vaid avaldas selle üllatuslikult kohtuotsuses. Apellant on seisukohal, et antud tõendist nähtuvalt on raielangil AU012-7 teostatud töid FIE Silver S poolt vähemalt 2,85 ha. Maakohus pidas Silver Si ütlusi ebausaldusväärseks. Kohus on sellisele järeldusele jõudnud ekslikult, nimelt nii tunnistaja S. S, kui ka vande all ütlusi andnud E L on mõlemad selgitanud, et enamus raielangil AU012-7 töömahust tehti ära juba 2010. aasta detsembris, s.o enne seda, kui RMK metsakasvataja K K raielanki eesosast mõõtis. 2011. a jaanuari alguses käidi veel korra proovimas, kas töid on võimalik sellise lumega jätkata. Sama on väljendatud ka Tramet Group OÜ-le saadetud 05.04.2011 e-kirjas. RMK esindaja K K on ise oma tunnistustes märkinud, et ei mäleta, et oleks pidanud koos langid üle vaatama. RMK esindaja ei teavitanud, millal ta läheb raielanke üle mõõtma, seetõttu ei saanud apellant teda ka täpsemalt teavitada, milline osa ja kus on tehtud ja milline mitte. Ka ei avaldanud RMK esindaja K K mõõdetud tulemusi varasemalt. Samuti puudus varasemalt apellandil igasugune huvi täpsete mõõtmistulemuste vastu, kuna ta ootas ilmastikuolude paranemist, et seejärel kogu raielangi AU 012-7 töömaht lõpuni viia. Apellandil puudus informatsioon selle kohta, et Tramet Group OÜ ootamatult lepingu ilma töömahte fikseerimata üles ütleb. Vaidlus puudub asjaolus, et raielangi AU012-7 suuruseks on kokku 6,9 ha. Plaanil numbriga IV märgitud 3,0 ha on teostatud detsembri alguses koos Tartu brigaadi, FIE Silver Si ja Saaremaa Metsatööde OÜ poolt. Asjaolu kinnitab 29.12.2010 arvel nr 2010062 märgitud

tasaarvestus ning FIE Silver Si arve ja istungil E L vande all antud ja Silver Si poolt tunnistajana antud ütlused. Plaanil numbriga III 2,15 ha on teostatud detsembri alguses kohe järgmisel tööpäeval ilma Tartu brigaadita, FIE Silver S ja Saaremaa Metsatööde OÜ poolt, asjaolu on tõendatud istungil E L vande all antud ja S. Si poolt tunnistajana antud ütlustega ja FIE Silver Si arvega. Plaanil numbriga II on märgitud tegemata osa 1,25 ha, mis jäi seoses saabunud ilmastikuoludega tegemata ja mille väidetavalt teostas Beebimaa OÜ, mis aga ei leidnud maakohtu poolt tuvastamist. Plaanil numbriga I on valminud detsembri keskpaigas koos raielank AU 012-7 piirneva eraldisega, mille on teostanud Saaremaa Metsatööd OÜ. Asjaolu on tõendatud RMK K Ke tunnistuse ja E L vande alla antud ütlustega. Eeltoodust nähtuvalt on raielangil AU 012-7 teostatud tööd vähemalt 5,65 ha ulatuses. K Ke tunnistuse kohaselt oli raha välja makstud ja lõpetada tuli tööd jaanuaris. Antud asjaolu ilmnes alles viimasel kohtuistungil, mistõttu on kinnitust leidnud, et tööd oli tehtud Saaremaa Metsatööde OÜ poolt vähemalt 6,2 ha ulatuses (aluseks võetud raielangi suurus 6,9 ha, millest on tasaarvestatud brigaadile 0,7 ha /arve nr 2010062 hagiavalduse lisa 2/). Apellant on nõus maakohtu poolt nõuete tasaarvestamisega, küll aga ei nõustu selle aluseks olevate asjaoludega. Kuna maakohtus ei leidnud tõendamist, et Beebimaa OÜ poolt oleks vajalikus mahus töid tehtud ning RMK esindajal puudusid raielank AU012-7 osas pretensioonid, tuleb Saaremaa Metsatööde OÜ poolt teostatuks lugeda kokku 6,2 ha. Apellandi poolt ei ole teostatud töid:

kostjale arve nr 2010061 alusel rohkem tasumist, tõendab, et 2000 euro suuruses arve on alusetu ning seega ei ole kohtul mitte mingisugust alust jätta hageja teine nõue rahuldamata. Langil AU 123-3 oli vaja teostada töid 6,33 ha ulatuses. Kostja esitas arve 6,33 ha eest (hektari maksumus vastaval langil 2998,70 krooni + km). Tegelikkuses oli langil tehtud töid 2,7 ha ulatuses, ehk 3,63 ha vähem. Seega on arve alusel, langil AU 123-3, esitatud alusetult rohkem tasumiseks 10 885,281 krooni + km (3,63 x 2998,70 = 10 885,281 krooni + km). Langil AU 123-4 oli vaja teostada töid 3,52 ha ulatuses. Kostja esitas arve 3,52 ha eest (hektari maksumus vastaval langil 3186,80 krooni + km). Tegelikkuses ei olnud vastaval langil midagi tehtud. Seega on arve alusel, langil AU 123-4, esitatud alusetult rohkem tasumiseks 11 217,536 + km (3,52 x 3186,80 = 11 217,536 + km). Langil AU 012-7 oli vaja teostada töid 6,9 ha ulatuses. Kostja esitas arve 6,9 ha eest (hektari maksumus vastaval langil 3097,70 krooni + km). Tegelikkuses oli langil tehtud töid 0,5 ha ulatuses, ehk 6,4 ha vähem. Seega on arve alusel, langil AU 012-7, esitatud alusetult rohkem tasumiseks 19 825,28 krooni + km (6,4 x 3097,70 = 19 825,28 krooni +km). Kokku on teostamata tööde eest esitatud 41 928,10 + km, ehk 50 313,72 krooni ehk 3215,6 eurot. Hagejale on 27.12.2010 esitatud arve nr 2010061 – 62 383,70 krooni ehk 3987,05 eurot, millest 50 313,72 krooni ehk 3215,60 eurot on esitatud alusetult. Reaalselt oleks pidanud kostja esitama hagejale arve 12 069,99 krooni ehk 771,45 euro ulatuses. Hageja on tasunud 31 090,50 krooni ehk 1987,05 eurot, seega on hageja kostjale rohkem maksnud 1215,60 eurot. Kuna hagejale 27.12.2010 esitatud arve suuruseks on 3987,05 eurot, kuid tegelikkuses oleks teostatud tööde eest väljastatud arve pidanud olema 771,45 eurot ning kusjuures hageja on kostjale juba tasunud reaalselt tegemata töö eest 1215,60 eurot rohkem, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt 1215,60 euro tagastamist ning õigus keelduda ülejäänud summa tasumisest arve nr 2010061 alusel. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei saa OÜ Beebimaa arvet tõendina arvesse võtta. Ainuüksi asjaolu, et arve peal on märgitud 6,4 ha, ei tee arvet ebausaldusväärseks tõendiks ning ei tähenda, et vastavas mahus ei oleks töid teostatud. Pealegi on tõendatud, et arve on reaalselt esitatud ja ka tasutud. Tunnistaja R K , K Ke ja Ülari Metsaveer ütlused kogumis, koos vastava arvega, kinnitavad seda, et raielangil AU012-7 ei olnud kostja poolt rohkem töid teostatud, kui 0,5 ha ulatuses. Ka kütuse kasutamise kohta 219,78 euro ulatuses on kohus täheldanud vaid seda, et hageja ei ole vastavat asjaolu tõendanud. Miks on kohus sellisele järeldusele jõudnud, kas kohus on võtnud arvesse tunnistaja Ülari Metsaveeru ütlusi kostja poolt kütuse kasutamise osas ning kostja poolt saadetud e-kirja, millele on hageja mitmeid kordi menetluses viidanud, kohtuotsusest ei tulene. Tsiviilkolleegiumi põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastanud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis seisneb enamtasutud 1215,68 euro ja ettemaksuna antud kütuse ettemaksu 219,78 tagastamise nõudes. Samuti esitas hageja teise nõude, milles palus tuvastada hageja õigust keelduda arve nr 201 0061 osas 2000 euro tasumisest. Kolleegium nõustub hageja apellatsioonkaebusega, et otsuse resolutsioon ei vasta hageja nõuetele ning toimiku materjalidest ei ilmne, et hageja oleks esitanud tasaarvestusavaldust. Seega otsus ei vasta TsMS § 438 lg 1 nõuetele, kuid eelnimetatud menetlusõiguslikku puudust on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja kui töövõtja ja RMK vahel oli 24.09.2010 sõlmitud metsakasvatusteenuse töövõtuleping nr 3-2.5.3/182210101 ning poolte vahel oli alltöövõtulepingust tulenev õigussuhe ning et hageja jättis kostjale maksmata 27.12.2010 arve nr 2010061 osaliselt, s.o 2000 eurot. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustus üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlusküsimuseks oli, millises mahus oli kostja teinud raielangil AU012-7 raietöid ning kas ja millises osas oli hageja õigustatud keelduma arve tasumisest. Samuti oli vaidlusküsimuseks kahjuhüvitise nõue summas 1435,46 eurot. Kolleegium tuvastas, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja poolt hagejale esitatud 27.12.2010 arves nr 2010061 tasumisele kuuluvast summast 62 383,70 krooni tasus hageja 31090,50 krooni ning tasumata jäi 31293,20 krooni, s.o 2000 eurot. Poolte apellatsioonkaebuskaebuste kohaselt puudub vaidlus selle üle, et 27.12.2010 arves nr 2010061 märgitud raielankide AU 123-3 ja AU 123-4 osas oli tehtud töid vähem, kui oli arvel märgitud, kokku summas 26 523,38 krooni, s.o 1695,15 eurot. Kostja ei vaidlusta eelnimetatud asjaolu ka apellatsioonkaebuses. Kolleegium nõustub, et eeltoodud summa osas oli hageja õigustatud keelduma arve tasumisest. Kolleegium kontrollib järgnevalt kostja poolt raielangil AU012-7 tehtud töömahu kohta esitatud väiteid ja tõendeid. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Seejuures TsMS § 442 lg 8 kohaselt tuleb otsuse põhjendavas osas analüüsida tõendeid. Maakohus on otsuses hinnanud tõendeid, millise hinnanguga ei nõustu aga kumbi pool. Kolleegium võtab alljärgnevalt seisukoha poolte poolt esitatud tõendite osas ja neile kohtu poolt antud hinnangu osas. Arve nr 2010061 kohaselt on raielangil AU012-7 tehtud raietöid mahus 6,9 ha. Maksumuseks oli 21 374,13 krooni, s.o. 6,9 x 3 097,70, millele lisandub käibemaks 20%- 4274,82 krooni. Seega arve alusel kuulus tasumisele vaidlusaluse objekti osas 25648.95 krooni, s.o 1639,27 eurot. Hageja väidetel on eelnimetatud raielangi osas tehtud töid 6,9 ha asemel kõigest 0,5 ha. Kostja arvestuse kohaselt oli ta teinud raietöid raielangil AU012-7 6.2 ha. 0,7 ha osas oli teinud tasaarvestuse 29.12.2010 arves nr 2010062 (I kd lk. 5). Kostja apellatsioonkaebuse väidetel pidi hageja tasuma eelnimetatud raielangil tehtud töö eest 6,2 ha ulatuses. Kolleegium nõustub apellantidega, et otsus on vastuoluline. Otsuses on asutud seisukohale, et vaidlusaluse raielangi osas on tehtud vähem töid 5,7 ha ulatuses. Samas on otsuses leitud, et

kostja oli teinud raietööd 0,5 ha. Seega eelnimetatud põhjenduse kohaselt peaks töömaht olema väiksem 6,4 ha võrra, mitte 5,7 ha (6,9 -0,5). Kostja seadusliku esindaja E L vande all antud seletuse kohaselt oli 2010 detsembri keskpaigaks lõpetamata kolm objekti: AU012/7, AU123/3, AU123/4. K Ke ettepanekul võeti kõik tööd vastu täies mahus ning tööde lõpetamine pidi toimuma järgmisel aastal. RMK maksis hagejale kogu töömahu eest. Eeltoodust tulenevalt esitas ka kostja hagejale arve kogu töömahu peale.“Oleme täpselt teinud nii palju kui oleme raha saanud. Tegemata töömaht ongi 2000 eurot“. Seega on hageja apellatsioonkaebuses olev väide põhjendatud, et kostja võttis menetluses omaks, et tegemata töömaht oli 2000 euro osas. Seega maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmises osas, milles hageja palus tuvastada tema õigust mitte tasuda kostjale 2000 eurot, on ekslik. Samas on kostja kirjeldanud, et AU012/7 objekti mõõtes navigaatori abil sai tulemuseks 5,15 ha ning täiendavalt tegi veel tööd 0,7 ha. Kostja seadusliku esindaja E L seletusest tuleneb, et vaidlusalusel objektil on tööd tehtud kokku 5,85 ha (I kd.127-128). Tunnistaja K Ke ütluste kohaselt ta käis mõõtmas vaidlusalust raielanki ning sai tulemuseks 0,5 ha. Raielangi tagumises pooles ta ei käinud, kuid oli näha, et tööd olid lõpetamata (I kd lk.129). Tunnistaja K K teatas 15.03.2011 e-kirjas B K, et väikeste arvutuste tulemusel sai AU12-7 objektil töömahuks 0,5 ha (I kd. lk.6). Toimiku materjalidest ei ilmne, millise metoodika järgi tunnistaja mõõdistamist teostas, ühtegi dokumentaalset tõendit selle asjaolu tõendamiseks esitatud ei ole. 11.04.2011 e-kirjas hagejale teatas K K, et tema mõõtis raielangi eesosa, kuna ei teadnud, et tagant ka alustati (Ikd. Lk. 37). Seega K Ke ütlust raielangi AU12-7 töömahu kohta 0,5 ha ei saa lugeda usaldusväärseks. Tunnistaja Ülari Metsaveeru ütluste kohaselt oli kostja teinud raietöid raielangil AU012/7 0,5 ha, millest teavitasid teda K K ja R K (t.lk.132-133). Täpsemaid andmeid tehtud tööde kohta ta ei osanud öelda. Tunnistaja R K ütluste kohaselt vaidlusalusel objektil oli teeääres natuke tehtud, töö oli poolik. Antud tunnistaja ütlusest ilmneb, et nad lõpetasid objektil raietööd, kuid ühegi konkreetset numbrit öömahu kohta ta ei osanud öelda (I kd. lk,131). Seega tunnistajate Ülari Metsaveeru ja R K ütlustest küll ilmneb, et vaidlusalusel objektil oli töö pooleli, kuid konkreetseid andmeid nad öelda ei osanud. Metsakasvatusteenuse töövõtulepingu nr 3-2-5.3/182210101 p. 8.1. kohaselt tellija tasub tehtud tööde eest töövõtja poolt esitatud arvete alusel ning p 8.2. kohaselt arvete esitamise aluseks on poolte poolt allkirjastatud tööde vastuvõtmise aktid. Kostja seadusliku esindaja E L vande all antud seletusega, kui ka tunnistaja K K ütlusega on tõendatud, et detsembris 2010 töö vastuvõtmise aktides olevad andmed ei olnud õiged, kuivõrd osa töödest tuli lõpetada järgmisel aastal. Alltöövõtulepingu täimisel pidi kostja hoolitsema selle eest, et tehtud töömaht oleks usaldusväärselt fikseeritud. Õige on aga see kostja väide, et alltöövõtulepingu ülesütlemisel tuli hagejal tehtud töö üle vaadata VÕS § 643 kohaselt, mida hageja jättis tegemata. Seega mõlemale poolele saab ette heita, et kostja poolt tehtud töömaht jäi fikseerimata. Tunnistaja Silver Si ütluste kohaselt ta tegi valgustusraiet objektil AU012/7. Tööd jäid pooleli ilmastiku olude tõttu, tööd tehti ka jaanuari alguses. Tööd alustati nelja mehega Tartumaalt

ning alustati raielangi tagumisest osast. Arve kostjale esitas jaanuarikuus, mille ta tasus. Eelnimetatud asjaolu tõendamiseks on FIE Silver S esitanud kostjale arve valgustusraie AU 012-7 tasumiseks 2,85 ha osas. Tunnistaja ütluse kohaselt raiet oli objektil tehtud rohkem, kuid tema poolt tehtud tööd mõõdeti koos E.Lga (I kd. lk. 32). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et esitatud arve on seetõttu kõlbmatu, et sellel on märgitud üksnes kuupäev 7.jaanuar, kuid puudub aasta number. Kohus peab tõendi vastuvõtmisel kontrollima selle lubatavust ja asjakohasust. Kui maakohus leidis, et eelnimetatud dokumentaalse tõendi usaldusvääruse tõendamiseks tuleb esitada täiendavaid tõendeid, siis sai kohus TsMS 230 lg 2 kohaselt teha poolele ettepaneku täiendava tõendi esitamiseks. Arve esitamist ja selle maksmist kinnitasid nii tunnistaja Silver S kui ka E L. Kolleegium leiab, et eelnimetatud tunnistaja ütlused kinnitavad kostja seadusliku esindaja E. L vande all antud seletust, et tehtud töömaht objektil AU12-7 pidi olema suurem, kui väidab hageja. Samas mingis osas jäid tööd pooleli. Õige on, et kostja väited vaidlusalusel objektil tehtud töömahu osas on erinevad. Oma 5.04.2011 kirjas on E L selgitanud Ülar Metsaveerule, millises osas on tööd tehtud ning et AU12-7 raielangi esiosa võis olla 0,5 ha, kuid suurem osa töödest oli tehtud nimelt tagumises osas. Uus brigaad sai seal toimetada mitte rohkem kui 1- 2 ha. Samas kirjas on mainitud, et ka kostja mõõtmine on visuaalne ning osalt tugineb registriandmetele. Seega kummalgi poolel ei ole kostja töö kohta vaidlusalusel objektil täpseid mõõtmistulemusi (I kd. lk.8).Metsaressursi arvestuse riikliku registri skeemil on kostja märkinud, et Beebimaa OÜ töö on 1,25 ha (I kd. lk. 72). Apellatsioonkaebuses on kostja märkinud, et ta tegi tööd vähemalt 5,65. 22.03.2013 on kostja vastuses märkinud, et ta on teostanud tõid AU 123-7 osas vähemalt 4,05 ha (I kd. lk 118). Kolleegium leiab, et kuivõrd toimikus puuduvad tõendid tehtud tööde mõõtmise kohta ning ka kostja ise on olnud erinevatel seisukohadel AU012/7 osas tehtud töömahu osas, loeb kolleegium usaldusväärsemaks kostja 22.03.2013 kirjas märgitud 4,05 ha. Suuremas ulatuses raielangil töö tegemine ei ole kolleegiumi hinnangul usaldusväärselt tõendatud. Arvestades K Ke tunnistust raielangi eesosas mõõtmise kohta 0,5 ha ning S Si ütlust ja tema arvet 2,85 ha kohta ning asjaolu, et raietööd tegi ka E L, siis saab arvesse võtta kostja seadusliku esindaja E L vastuses märgitut, et vaidlusaluse objekti töömaht võis olla 4.05 ha. Ka 05.04.2011 e-kirjas on kostja ise aktsepteerinud, et objektil tegid raietööd ka hageja palgatud mehed, kes said seal toimetada 1-2 hektarit. Kolleegium nõustub maakohtuga, et Beebimaa OÜ arve nr 26 (I kd. lk. 6) ei saa olla usaldusväärseks tõendiks, et vaidlusalusel objektil tehti raietööd 6,4 ha. Arve alusdokumente esitatud ei ole. Seega kolleegium leiab, et tuleb asuda seisukohale, et kostja poolt jäi lõpetamata raietöö AU12-7 raielangil 2,85 (6,9-4,05) ha. Kuivõrd kostja on teinud arve nr 2010061 osas tasaarvestuse arves nr 2010062 AU12-7 raielangi 0,7 ha osas, siis on hagejal õigus keelduda arve nr 2010061 tasumisest vaidlusobjekti 2,15 ha osas (2,85-0,7) summas 498,92 eurot (2,15 x 3097,79꞊6505.36+ käibemaks 1301.07 krooni, kokku 7806.43 krooni, s.o 498.92 eurot). Kuivõrd hagejal tuli maksta arve järgi 62 383, 70 krooni, millest põhjendamatuks nõueteks saab lugeda raielankide AU 123-3 ja AU 123-4 osas 26523,23 krooni ja AU012-7- osas 7806.43 krooni , s.o kokku 34329,66 krooni, s.o 2194.07 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja nõue põhjendatud, et ta ei pea kostjale maksma 2000 eurot.

Hageja ei nõustu maakohtuga ka osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue kütuse ettemaksu tagastamiseks summas 219, 78 eurot. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei suutnud tõendada, et nimetatud summas on kostja kütust saanud, mille osas oli tal tagasimakse kohustus. Seega eelnimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja väidetel on ta õigustatud kostjalt nõudma tegemata töö eest kahjuhüvitist 1215, 68 eurot, mis seisneb enamtasutud summa tasumises kostjale ning juba tasutud töö eest pidi ta tellima uuelt firmalt töö ja selle eest maksma, milles seisnebki tema kahju. Kuivõrd kolleegium tuvastas, et hagejale on esitatud põhjendamatu arve 2194,07 euro osas, millest on ta tasunud 194,07 eurot, siis antud osas oli hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjuhüvitist VÕS § 115 lg 1 alusel. Seega kuuluvad apellatsioonkaebused osaliselt rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 loeb kohus mõistlikuks ja õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.